Eesti ajalugu on täis märgilisi sündmusi, kuid üks enim rahva südamesse pugenud hetki on kahtlemata Laulev Revolutsioon. See oli aeg, mil muusika ja ühtsus said vastuhaku relvaks, murdes aastakümnete pikkused ahelad ja viies rahva taasiseseisvumise lävele. Lisaks soovitame lugeda meie artiklit „Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ – sõnad, autorid ja ajalugu“.
Sissejuhatus
1980ndate keskel NSV Liidu võimulõhe ja Mihhail Gorbatšovi glasnosti’t (avatuse) ning perestroika’t (ülesehitus) poliitikate mõjul alguse saanud eneseväljenduse soov viis laiemate poliitiliste nõudmistenini, mis Eestis väljendusid laulupeotraditsiooni taasleidmisena ja selle politiseerimises.
Sisu
See murranguline periood sai tuntuks kui Laulev Revolutsioon, mis kulmineerus 1987. aasta lõpus ja sai eriti nähtavaks 1988. aasta sündmustega. Laulupidudest sündisid spontaansed massimeeleavaldused. Ühel kuulsaimal sellisel kogunemisel, 11. septembril 1988, tuntud kui Hirvepargi miiting, nõuti avalikult Nõukogude okupatsiooni lõpetamist ja Eesti iseseisvuse taastamist. Muusika kandis sõnumit, mis ühendas rahvast, andes uue jõu ja lootuse.
Üks olulisemaid hetki oli 23. juuni 1988, kui Tallinna lauluväljakul toimus Eestimaa Laul. See üritus kujutas endast jõulist poliitilist avaldust, rockmuusika ja rahvaviiside saatel laulsid tuhanded inimesed Eesti rahvuslikke laule ja nõudsid Eesti Vabariigi iseseisvust. Meeleavaldus oli rahumeelne; sellest peegeldub eestlaste rahvuslik identiteet ja ühtekuuluvustunne.
Vabadusest unistamine ja selle saavutamine läbi lauluja rahumeelsete kogunemiste oli segu kultuurilisest identiteedist ja poliitilisest protestist, mis kulmineerusid 1991. aasta augustiputši järgselt Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega.
Kokkuvõte
Lauluväljakul, Hirvepargis ja paljudes teistes Eestimaa paikades toimunud sündmused kujutasid endast mitte vu võimuakti, vaid ennekõike elanike eneseväljenduse ja enesemääramisõiguse taotlemist. Laulev Revolutsioon pole pelgalt Eesti ajaloosõna, vaid sümbol, mis näitab kuidas muutused võivad alguse saada kodanike ühtehoiust ja kultuuripärandi jõust. See on tõestus, et suured muudatused ei vaja alati vägivalda, vaid võivad sündida ka ühiseloomingu ja rahvusliku ühtsuse vaimus. Sellest päevast alates on iga laulupidu Eestis ka tunnustus meie iseseisvusele ja vabadusele.