Ajapaik – selgitame koos välja, kuidas Eesti kohad on aegade jooksul muutunud | EV100

Muuseumides on väga suured fotokogud, mida järjest digiteeritakse. Väga paljud pildid on vaated ehk kujutavad mingeid kohti. Piltide leidmine sõltub aga kirjeldustest, mis võivad sisaldada vanu kohanimesid, olla puudulikud või lausa vigased. Et pilte saaks otsida kaardilt meile huvipakkuva koha pealt, on piltidele vaja külge koguda geograafilised koordinaadid. See on ülesanne, mille lahendamiseks Ajapaik on loodud. Kui pildid on kaardile märgitud, siis selleks, et aja jooksul toimunud muutused kõige paremini nähtavaks teha, palume minna ja ajaloolised pildid üle pildistada, et tekiksid enne ja nüüd pildipaarid.

Ajapaikamisel osalemine on hasardi tekitamiseks vormistatud mänguks – kõik tegevused, st nii kureerimine (piltide otsimine, välja valimine ja Ajapaika suunamine), piltide kaardile märkimine kui ka ülepildistuste lisamine annavad punkte, nii et kõigi panused on teiste omadega võrreldavad. Kõige olulisem on siiski, et meie ühine visuaalne kultuuripärand muutuks paremini kaardipõhiselt korrastatuks ja leitavaks.

Kui mais 2015 oli Ajapaigas üle 14000 ajaloolise foto, millest ligi 9000 olid kaardile märgitud, siis märtsis 2016 juba kokku üle 53000 ning kaardistatud ligi 33000 pilti, veebruariks 2017 on vastavad arvud aga juba üle 93000 ja ligi 53000! Pea 4000 ajaloolisele fotole on ülepildistusi lisanud üle 140 kasutaja. Avalikes kogudes on aga sadu tuhandeid ajaloolisi pilte, seega pildimaterjali, mida kaardile märkida ja üle pildistada, jätkub! Maist 2016 saab Ajapaika laadida üles vanu pilte ka erakogudest.

Lisaks fotodele on Ajapaika lisandunud ka kohti kujutavad maalid ning graafika, ajalooliste filmide kaadrid.

Ennekõike ootame kõiki huvilisi appi Ajapaika pilte lisama, kaardile märkima ja üle pildistama, ka infot levitama.

Ajapaiga arendust on toetanud kultuurkapital ning kultuuri- ja haridusministeerium, aga IT-rakenduse töös hoidmiseks ja arendamiseks ootame ka annetusi.