Aasta 2018 festival on pühendatud Eesti Vabariigi juubelile, esitatakse hulgaliselt eesti vaimulikku muusikat ning muusikat Peipsimaa vanausliste vaimulike värsside tekstidele.
Peipsi pealinnas Mustvees asuvad viis erinevat kirikut: Luterlik, Õigeusu, Ainuusu, Vanausu ja Baptistlik kirik. Festivali idee on tuua maailma tasemega muusikaesitused Mustvee pühakodadesse ning sellega ühendada erinevaid kultuure. VM Fest Mustvee festival ei paku lihtsalt klassikalist, rahvus- või vanamuusikat, vaid valib muusikat, mis võiks tõsta kuulajaid uutesse kõrgustesse. Vaimulik muusika on väga mitmekesine, olgu see õigusu-, luterlik liturgiline muusika, vanausuliste laulud või spirituaalid. Festivali kontseptsiooni järgi kõlab iga Mustvee pühakodas sellle konfessioonile ja kultuurile lähedane muusika. 2018.aasta festival on pühendatud Eesti Vabariigi 100-le aastapäevale ning kajastab Eestimaa unikaalset ajaloolist ja kultuurilist pärandit ja mitmekesisust mis on just Peipsimaale omane. Festivali kavas on Eesti õigeusu muusika kontsert (Cyrillus Kreegi, Arvo Pärdi, Kuldar Singi, Galina Grigorjeva teosed), Vanausuliste laulud Peipsimaa vanausuliste vaimulike värsside tekstidele, eesti muusika kava “Inglite pisarad” jne. Perioodil 7.-12.august toimub Mustvees 7 erinevat vaimuliku muusika kontserti. Festivali avakontsert toimub 7.augustil Mustvee Kultuurikeskuse pargis ja on kõigile tasuta. Avakontsert on juba traditsiooniliselt kirikukellade kontsert. Seejärel toimub iga päev kontsert erinevates Mustvee kirikutes. Festival lõpeb 12.augustil piduliku galakontserdiga, kus esinevad kõik festivali osalejad. 2018.aasta osalejad: Rebecca Kontus ja Taavo Remmel, ansambel Orthodox Singers (Eesti), Valgevenemaa Kirikukellade ansambel, Shauliai Riiklik Kammerkoor Polifonija (Leedu), Konevets Mungaloostri kvartett (Venemaa), vanausu laulukunsti esindajad Vladimir ja Fedor Skuntsevid (Venemaa), kes mängivad ka vanausuliste iidsetel muusikapillidel. Festival annab ainulaadset võimalust kuulata harva esitatavat muusikat kõrgprofessionaalsel tasemel ning tunda ennast Eestimaa rikkama kultuuri osana.
