Süstamatk Vilsandi rahvusparki

Eesti Matkaliidu liikme Reimann Retkede EV100 juubelimatkasarja matk Eesti vanimale kaitsealale, kus on üle 100 saare ja kust algas Eesti looduskaitse rohkem kui 100 aasta eest.

Kogupereüritus
EST ENG RUS

Vilsandi rahvuspark on oma ligikaudu 160 saarega üks Eesti saarterohkemaid piirkondi.  Juba 1910 aastal moodustati siin Vaika saarte linnukaitseala, vanim kaitseala Baltimaades. Eestvedajaks oli Artur Toom, Vilsandi saare majakavaht, keda ka Vilsandi linnukuningaks kutsuti. Matka käigus külastame ka Loonalaiu kuninga Peeter All kunagist kodu, kes saadeti Loonalaiule asumisele ja tänu metallile ja antiikesemetele, mida ta hukkunud laevadelt korjas ja Peterburis maha müüs oli ta lõpuks siinkandi jõukaim mees. Seega on siin piirkonnas toimetanud kaks meest, kes oma ajast ligi sada aastat ees olid.

Peale huvitava ajaloo on siin ka väga tähelepanuväärne loodus. Siinsetel randadel võib leida ohtralt Siluri ajast pärit kivistisi, sellel ajal asus meie maa troopilises kliimavöötmes. Vilsandi saare põhjarannik koosneb kivistunud korallidest. Nootama saar on aga troopikameredest tuntud atolli kujuline. Eestimaa rannikuurijad on selle piirkonna tõstnud maailmakaardile kui ühe kõige kiiremate rannikuprotsessidega piirkonna maailmas. Paar aastat vanad kaardid siin ei kehti kuna rannajoone muutus paarkümmend meetrit aastas on täiesti tavaline.

Matka alustame Kuusenõmme poolsaarelt, telgiime Vilsandil vastavalt tuule suunale, tuule tugevusele ja matkajate soovidele külastame erinevaid saari. Üldjuhul oleme läbinud kahe päeva jooksul aerutades ca 25 km.

Hind ühele inimesele 90 EUR
Hind sisaldab matkajuhi teenust, süstamatka varustust (süst, põll, päästevest, aer, kuivkott), nelja söögikorda, telkimisplatsi renti.
Lisainfo ja broneerimine info@retked.ee

 

Korraldaja

Reimann Retked OÜ

Reimann Retked korraldab aastaringselt harivaid matku looduses. Peamisteks retkedeks varakevadel suurvee ajal on parvematkad jõgedel, hiliskevadel käime süstadega jõgedel kopraid vaatlemas. Suve veedame meresüstaga matkates ja tutvudes Eestimaa väikesaartega, kuhu ilma süstata on keeruline ligi pääseda. Räätsamatku rabades teeme peamiselt sügis-talvisel perioodil, aga räätsadega võib soid ja rabasid avastamas käia aastaringselt. Kui talvel piisavalt lund on, siis korraldame tõukekelguretki Kõrvemaa saaniradadel.

Märksõnad: