Tõde ja õigus küpseb koos viljagaAvaldatud: 15.08.2017

EV100 filmiprogrammi oodatuim suureteos «Tõde ja õigus» valmib koos viljaga ning meelitas äsja Vastse-Roosa võtteplatsile nii ajakirjanikud kui ka Tammsaare romaani tõelised fännid.

Vargamäel on rukkilõikuse aeg. Esiplaanil Ämmasoo eit ehk näitleja Luule Komissarov. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

EV100 filmiprogrammi oodatuim suureteos «Tõde ja Õigus» valmib koos viljaga ning meelitas äsja Vastse-Roosa võtteplatsile nii ajakirjanikud kui ka Tammsaare romaani tõelised fännid. Üks neist on Meelis Kompus, kes palju muu hulgas on romaanile ka reaalselt oma hääle andnud. Kuidas nii juhtus ja mida Kompus võtteplatsil nähtust ning Tammsaare romaanist tähendusest arvab?

Esmamulje

«Öeldakse: sa näed seda, mida sa tead. Sellepärast oli Vastse-Roosale rajatud filmi-Vargamäe mulle muljetavaldav. Kohavalik on tõesti kümnesse. Väga täpselt on tabatud päris-Vargamäe hingust. Seda toetab nii ümbritsev loodus kui ka talude-hoonete füüsiline paiknemine. Ei mingit pettust. Palgid ja õlgkatused on ehtsad, nii nagu väljamäel jalutavad pudulojused, mingit pappi ega vahtkummi selles filmis ei ole.

Kaadrid võtteplatsilt / Mihkel Maripuu

Nii nagu Vetepere külas, on ka Vastse-Roosa «Vargamäe» üle avar avatud taevas, mida ümbritsevad mõõtmatud sood-rabad. Tänapäevane maailm ei puutuks seal nagu üldse asjasse, ta on nii kaugel.»

Aegade tagune puudutus

«Romaan «Tõde ja õigus» ja ka selle järgi valminud lavastused on mind väga palju mõjutanud. Olen kõiki romaani köiteid korduvalt lugenud ja iga kord avastanud midagi uut ja just praeguses ajahetkes kõnetavat.

Tammsaare oli uskumatult ees omast ajast.

Esiteks, ta nägi eestlases eelkõige tema sisemaailma, mitte konjunktuurselt töökäsi nagu üldiselt meie talupojakultuuris tavaks oli. Iseäranis hakkab silma, kuidas Tammsaare elas kaasa oma romaani naiskangelastele – ka täiesti ennekuulmatu, kuivõrd naise tollane pearoll oli kasvatada lapsi, teha tööd ning kodurahu nimel kannatada või kasinalt vaikida. 

Kaadreid võtteplatsilt / Mihkel Maripuu

Mõistagi oli see kõik tol ajal uudne. Eestlasele antud siiruviiruline hing ei jäänud alla ühelegi Zola, Hugo või Dostojevski suurromaani arhetüüpse kangelase omale.

Tammsaare uskus humanistina, et lõpuks on ikkagi inimene see, kes langetab otsuseid ja tegutseb. Õigesti või vääralt, aga mõjutab seeläbi ühes või teises suunas vaimset keskkonda, milles me kõik igapäevaselt elame. Miks me põgeneme? Kas «kiftitud koha» eest? Või siiski lihtsalt üksteise eest? Vargamäelt minnakse jäädavalt alla ju tänapäevani, mitte midagi pole muutunud.» 

Kaadreid võtteplatsilt / Mihkel Maripuu

Luges romaani plaadile

Raadioajarkirjaniku ja saatejuhina paljude kuulajate lemmikuks saanud Kompus on Vargamäe muuseumiga juba kaua aega koostööd teinud. Nii soovinud muuseum ka just Kompuse hääle vahendusel talletada Tammsaare romaani I ja II osa. Audioraamatud on raamatupoes saadaval. 

P.S. Varasemalt on sama teksti helilindile lugenud muuhulgas näitleja Ruut Tarmo. Eesti Raadios 1959. aastal salvestatud helinäidet saad kuulata SIIT.

Täispikk mängufilm TÕDE JA ÕIGUS
  • Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani põhjal valmiv mängufilm on EV100 filmiprogrammi suurteos;
  • Peaosades: Priit Loog, Maiken Schmidt, Priit Võigemast, Ester Kuntu jpt.
  • Tootja Allfilm, produtsent Ivo Felt, režissöör Tanel Toom, stsenarist Tanel Toom, operaator Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Kristiina Ago;
  • Filmi pikkus 150 minutit;
  • Esilinastus 2019. aastal.
Küsis ja kirjutas Piret Kooli

Kõik uudised