ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on kaitsta ja edendada puuetega inimeste õigusi ning tagada, et riik ja teised osapooled astuksid vajalikke samme puuetega inimeste õiguste edendamiseks ja toimetuleku parandamiseks. 2017. aasta 1. septembri seisuga on konventsiooni ratifitseerinud 175 riiki. Eesti ratifitseeris konventsiooni ja ühines selle juurde kuuluva fakultatiivprotokolliga 30. mail 2012. aastal. Esimese riikliku aruande esitas Eesti ÜRO-le 2015. aasta novembris. Kuna riigi aruanne keskendus Eesti õigusruumi analüüsile konventsiooni kontekstis ega kajastanud niivõrd puuetega inimeste õiguste kaitse igapäevast praktikat, koostas Eesti Puuetega Inimeste Koda variraporti. Eesti Puuetega Inimeste Koja 25. aastapäevaks ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valminud raportis juhitakse tähelepanu kitsaskohtadele ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmisel, toetudes praktilisele tegelikkusele Eesti puuetega inimeste elus. Mahukas raport analüüsib puuetega inimeste õiguste kaitset sotsiaal-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, hariduse-, töö-, juurdepääsetavuse, teovõime piiramise ja kogukonda kaasamise valdkonnas. Raport põhineb teadus- ja tõenduspõhiste allikate analüüsil ning puuetega inimeste organisatsioonide eestvedajate intervjuudel, küsitlustel ning ekspertarvamustel. 2018. aasta lõpuks raport lühendatakse, tõlgitakse inglise keelde ja esitatakse ÜRO-le.
Vaadeldes statistikat, siis 2017. aastal elas Eestis 149 900 puudega inimest, mis moodustas 11,4% elanikkonnast. Võrreldes 2010. aastaga on puuetega inimeste arv kasvanud ligi 25%. Variraport annab kõikidele Eesti inimestele võimaluse saada põhjalik ülevaade puuetega inimeste olukorrast ning mõelda seeläbi, kuidas igaüks meist saab aidata kaasa puuetega inimeste eluolu parandamisele.