Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates 1934. aastast. Sel päeval tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919. Ühtlasi on see eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev.
Võnnu lahing 1919
Vikipeedia järgi löödi Vabadussõja ajal 1919. aastal Punaarmee väed Eesti ja Läti aladelt välja ning mai lõpuks oli Eesti punaväest vabastatud. Landeswehr oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis, mis moodustati Läti baltisakslaste algatusel. 2. juunil 1919 kohtusid punaseid taga ajavad Eesti väed Põhja-Lätis lõunast tulnud sakslastega ja algas lahingtegevus. 23. juunil 1919 käskis kindralmajor Ernst Põdder päevakäsuga võitude puhul linnades ja maakohtades lipud välja panna ning garnisonides sõjaväeparaadid korraldada.
Kuidas võidupüha tähistatakse?
- Võidupüha on eraisikutele kohustuslik lipuheiskamise päev.
- Alates 1993. aastast peetakse President Lennart Meri ettepanekul võidupüha paraade vaheldumisi eri Eesti linnades. Alates 2000. aastast korraldab paraadi Kaitseliit.
- Võidupüha on tseremoniaalselt seotud 24. juunil peetava jaanipäevaga.
Ajalugu
16. veebruaril 1934 otsustas Riigikogu muuta 23. juuni riigipühaks. 1938. aastal, vabariigi 20. juubeliaastal, toimus Tallinnas Vabaduse väljakul suur paraad 16 000 osalejaga. 1940. aastal nimetati võidupüha Vabaduspühaks. Uuesti hakati seda pidama pärast taasiseseisvumist.
Loe veel
Võidupühale järgneb jaanipäev. Teistest riigipühadest loe ka taasiseseisvumispäev.