Vabadussõja relvarahu väljakuulutamise 100. aastapäeva tähistamine Jõhvis

Reedel, 3. jaanuaril ootab Jõhvi Muuseumi Selts jõhvilasi Vabadussõja relvarahu väljakuulutamise 100. aastapäeva tähistamisele.

3. jaanuaril tähistatakse Jõhvi Mihkli kirikus kell 10.30 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud relvarahu väljakuulutamist kirikukellade helina ja Jõhvi kihelkonna kalmistutele maetud Vabadusristi kavaleride mälestustahvli avamisega. 

Mälestustahvli kirikus avavad Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Kaitseliidu vanematekogu liige Kalev Naur, kes kõneleb kirikus ka Eesti Vabadusristi teenetemärgi saamisloost ja annetamisest pärast Vabadussõda.  Mälestustahvli õnnistab sisse EELK Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur. Üritusel osalejaid tervitab Jõhvi vallavanem Max Kaur.

Mälestusüritus jätkub kell 11.10 Jõhvi Vabadussõja mälestusmärgi juures relvarahu 100. aastapäeva auks mälestuspärgade asetamise ja 100 mälestusküünla süütamisega. 

Riigikantselei on kuulutanud 3. jaanuari Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevaks, mil kogu riigis heisatakse Eesti Vabariigi lipud. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.

Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Eesti Vabadussõda kestis 402 päeva. Sõja vastasrinnete relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebraril 2020. a sõlmiti Tartus kahe riigi vahel rahuleping. Traditsioon pidada üleriigilist vaikuseminutut 3. jaanuaril kell 10.30 sai alguse 1920. aastatel.

Mälestusüritust korraldavad Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi vallavalitsus ja Kaitseliidu Alutaguse malev. 

Kontakt:
Kalev Naur
Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige
Telefon 505 3183, e-post: kalev.naur@hotmail.com 

Ürituse kava:
Jõhvi kihelkonna kalmistutele maetud Vabadusristi kavaleride mälestustahvli avamine Jõhvi Mihkli kirikus
Aeg: 3. jaanuar 2020 kell 10.30 
Koht: Jõhvi Mihkli kirik
10.15 Kogunemine Jõhvi Mihkli Kirikus 
10.30 Relvarahu mälestusminut  
10.32 Mälestustahvli avamisürituse algus Jõhvi Mihkli kirikus
Avasõnad 
Eesti Vabariigi hümn
Mälestustahvlilt eemaldavad katte Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Kaitseliidu vanematekogu liige Kalev Naur 
Mälestustahvli õnnistamine, Jõhvi  Mihkli kiriku õpetaja Peeter Kaldur 
Muusikaline vahepala
Ajalooline ülevaade Eesti Vabadusristi teenetemärgi saamisloost ja annetamisest pärast Vabadussõda – Kalev Naur
10.50 Sõnavõtud 
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi 
Jõhvi vallavanem Max Kaur
Muusikaline vahepala
Suundumine Jõhvi Mihkli kiriku kõrval oleva Vabadussõja mälestussamba juurde
11.10 Pärgade asetamine mälestussamba jalamile.
                  Aupaugud
11.20 100 tänuküünla süütamine Vabadussõja ausamba ümber 

Riietus: tavavorm, must ülikond

 

Korraldaja

Jõhvi Muuseumi Selts

Jõhvi Muuseumi Selts asutati 3.mail 2000.aastal. Seltsi eesmärgiks on Jõhvi kihelkonna ajaloo tutvustamine ja kultuuripärandi jäädvustamine. Selts on algatanud mitmeid projekte ja andnud välja Jõhvi Muuseumi Seltsi Toimetisi, et tutvustada Jõhvi kihelkonna ajalugu huvilistele nii kodu- kui välismaal. Mihklipäeval 2002 avas Jõhvi Muuseumi Selts Jõhvi kindluskiriku muuseumi Jõhvi Mihkli kiriku altarialustes võlvkeldrites.