- veebruaril 1918 tähistatakse sündmust, mis on kahtlemata üks kõige olulisemaid verstaposte Eesti ajaloos – Eesti Vabariigi väljakuulutamine. See päev tähistab hetke, mil pikk võitlus iseseisvuse eest jõudis kulminatsioonini ja kui eestlased seadsid aluse oma rahvusriigile, mis tänaseks on kujunenud eeskujulikuks demokraatlikuks ühiskonnaks.
Sissejuhatus
Alates 19. sajandi lõpukümnenditest, mil ärkas rahvuslik liikumine, unistasid eestlased omariiklusest. Keerulised poliitilised olud ning Esimene maailmasõda lõid võimalused ja tingimused, mis viisid Eesti Vabariigi sündimiseni.
Lugu oma riigi sünnist
Maailmasõja segadustes, mil Vene Keisririigi võim oli nõrgenemas ja Saksa väed järjest lähemal, nägid Eesti poliitikud ja rahvuslased võimalust iseseisvuse väljakuulutamiseks. Veebruarirevolutsioon ja Oktoobripööre mõjutasid oluliselt sündmuste kulgu, andes eestlastele vajaliku manööverdamisruumi.
Toona Peeter Suure merekindluse ülemjuhataja kohusetäitjana töötanud Konstantin Päts, koos Eesti Maanõukogu (Omavalitsuse) liikmetega, tegi julge sammu: 23. veebruari õhtul 1918 loeti Pärnu teatris ette Eesti iseseisvuse manifest, mis kuulutas välja sõltumatu ja demokraatliku Eesti riigi. Järgmisel päeval, 24. veebruaril levitati manifest Tallinnas ja teistes Estonias.
Iseseisvusmanifestis seati sisse demokraatliku riigikorra alus, kinnitati kõigile kodanikele võrdne õigus ja lubati maareformiga lahendada maaomanduse küsimused. Algas keerukas võitlus iseseisvuse püsima jäämise eest, sest nii Nõukogude Venemaa kui ka Saksa Keisririik ei tunnustanud algselt uue vabariigi iseseisvust. Järgnenud Vabadussõda (1918-1920) kindlustas Eesti riikluse, mis rahvusvaheliselt tunnustati Tartu rahulepinguga 1920. aastal.
Kokkuvõte
Eesti Vabariigi väljakuulutamine on hetk, mis ei tähistata üksnes riikliku suveräänsuse saavutamist, vaid see on ka märk Eesti rahva püüdlustest ja võitlustest oma kultuurilise ja poliitilise iseseisvuse eest. See päev sümboliseerib rahva tahtejõudu ja visadust, mis on jätkuvalt oluline Eesti identiteedi jaoks. Kuigi Eesti ajalugu on olnud tormiline ja proovilepanev, on iseseisvuse välja kuulutamise päev meeldetuletus sellest, et ühtsus ja ühised eesmärgid viivad eesmärgile lähemale. Tänaseks, kui Eesti Vabariik on täisväärtuslik ja tunnustatud osa rahvusvahelisest kogukonnast, peame meenutama neid otsustavaid hetki, mis meid siia tõid.