Taastatud laulupeo häll – Tartu Maarja kirik | EV100

Tartu Maarja kirikul on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise teel. 1833.a. ühinesid Tartu Maarja koguduseks aga ühtlasi ka esimeseks eestlaste koguduseks Tartu Maarja kihelkonna maarahva kogudus ja Tartu linna eestikeelne luterlik kogudus. Maarja kirik valmis ja pühitseti koguduse pühakojaks 11. jaanuaril 1842. Maarja kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks – koguduse liikmete hulka kuulusid mitmed ärkamisaja suurkujud, nt Johann Voldemar Jannsen, kes muuhulgas oli esimese üldlaulupeo projekteerijaks ja elluviijaks. Tartu Maarja kirikut ongi nimetatud laulupidude hälliks – laulupeokirikuks. Koguduse õpetaja A. H. Willigerode oli laulupeo peakomisjoni esimees, meie kirikus toimus I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning I laulupidu kuulutati pidulike pasunahelidega avatuks just Tartu Maarja kiriku tornist. Maarja kirik püsis tugeva usu- ja vaimuelu keskusena päevapealt 99,5 aastat hävides varemeteks 12. juulil 1941. aastal taganeva punaarmee rünnakus Tartule. Paraku ei soosinud toonane võim neid plaane, varemed anti üle Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks. Võimla tegutses kirikus aastatel 1961-2009 ja sellest perioodist teatakse Tartu Maarja kirikut kui spordikirikut. Eesti taasiseseisvumise järel tärkas kogudusel uus lootus oma pühakoja taastamiseks ja sellest ajast peale on selle soovi täitumise nimel tegutsetud sihipäraselt. 2003. aastal loodi Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus ning 2009. aastal tagastati kirik kogudusele.

Meie sooviks on Eestile kinkida taastatud Maarja kirik ning see pidulikult koos 2019. aasta laulupeoga avada.