Eesti ajaloos on mitmeid sündmusi, mis on määratlenud meie riigi olemust ja suunda, kuid üks neist seisab eriliselt esile – Tartu rahu sõlmimine. Tartu rahu sünd on suur osa meie iseseisvuse loost, mis sillutas teed Eesti riiklusele.
Alates 1918. aasta novembrist oli Eesti olnud sõjajalal – esiteks Saksa keisririigiga ja seejärel Nõukogude Venemaaga. Olukord oli keeruline ning uue riigi saatus ebakindel. Kuid Eesti võitlejad näitasid üles suurt vaprust ning võimu eest seistes suutsid nad ajada tagasi Nõukogude Venemaa väed.
Selle tulemusena sõlmiti 2. veebruaril 1920 Tartus rahu. Rahu vormistas Eesti iseseisvuse lõplikult ning tunnistas Eesti riigi õigust oma välispoliitika ja majanduse üle otsustada. See sündmus panustas oluliselt meie riigi iseseisvuse kindlustamisesse ning on igatpidi märkimisväärne ajalooline hetk.
Kuid Tartu rahu mõju ei piirdunud ainult meie riigipiirides. Rahu sõlmimine mängis olulist osa ka ülejäänud maailma suhtumises Eestisse. See samm näitas meile ja ka kogu maailmale, et oleme valmis võitlema oma iseseisvuse nimel ja meil on tahet ning võimekust ennast kaitsta.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui Eesti Vabariigi sünni hetk oli iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918, siis Tartu rahu sõlmimine tsementeeris meie iseseisvuse ning andis riigile lõpliku juriidilise staatuse. See oli pöördeline hetk, mis sillutas teed Eesti Vabariigi tulevikule.