Sissejuhatus
Eesti ajalugu on täis keerukaid pöördeid ja saatuse tahtel on meie väike rahvas võitnud oma koha Euroopa kaardil. Üheks olulisemaks verstapostiks selles võitluses oli vaieldamatute piiride väljakauplemine ja rahvusvaheline tunnustus, mida tõi endaga kaasa Tartu rahuleping. See dokument ei ole ainult ajalooline leping, vaid ka sümbol Eesti riiklikust kindlameelsusest ja diplomaatilisest osavusest.
Sisu
- veebruaril 1920 kirjutasid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa alla Tartu rahulepingule, lõpetades sellega Eesti Vabadussõja. Sõda oli Eesti jaoks olnud üks esimestest suurtest katsumustest noorele riigile, mis oli kuulutanud välja iseseisvuse 1918. aasta veebruaris. Seistes silmitsi mitte ainult siseriiklike väljakutsetega, vaid ka välisvaenlastega peal ja sees, tuli eestlastel võidelda oma riigi eest, et seda mitte kaotada enne, kui see oli jõudnud õitseda.
Rahulepingu läbirääkimised algasid 1919. aasta detsembris ja toimusid Tartus. Peamised eestvedajad Eesti poolt olid Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ja Jaan Soots. Välispoliitiliselt osav ja taktikaliselt läbimõeldud läbirääkimisprotsess suunas Eesti välja suuremast kannatusteradadest. Peale raskete lahingute Eesti pinnal, mis leevendasid Punaarmee edenemist, oli tähtis kaheaastane diplomatiaperiood, mis viis sõja formaalse lõpuni.
Tartu rahuleping ei olnud ainult vaherahutaoline dokument, vaid rahvusvaheline leping, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja jõustas kirjapandud riigipiirid. Leping kinnitas Narva jõe, Peipsi järve ning põhjas rannajoone kui riigi idapoolsed piirid. Lisaks territoriaalses suveräänsuses jõudmisele kohustus Nõukogude Venemaa maksma sõjakahjudeks Eestile suuri reparatsioone.
Tartu rahu on ajalooliselt oluline hetk, mis on sügavalt juurdunud Eesti riiklikus ja kultuurilises teadvuses. See symboliseerib võitlust, visadust ja oma õiguste eest seismist. Samuti on see märgiline selleks, et kui väikerahvas seisab oma õiguste eest, siis on võimalik saavutada rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust.
Kokkuvõte
Tartu rahu on elav meeldetuletus põhimõttest, et iga rahvas, olenemata oma suurusest, peab võitlema oma õiguste ja iseseisvuse säilimise eest. See sündmus õpetab meid hindama armastust oma maa ja rahva vastu, tähistades samal ajal diplomaatia ja mõistlikkuse tähtsust konfliktide lahendamisel. Eesti Vabariigi jaoks jääb Tartu rahulepingu aastapäev igaveseks meenutuseks sellest, et väikesel, kuid ühtsel rahval on jõud seista vastu suurtele väljakutsetele ja kaitsta oma kohta maailmas.