Eestlased on alati väärtustanud oma ajalugu ja pärandit, eriti seoses riigi saamislooga. Meie iseseisvus ei ole tulnud kergelt, kuid see on suurt uhkust tekitav teekond, mida väärib meenutada. Iseseisvuspäeva tähistamine on aastakümneid olnud eestlastele oluline sündmus, kuid 24. veebruar 1918 on see kuupäev, mis seisab eriliselt esile kõigis Eesti ajalookäsitlustes. See on päev, mis tegi meist riigi – päev, mil kuulutati välja Eesti Vabariik.
Iseseisvusaate kujunemine ja Veebruarimanifest
Iseseisvuse teekond pole kunagi sirgjooneline. Eesti Vabariigi väljakuulutamine oli pikema protsessi kulminatsioon, mis sai alguse rahvusliku liikumise kasvust ja esimese maailmasõja keerises. Toona oli Eesti osa Venemaa impeeriumist ja seetõttu ka sõja tõmbetuules. 1917. aastal, pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaal ja ajutise valitsuse võimuletulekut, anti välja Veebruarimanifest, mis lubas Eestile piiratud autonoomiat. Siiski, eestlased ihkasid enamat – täielikku iseseisvust.
Iseseisvuse väljakuulutamine
Oluline päev koidikus oli 24. veebruar 1918, kui Eesti Maanõukogu (Eestimaa Päästekomitee) liikmed võtsid endale vastutusrikka ülesande ja kuulutasid Pärnus Endla teatri rõdult (ja hiljem Tallinna avalikkusele) välja “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Sellega deklareeriti Eesti iseseisvus. Sel ajal oli Saksamaa okupatsiooniväed peaaegu Tallinnas, mistõttu oli iseseisvuse väljakuulutamise aknas väga vähe aega. Saksamaa okupatsioon kestis kuni Esimese maailmasõja lõpuni. Iseseisvus sai reaalseks alles pärast Saksamaa kapituleerumist ja Vabadussõja võitu.
Vabadussõda ja tähendus tänasele Eestile
Sellest sammust sündis Vabadussõda, mis kestis enam kui kaks aastat, mille jooksul Eesti riik pidas sõda nii punaväe kui ka Landeswehri vastu. Vabadussõda oli otsustav sündmus, mis kinnitas Eesti iseseisvust ja seda tunnustati ka Rahvasteliidu poolt.
Iseseisvuspäeva tähistamine ei ole pelgalt mineviku meenutamine. See on meeldetuletus eestlaste püüdlustest, võitlustest ja tahtest elada vabas ja iseseisvas riigis. See on päev, mil terve Eesti võtab aja maha, heiskab lipud ja meenutab üheskoos oma riigi sünnilugu.
Eestlased peavad oma iseseisvust kalliks, sest see on ostetud raskustega ja sadade tuhandete inimeste unistuste, töö ning ohverdustega. Iseseisvuspäev on rohkem kui pidupäev; see on austusavaldus nendele, kes võitlesid Eesti nimel, ja meeldetuletus sellest, mis on meile tõeliselt oluline.
Kahe rõõmu- ja leinapäeva vahel – Vabariigi aastapäeva ja märtsiküüditamise mälestuspäeva – on iseseisvuspäeva tähendus eriti silmapaistev. See on päev, mil saame olla tänulikud vabaduse eest, mõelda kriitiliselt meie ajaloolisele teekonnale, ja vaadata lootusrikkalt tulevikku, püüeldes selle poole, et iga Eesti kodanik saaks elada turvalises ja edukas riigis.
Eesti iseseisvus on meie ühine pärand ja uhkus. Olgu 24. veebruar meeldetuletusena sellest, kui kallis on vabadus ja kui oluline on seda hoida ja väärtustada.