Ühistegevust soodustavate seadmete soetamine

Sadala Külade Selts kingib kogukonnale ja  EV100. sünnipäevaks laululava ja lipuväljaku, korraldab 14. juunil peoõhtu koos rahvakultuurikollektiividega.

Valmis!
Valmis!

Sadala Külade Selts rajab laululava ja lipuväljaku, mis avatakse 14. juulil 2018.  Laululava saab nimeks Sadala Kõlakoda. Laululavale ja lipuväljakule on vajalik ka statsionaarse elektri olemasolu, siis saab  korraldada elektrimuusikaga tegevusi, õhtuseid sündmusi valgustada nii laval kui ka esinemisplatsil; lipuplatsi lipud /eesti lipp/viir/ on korrektselt valgustatud; lipukultuur on hoitud, tunnustatud. Valgusega varustatud laululaval saab kogukond ühiselt planeeritud sündmusi korraldada, tugevdada ühisüritustega kogukondlikku läbikäimist, teha aktiivsemalt sündmuste korraldamisel koostööd. Ühissündmuste korraldamisega suurenevad kohalike elanike teadmised, oskused, tugevneb kogukond, suureneb ühistegevus, väärtustatakse kodukoha tunnet, maal elamist; erinevad põlvkonnad saavad osaleda koos sündmustel, sündmuste korraldamisel. Projektiga soetatakse laululavale elekter.

Projekti rahastajad, toetajad: külaliikumize Kodukant kogukondadae EV100 taotlusvoor;  OÜ Ants Joala, Kalle Maasik, Marko Nork,  Sulev Tutt, OÜ Mikumikkel.

Alustati elektri projektiga – juuni; elekter paigaldati – juuni-juuli; elektri dokumentatsioon, audit – juuli-august 2018; Kõlakoja kasutusluba – september 2018.

Algataja

Sadala Külade Selts

Sadala Külade Selts on loodud 13. mai 2004. Seltsi eesmärgiks on vabatahtliku tegevuse edendamine Sadala piirkonnas, väärtustades ja arendades tasakaalustatult piirkonna 13 küla kogukondlikku koostööd, omakultuuri, rahvakultuuri. Seltsi liikmete arv on 27. Seltsi kuuluvad praeguste ja endiste külade - Sadala, Reastvere, Kodismaa, Tähkvere, Ookatku, Kantküla, Iravere, Litsemaa, Veneküla, Leedi, Tuimõisa, Pedasi ja Mõisamaa inimesed. Selts oma tegevusega aitab kaasa rahvatraditsioonide, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitsele ning säilimisele. Seltsi sihtgrupiks on Sadala külade elanikud- kogukonna kõik vanuserühmad. Selts kasutab oma tegevuste elluviimiseks rendilepinguga Sadala Rahvamaja. Rahvamajas tegutsevad kollektiivid nii täiskasvanutele kui ka lastele- noortele /naiste, meeste ja laste-noorte rahvatantsurühmad, erinevate vanuste 3 näitetruppi, segakoor, memmede lauluansambel, käsitööringid, koduloo õpiringid/. Aastatel 2009-2011 on Selts on renoveerinud projektitoetuste ja omavalisuse koostööga rahvamaja kolm korrust, soetanud kaasaegse video- ja helitehnika, valgustehnika, lavakardinad, rulood ja uued saalitoolid, lauad. Rahastamine on toimunud struktuurfondide meede 3.5, meede 3.2, Kohaliku omaalgatuse programmi ja Leader programmi toel. Koostöös teatrite ja kontserdikorraldajatega organiseerib selts rahvamajas kogukonnale professionaalseid etendusi, kontserte, muusikalisi lavastusi; aktiivne on koostöö harrastusteatritega. Rahvatantsurühmad /naisrühm, noorte segarühm, meeste tantsutrupp, laste tantsurühmad/ ja segakoor osalevad maakondlikel laulu- ja tantsupäevadel; rahvamaja kollektiivid rikastavad oma esinemistega piirkonna tantsupäevi, rahvakultuuri tähtpäevi, esinevad ka naabermaakondades- valdades. Traditsiooniliseks on saanud Sadala Külateatrite Päevad, kollektiivide rahvakultuuripäevad, teatritruppidele etenduste kirjutamine, lavastamine, laste Laulupäev, eakate ja laste rahvakalendri-päevade koos tähistamine. Ühistegevusena toimuvad rahvamaja suveõue korrastamiseks talgupäevad. Selts korraldab elukestva õppe raames erinevaid käsitöötubasid, rahvakultuuri õppepäevi, kogub piirkonna kultuurilugu, millega säilitab ja väärtustab kogukonna koostööd. Ühise huvitegevuse /tantsurühmad, segakoor, näitemäng/ korraldamisega hoogustab ja organiseerib Selts teadlikult kohaliku kogukonna identiteedi tugevdamist, innustab koostööd, aitab kaasa uute teadmiste ja oskuste omandamisele, on eestvedajaks kohaliku kogukonna arengule. Oma tegevustega seob ja ühendab Selts erinevaid põlvkondi, suurendab koos tegemise oskust ja vajadust. Seltsi tugevuseks on toimivad kollektiivid, kogukonna huvi ühistegevuses osaleda. Nõrkuseks on mitteregulaarne sündmuste, tegevuste korraldamise rahastamine. Selts tegutseb vabatahtlikkusealusel, palgatöölisi ei ole. Selts on projektidega soetanud nais- ja meesrahvatantsu rühmadele piirkonna kihelkonna rahavriided. On korraldanud kogukonna külapäevi, tegevusi noortele/lastele, loovuse õpitubasid. Kooskäimiskohaks on Seltsil koostööna renoveeritud Sadala rahvamaja.