Sült peolauale ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse

Kodumaa juubelilaualt ei peaks puuduma sült kui traditsiooniline peotoit ning Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse võiks saada Eesti süldi tegemise kirjeldus just kodumaa sünniaastal.

Valmis!
Valmis!

Süldil on olnud tähtis koht eestlaste traditsioonilisel toidulaual. Sülti on tehtud jõuludeks, pulmadeks, matusteks ning muidugi ka juubeliteks. Sült on kahtlemata vaimne kultuuripärand – tuttav kõigile ja põlvkondadeüleselt hinnatud.

Vaimse kultuuripärandi nimistu on veebikeskkond, mille vahendusel saab tutvuda Eestimaa kogukondade põlvest põlve edasi antud teadmiste, oskuste, kommete ja tavadega, mis on olulised meile ja meie kaasaegsetele. Nimistus on palju sissekandeid toidukultuurist, kuid nii tähtis peosöök nagu sült oli senimaani puudu. Rahvakultuuri Keskus soovis teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ühise sissekande Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse (http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/) „Süldi keetmine ja söömine Eestis“. Sissekande koostamise kaudu soovis Rahvakultuuri Keskus koguda laiapõhjalist infot süldi valmistamise traditsioonidest, söömisest ning säilitamisest üle Eesti, sealhulgas paikkondlikest ja perekondlikest eripäradest. Valminud sissekandes peegeldub süldi roll Eesti inimese toidulaual nii praegu, minevikus kui ka tulevikus. Sülditegemise teadmiste kogumiseks sai koostatud küsimustik, millele Rahvakultuuri Keskus ootas vastuseid 20. jaanuarini 2018 nii posti kui ka e-kirja teel, samuti oli võimalus vastata ka internetis täidetava vormi kaudu. Keskusele saatis vastused 210 tubli eesti süldisõpra.

Vastuseid küsimustikule süldi tegemise ja söömise tavade kohta ootas Rahvakultuuri Keskus 20. jaanuarini. Edasi käis vastuste analüüsi ja sissekande koostamise protsess. Sissekanne „Süldi valmistamine ja söömine Eestis“ avaldati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus 31.05.2018.

Algataja

Epp Tamm

Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi peaspetsialist