- august 1991 on kuupäev, mis on igaveseks talletunud Eesti ajalukku kui päev, mil Eesti taastas oma iseseisvuse pärast pea pooled sajandit kestnud Nõukogude okupatsiooni. See on päev, mis sümboliseerib rahva ühtsust ja vabadusejanu, sündmus, mis tagastas meile lootuse ja enesemääramisõiguse.
Sündmuste keerises
Eesti iseseisvuse taastamine ei olnud hetkeline sündmus, vaid pikaajalise võitluse kulminatsioon, mis algas juba 1980. aastate lõpus, mil Nõukogude Liidus hakkasid puhuma reformituuled Mihhail Gorbatšovi perestroika ja glasnosti poliitika näol. Julgus unistada muudatustest hakkas idanema ning 1988. aastal toimus laulva revolutsiooni algus, mis kandis endas eestimaalaste soovi taastada rahvuslik iseseisvus.
Loomulikult ei olnud see tee lihtne. Toimusid massimeeleavaldused, esile kerkinud rahvuslased nõudsid suuremat autonoomiat ning lõpuks ka täielikku iseseisvust. Muutuste tuules loodi Eesti Kongress ja Rahvarinne, mis seisid Eesti iseseisvuse eest. Eriti märgiliseks võib pidada 23. augusti 1989. aasta Balti keti üritust, kus umbes kaks miljonit inimest hoidsid käest kinni luues inimketti läbi kogu Baltikumi, ühendades Tallinna, Riia ja Vilniuse.
Ajalooline öö
- augustil 1991 oli Eesti otsustav hetk kätte jõudnud. Nõukogude Liit oli lagunemise äärel ning enamlasi saatis nii Moskvas kui ka Tallinnas segadus ja kaos. Just sel hetkel, kui Moskvas toimusid putši sündmused, võttis Eesti Ülemnõukogu eestvedamisel vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse taastamisest. See otsus ei tulnud kergelt, kuna toimus palju sisepoliitilisi vaidlusi ja mitmed kartused okupatsioonivägede sekkumise suhtes olid õhus.
Ent ajalugu talletab hetke, mil kell oli 23:02 – aeg, mil 69 saadikut hääletasid poolt, vastuhääli polnud ja erapooletuid jäi vaid kolm. See oli hetk, kui Eesti hakkas taas kõlama vaba riigina riikide peres.
Vabadusiha sai võidu
Vabadust ei antud, vabadus võideti. Taasiseseisvuspäev etendab Eesti rahva ajaloos olulist rolli, kuna see meenutab meie kollektiivset soovi elada vabas ja demokraatlikus riigis. See päev ei pruugi olla kõigi jaoks tähtis ainult ajalooliste sündmuste poolest, vaid ka kui meeldetuletus sellest, et iga riigi, iga rahva liikmed omavad jõudu muutusteks.
Me peame meeles pidama seda õhtut kui Eesti rahva lõpmatut soovi ise oma saatuse üle otsustada ning kui tähtis on koostöö, julgus ja ühtsustunne. Täna, aastakümneid hiljem, on 20. august Eestis riiklik püha, millega tähistatakse taasiseseisvumist suurte pidustuste ja rahvusliku eneseuhkusega.
Eesti taasiseseisvumine on lugu, kuidas üks väike rahvas, ühinenud ühe eesmärgi nimel, sai tagasi oma riikluse ja vabaduse, kirjutades sellega ajalugu. See on lugu, mis väärib alati mäletamist ja tähistamist.