Augustikuu 20. päev 1991 jääb Eesti rahva mällu kui kauaoodatud vabanemise hetk Nõukogude Liidu raudse käe alt. Täna, üle kolme aastakümne hiljem, meenutame seda ajaloolist daatumit kui Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva – päeva, mil saime tagasi oma riigi, rahvusliku uhkuse ja lootuse helgema tuleviku suunas.
Lootus Vabadusele
Eesti taasiseseisvumise eellugu ulatub tagasi 1980ndatesse aastatesse, mil kogu Ida-Euroopa hakkas värisema Glasnosti ja Perestroika tuules, mille oli algatanud Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov. Olles osa Balti riikidest, tundis Eesti kasvavat rahulolematust nõukogude võimu stagnatsiooni ja omavoli vastu. Just selles ajastus süttis Baltimaades iseseisvusliikumiste laine, millest Eestis sai tuntuim Eesti Rahvarinne.
Aastal 1988 toimusid üle terve Eesti suured rahvakogunemised, kus lehvitasid sinimustvalged lipud ja kõlasid eesti keelsed hümnilikud laulud. Muusika – eriti Lauluväljakul toimunud Laulupidu, tuntud kui “Eestimaa laul” – andis tuule tiibadesse Eesti rahva ihalusele vabaduse järele. Laulva revolutsiooni sümboliseerivad sündmused äratasid maailma tähelepanu ja toetasid eestlaste eneseusku.
Ööd Kui Päevad
-
aasta oli ajalooliste otsuste aasta. Järgnes Nõukogude Liidu lagunemine ja augustis 1991 toimus Moskva putš, mis oli ajendatav Nõukogude konservatiivide katsest hoida kokku lagunevat impeeriumit. Eesti seadusandjad jälgisid sündmusi pingega ning nägid selles oma võimalust.
-
augustil kella kaheksa õhtul kogunes Tallinna Toompea lossi Eesti Ülemnõukogu (praegune Riigikogu hoone), et teha ajalooline otsus. Pinge oli õhus käegakatsutav, kui saadikud hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise üle. Lõpuks, kell kakskümmend kolm minutit üksteist õhtul, kuulutas Ülemnõukogu otsuse, mida kõik olid igatsenud: Eesti Vabariik oli taasiseseisvunud.
Valgus Tunneli Lõpus
Taasiseseisvumise hetk ei tähendanud siiski kohast vabanemist kõigist muredest. Transiitsiooniaeg tõi kaasa majanduslikud raskused ja poliitilised väljakutsed, ent eestlaste sihikindlus ja otsusekindlus aitasid üle saada seda keerulist aega.
Tähistades taasiseseisvumise aastapäeva, tuletame meelde, et vabadus on habras ja peame hoidma, kaitsma ning austama seda, mis meile kalliks on saanud. Eesti Vabariik on sellest ajast peale jõudsalt arenenud, integreerudes Euroopa ja maailma ühiskonda ning olles eeskujuks teistele rahvastele, kes püüdlevad vabaduse poole.
Praegune Eesti on riik, mida iseloomustavad edukus, digiinnovatsioon ja kodanikuühiskonna tugevus. Vaadates tagasi ajaloo radadele, on õppetund see, et ühtsuses peitub jõud, et unistused võivad saada tõelisuseks ja et lootuse leek süttib alati siis, kui inimeste südamed seda kõige enam ihkavad.