Otsus tähistada võidupüha riikliku pühana võeti vastu 1934. aastal. Sellest ajast alates kuulub sinna juurde ka võidutuli. Tule süütas riigivanem ning see toimetati kaitseliidu mootorratturite poolt üle Eesti. Tule saabumist oodati ning tule vastu võtmiseks korraldati pidulikke sündmusi.Võidupüha pühitsemise juhendid saadeti laiali, kus on öeldud, et altarite kohaks tuleb leida ilusad kõrgendikud, mis jäävad rahvale alatiseks vabaõhukogunemispaigaks. Võidualtarid ehitati kividest ja liivast.Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpa külas SA Kalevipoja Koda kinnistul asus pikki aastaid üks väike võssakasvanud kivihunnik, millest niisama mööda käidi. Selgus, et tegemist on kunagise võidutule altariga. Võtsime vastu otsuse võidutule altar korrastada ning teha sellest Eesti Vabariigi juubelikingitus.2016. aastal korraldasime „Teeme ära“ talgupäeva, kus ladusime altari uuesti üles ning puhastasime ümbruse võsast.23. juunil 2018 toimub võidualtari taasavamine. Plaanime seda teha nii, nagu see kunagi võis välja näha – võidutule saabumine ratsahobustega, tule vastuvõtmine ning altaril süütamine, pidulikud sõnavõtud ning isetegevuskollektiivide etteasted.
Nii on taas olemas koht, kust inimesed saavad endale presidendi saadetud võidutuld koju viia.