„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on Eesti Vabariigi riigihümn. Selle viisi kirjutas Friedrich Pacius ja eestikeelsed sõnad Johann Voldemar Jannsen. Siit leiad hümni sõnad ja lühikese ülevaate, kuidas laulust sai Eesti riigihümn.
Eesti hümni sõnad
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull’ truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
Kes on Eesti hümni autorid?
- Muusika: saksa päritolu soome helilooja Friedrich Pacius lõi viisi 1848. aastal Johan Ludvig Runebergi luuletusele „Vårt land“ („Meie maa“). Soomes sai sellest rahvuslaul „Maamme“.
- Sõnad: Johann Voldemar Jannsen kirjutas eestikeelsed sõnad 1869. aasta alguses.
Hümni ajalugu lühidalt
- Jannseni sõnadega laulu lauldi esimesel üldlaulupeol 18.–20. juunil 1869.
- Kui 1884. aastal Otepääl Eesti rahvuslippu õnnistati, kõlas ainsa isamaalise lauluna „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“.
- Tsaarivalitsus keelas laulu 1913. aastal. 1917. aastal kõlas see juba hümnina.
- Kui 23. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik, järgnes sellele spontaanne ühislaulmine.
- Pacius’e meloodiast sai nii Eesti kui ka Soome riigihümn. Mõlemal maal lauldakse seda eri sõnade ja eri tempoga.
- Nõukogude okupatsiooni ajal oli hümn keelatud ja selle avalik laulmine tõi kaasa repressioone. Viisi võis siiski kuulda Soome raadiost saadete lõpus.
- Eesti Vabariigi taastamisega 1991. aastal võeti riigihümn uuesti kasutusele.
Loe veel
Rahvussümbolitest loe ka Eesti lipp. Iseseisvuse sünnist kirjutame artiklis iseseisvuse väljakuulutamine 1918.