Rubriik: Ajalugu ja kultuur

EV100 puhul mõeldakse, mida kaasmaalastele kinkida. Reisida saab kodus ja võõrsil. Reisimine avardab silmaringi. Reisilt koju tagasi tulles mõistad paremini oma kodu väärtust.

Eesti Turismifirmade Liit (ETFL) on 1990. aastal loodud turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus. Liitu kuuluvad väga erinevad reisimisega otseselt ja kaudselt seotud ettevõtted: reisibürood- ja korraldajad, reisijate vedajad, reisimisega seotud tugiteenuste pakkujad, valdkonna õpet pakkuvad haridusasutused, turismiorganisatsioonid.

Oleme liidu erinevate liikmete poolt väljapandud reisid ja reisimisega seotud kingitused koondanud ühtse nimetuse alla “ETFL kingib Eesti sünnipäevaks reisielamusi”. Nii nagu on erinevad liidu liikmed, on erinevad ka liidu liikmete poolt pakutavad reisid. Väljapakutud reiside hulgas on klassikalisi päikesepakette ja lennupileteid erinevatesse sihtkohtadesse, aga ka kooliaasta lõpu ekskursioon tervele klassile, talgureis, kultuurireisid, jne, jne. Kokku pakuvad liidu liikmed reisilusti ligi 250 inimesele.

Vaata kingireiside nimekirja ja reiside väljapanijaid: http://etfl.ee/est/etfl/
Täpne info, mida iga kingireis endast kujutab, on kättesaadav 12. märtsist kuni 3. aprillini aadressil: http://reisijuht.delfi.ee/

12.-31. märtsini avaneb iga päev eesti- ja venekeelses portaalis www.delfi.ee registreerumiseks kolm uut reisi. Registreerumine on aktiivne 24 tundi. 1.-3. aprillini on avatud registreerumine kõikidele reisidele. Reiside õnnelikud võitjad selguvad loosi teel 4. aprillil, mis on ETFLi 28. sünnipäev.

Reisimine on vaba ja demokraatliku riigi kodanike eesõigus. Paljud meist mäletavad, et see ei ole alati nii iseenesestmõistetav olnud. Peame väga oluliseks liidu liikmete usaldusväärsust, pakutavate teenuste ja toodete kvaliteeti, et läbi meeldivate ja positiivsete reisikogemuste süstida inimestesse jätkuvat indu reisida. Reisides ja maailma avastades saab meile kõigile selgemaks, miks on meie oma kodus, Eestis nii hea elada.

Delfis http://reisijuht.delfi.ee/ on võimalik kõikide kingireisidega tutvuda ja endale meelepärane välja valida.
12.- 31. märtsini avaneb iga päev kolm reisi, millele on võimalik registreeruda. 1.- 3. aprillini saab registreeruda kõikidele reisidele. Õnnelikud võitjad loositakse välja Delfi TVs 4. aprillil, Eesti Turismifirmade Liidu sünnipäeval.

Riia kutsub! Ööbimine kahele 4* Bellevue Park Hotel Riga’s. Tumlare CorporationLennupiletid kahele Pariisi ja CroisiEurope 4-päevane jõekruiis. Estravel

Mereretk kahele algusega Kärdla sadamast: hülgekoloonia, laidude külastus. Tiit reisid

Portugali ringreis 15.08 – 21.08.2018. Tensi-Reisid2-päevane bussireis taasiseseisvumise radadel koos Tiit Pruuliga. Go Travel

Tallinna vanalinna avastusretk kahele koos keskaegse sööminguga. Den Eesti

Kruiisilaeva külastus Tallinna sadamas kahele. CWT Estonia
WRIS Reisibüroo kinkekaart väärtuses 500 eurot. WRIS Reisibüroo

Päevareis Helsingisse kahele reisijale. Tallink

Aegean Airlines lennupiletid kahele Tallinnast Ateenasse ja tagasi. Aviareps Airline ManagementPerepakett „Lase lapsel välja magada Villa Artises, Pärnus”. Reisibüroo Reiser

„Imelised Jaapani maitsed Eestis“ sushikoolitus neljale Tallinnas. Tumlare Corporation

Klassiekskursioon Tallinnasse, „Päev Maarjamäe lossis ja Filmimuuseumis“ (väljaspool Harjumaad põhikooli klassidele, kuni 45 osalejat). Estonian Holidays
DFDS laevaga Rootsi: Sigtuna, Rootsi vanim linn ootab avastamist! DFDS A/S Eesti filiaal

Külaskäik kahele Esko tallu ja Saue mõisa. DMC Estonia

Helsingisse põhjanaabritele külla! Laevapiletid 2 reisijale Helsingisse. Estravel: laevapiletid.ee

Nädalane reis Rhodosele ühele majutusega 3* hotelli Agla ühekohalises toas. Aurinko
Tallinn Card PLUS kaardid 48 tunniks kogu perele (2-3-päevane kultuuripuhkus Tallinnas). Tallinna Ettevõtlusamet

Kummardus Eesti kultuuripärandile: talgureis 12. mail Arvo Pärdi Keskusesse (kuni 25 talgulist). Baltic ToursReis kahele rahvusvahelisele Põhjamaade suurimale paadimessile Stockholmis. Reisibüroo Karol

300 euro väärtuses kinkekaart Albion reisidelt ühele inimesele. Albion

Rijeka – taevalik paradiis kõigile puhkuse nautlejatele, edasi-tagasi lennupiletid kahele. NordicaSügisene mõisaromanss Lahemaal Vihulas kahele.Via Hansa Eesti

Kadunud aegade hiilgus Kumna mõisas mõisahärra Raivo Kalvega, mõisa külastus kahele. Tallinntour

Kruiisilaeva külastus Tallinna sadamas kahele. CWT EstoniaKalurikülast loomelinnakuni: jalgrattamatk ajaloolises Kalamajas (kuni 7 osalejat). Destination Management Estonia esitleb: Waypoint Tallinn

Reis kahele Türki, majutusega 5* hotellis 03-10.05.2018. Novatours

WRIS Reisibüroo kinkekaart väärtuses 500 eurot. WRIS Reisibüroo

Soome – tuhande järve maa 24.07 – 26.07.2018. Tensi-Reisid
“Aeg maha Noorus SPA hotellis Narva- Jõesuus” majutus kahele. Tumlare Corporation

Linnareis kahele Münchenisse- lennupiletid ja ööbimine 4* hotellis. Estravel esitleb: sky24.ee

Eesti disaini ja lugude hotell Estoria- majutus kahele Tallinna südalinnas. Sokos Hotels Tallinn
Hiina uusaasta pidustused Tallinnas 2019 ja lõunasöök kahele Hiina restoranis. Great Line Travel

Kruiisilaeva külastus Tallinna sadamas kahele. CWT EstoniaOsalemineTartu Rattarallil 27.05.2018 ja hotellis Barclay. E-TURIST Reisibüroo

Päikeseline puhkusereis Kreekasse, mis sisaldab lennupileteid, transfeere ja majutust 4* hotellis. Täpse sihtkoha valib võitja ise koostöös reisikonsultandiga. Go Travel

Päevane giidiga jalgrattatuur Helsingis kuni neljale osalejale, algus ja lõpp Tallinnas. Haaga-Helia EestiBulgaaria kultuuri- ja puhkusereis 11.07 – 18.07.2018. Tensi-Reisid

Saku õlletehase saladused: ekskursioon, ajalugu, degusteerimine (5 osalejat). Tumlare Corporation

Spaapuhkus „Eesti moodi“ Grand Rose Spa hotellis Kuressaares kahele. CWT Estonia
WRIS Reisibüroo kinkekaart väärtuses 500 eurot. WRIS Reisibüroo

Helsingisse põhjanaabritele külla! Laevapiletid 2 reisijale Helsingisse. Estravel: laevapiletid.ee
Ah, mis kaunis Kadriorg! Killuke pargi-, lossi- ja toidukultuuri Kadriorus. Giidiga jalutuskäik ja lõunasöök kahele. Estonian Tours

Lühike linnapuhkus Riias kahele- majutus koos hommikusöögiga Riia kesklinnas 4*hotellis. Baltic Travel GroupKummituslik Tallinna vanalinn- 2tunnine Tallinna vanalinna kummituste ekskursioon giidiga. Grupis kuni 25 inimest. Estonian Experience

300 euro väärtuses kinkekaart Albion reisidelt ühele inimesele. Albion

Pikk nädalalõpp Peterburis, bussireis kahele. Tiit reisidNädalane Vahemere kruiis kahele: Itaalia, Kreeka, Montenegro, Horvaatia. CWT Estonia

Rahulik jalgrattasõit mööda Paljassaare poolsaare looklevaid metsateid (kuni 7 osalejat). Destination Management Estonia esitleb: Waypoint Tallinn

airBaltic kingib piletid kahele inimesele vabalt valitud airBalticu sihtkohta. airBalticJuubelihõnguline linnapuhkus pealinnas kahele, tähista juubeliaastat Eestile pühendatud hotellis! Via Hansa Estonia

Helsingisse põhjanaabritele külla! Laevapiletid 2 reisijale Helsingisse. Estravel: laevapiletid.ee

Päevane reis perele Helsingisse Linnanmäe lõbustusparki: edasi-tagasi sõit Eckeröline laeval Tallinnast Helsingisse, toitlustamine laevas, piletid Linnanmäki lõbustusparki. Eckeroline300 euro väärtuses kinkekaart Albion reisidelt ühele inimesele. Albion

Ajarännak hobuvankril läbi Eesti Vabaõhumuuseumi (kuni 5liikmeline pere).Tumlare Corporation

Kruiis Tallinnast Stockholmi kuni 4-reisijale aknaga kajutis. Tallink
100 euro väärtuses Salva Kindlustuse kinkekaart. Salva Kindlustus

Võta lapsed kaasa ja tule Nurka tallu puhkama! Majutus Nurka talus Pärnumaal, lastega peredele, laste arv ei ole piiratud. VIP reisid

Linnareis kahele Viinis. Nordica otselennud, 2 ööd majutust kesklinna 4* hotellis. Estravel: sky24.eeKahepäevane bussireis kahele Hiiumaale, Käsitöölaadale. Tiit reisid

Tallinn Card PLUS kaardid 48 tunniks kogu perele (2-3-päevane kultuuripuhkus Tallinnas). Tallinna Ettevõtlusamet

Esimene globaalne eestlaste kokkutulek, hilisema nimega ESTO, toimus Torontos aastal 1972 ning edaspidi on ESTO-d toimunud iga nelja aasta järel. Festivalinädal tõi kokku väljaspool Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestit elavad eestlased, selle raames toimusid kongressid, ballid, laulu- ja tantsupeod ning teised tegevused. ESTO festivali eesmärk oli lisaks eesti kultuuri säilitamise kõrval ka poliitiliste sõnumite edastamine.

Juba peale Eesti iseseisvuse taastamist Stockholmis toimunud 1996. aasta ESTO lõppes Tallinnas ning peo lipp naases sümboolselt Eestisse. Festival jätkus 2000. aastal, seni viimane ESTO korraldati 2013. aastal koos populaarsete Lääneranniku Eesti Päevadega San Franciscos.

Esialgne plaan oli korraldada järgmine ESTO aastal 2018 Torontos. Pärast mitmete mõtete läbikaalumist leiti, et veelgi suurema võimaluse kõigil soovijatel osaleda annab festivali toimumine aastal 2019. ESTO toimumine Helsingis ja Tallinnas loob võimaluse siduda festival üldlaulu- ja tantsupeoga, suurendades nii osalejate arvu kui ka algatuse sümboolsust ja tähtsust.

„Uskumatult tähtis ESTO pärand peab olema käsitletud austusega. See mängis kriitilist kultuurilist ja poliitilist rolli ning eestlased üle maailma peavad seda ajalugu mäletama,“ sõnas ÜEKN-i esimees Marju Rink-Abel. `“Viimane ESTO Helsingis ja Tallinnas näib kujunevat tõeliselt globaalse ja kõrgetasemelise osavõtuga ürituseks. See on üritus, mille raames saame üheskoos tähistada Eesti riigi 100. sünnipäeva.”

Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine on kavandatud toimuma 2017. aasta kevadest kuni 2020. aasta veebruarini ning seega paigutub ESTO ühe olulise sündmusena ka EV100 programmi. “Eestil on tulemas senise ajaloo oluliseim tähtpäev – Eesti Vabariigi 100. sünnipäev. Meil on väga hea meel kutsuda kõiki eestlasi üle maailma tegema Eestile kingitust – külastama sünnipäeva puhul Eestit! 2019. aastal toimuv ESTO annab selleks suurepärase võimaluse,” ütles Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.

ESTO 2019 organiseerimiseks on moodustatud globaalne eestlaste komitee. Festivali korraldajad on olnud ühenduses mitmete võimalike sponsoritega, samuti kultuuriministeeriumi ja EV100 korraldustoimkonnaga, kes on valmis sündmuse õnnestumisele omalt poolt kaasa aitama.

„Grupid ja organisatsioonid, kellega me oleme rääkinud Eestis, Soomes ja mujal, on sellele ideele positiivselt reageerinud. Me ootame võimalust kokku tuua globaalse eesti diasporaa selleks viimaseks ESTO-ks, ning uue traditsiooni jätkamist tulevikus,“ ütles ÜEKNi abiesimees Marcus Kolga.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa ütles, et 2019. aasta on kõigile eestlastele ja Eesti sõpradele märgilise tähtsusega – samal suvel peetakse juubelilaulupidu ning toimub ka ESTO. „Meie kõigi ühine tegevus eesti kultuuri hoidmiseks nii kodu- kui ka väliseestlaste seas on praegusel ajal erakordselt tähtis. ESTO toidab tänini maailma eri paigus elavate eestlaste identiteeti ning Eesti riik tunnustab ja toetab väliskogukondade püüdlusi alal hoida eesti keelt ja kultuuri,“ kinnitas Reimaa.

Rohkem informatsiooni: info@esto2019.com

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul korraldati tänavu rekordiline arv talguid, mis tõi kokku ka seni suurima arvu talgulisi. „Talgupäevast on kujunenud kümnete tuhandete inimeste jaoks igakevadine oodatud suursündmus, mis liidab kogukondi ja toob näod naerule,“ rääkis Tüür. Ta lisas, et täna Tartusse talgupäeva staapi kogunenud positiivne tagasiside võttis lihtsalt sõnatuks. „Tänutunne, mida inimesed üle Eesti väljendavad ühiselt tehtud talgutegudest ja koos veedetud hetkedest, on liigutavalt siiras ja sügav. Just selliste hoolivate eestimaalastega koos on hea minna vastu meie riigi 100. sünnipäevale!“

Talgupäeva raames korraldati kokku 2130 talgut, millest tänastel andmetel võttis osa 50 358 talgulist. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 475 talgul osales kokku 14 650 inimest. Elanike arvu järgi oli taas kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 211 talgul 3973 inimest ehk 11,9% maakonna elanikest. Tartumaal osales 182 talgul 4194 talgulist, Pärnumaal 171 talgul 3861 talgulist, Ida-Virumaal 155 talgul 3902 talgulist, Lääne-Virumaal 134 talgul 2556 talgulist, Läänemaal 128 talgul 2633 talgulist, Raplamaal 127 talgul 2299 talgulist, Võrumaal 112 talgul 2814 talgulist, Järvamaal 100 talgul 2212 talgulist, Viljandimaal 95 talgul 1808 talgulist, Jõgevamaal 75 talgul 1804 talgulist, Valgamaal 68 talgul 1672 talgulist, Põlvamaal 54 talgul 1098 talgulist, Hiiumaal 39 talgul 810 talgulist. Väljaspool Eestit korraldati Teeme Ära talgupäeva raames neli talgut: kolm Soomes, millest võttis osa 47 inimest, ning üks toimus Kanadas Toronto lähistel, kus osales 25 talgulist. 

Vaata talgustatistikat veebist http://teemeara.ee/files/Talgupaev_2017_arvudes_6mai_kell_18.xlsx 
Vaata maakondade talgukaarti. 

Talgupäeva raames toimus kõige rohkem heakorra- ja külatalguid, looduskaitse talguid ning kogukonna turvalisusega seotud talguid, samuti EV100 temaatilisi lipumastide püstitamise talguid, laulu- ja tantsuplatside korrastamise talguid, korteriühistute talguid ning noortega seotud talguid. Mõnel pool koristati ka prügi ning peeti pärast talgutööd veel ka mõttetalguid. Mõned talgud on veel Teeme Ära talgupäeva raames kavas ka lähipäevil. 

Tänavu oli talgupäeva märksõnaks valmistumine: valmistumine Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks.

Talgupäeva märksõnadeks olid aga ka valmistumine looduse vingerpussideks ja kliimamuutusega kaasnevateks loodusõnnetusteks, mis Eestimaad üha sagedamini puudutavad. Üheks üleskutseks oli lipuväljakute korrastamine ja lipumastide püstitamine, et seada Eestimaa lipuehtesse. Koostöös Päästeametiga võeti fookusesse kodukandi ohtude kaardistamine ja sellest lähtuvad talgutööd, mis aitavad muuta elukeskkonda turvalisemaks ning olla meil kõigil paremini valmis võimalikeks loodusõnnetusteks.

Parim võimalus tähistada EV 100. juubelit on ikka kodus Eestimaal. Kutsume eestlased üle Helsingi koju nädal enne laulu- ja tantsupidu. ESTO laulu- ja tantsupeoga on EV100 2019. a. tippüritused.

Ülemaailmseid eesti kultuuripäevi, mis on globaalselt tuntuks saanud ESTO nime all, on peetud järjepidevalt alates 1972. aastast. I 1972 Toronto II 1976 Baltimore III 1980 Stockholm IV 1984 Toronto V 1988 Melbourne VI 1992 New York VII 1996 Stockholm-Tallinn VIII 2000 Toronto IX 2004 Riia X 2009 Münster

XI 2013 San Francisco

ESTO-de missioon on olnud panna inimesed paremini mõistma eestluse olemust, hoida eesti keelt ja eesti kultuuri võõrsil elades ning tutvustada maailmale Eestit ja eestlust.

EV 100 annab suurepärase võimaluse tutvustada nii Eestit välismaal kui ka eestlastele kodumaal eesti kogukondade tegevust välismaal.

ESTO tähendab koostööd vaba Eesti nimel. ESTO tähendab laulupidu, tantsupidu, rahvapidu – ühte suurt sõpruspidu, taaskohtumist sugulaste, sõprade, kolleegidega üle maailma ning uute kontaktide loomist.

#ESTO2019 peakomitee leiab, et eestlastel välismaal on vaja kokku saada, et juba loodud võrgustikke hoida ja arendada ning uusi sildu luua eestlaste vahel üle maailma.

ESTO-l saame näidata, et eestlaseks saab kasvada ja eestlaseks saab jääda ka võõrsil elades. Soovime, et eestlastest rääkides ei lahterdataks meid kodueestlasteks ja väliseestlasteks. Me oleme eestlased, hoolime Eestist, eesti keelest ja kultuurist, ükskõik, kus me ka parasjagu elame… Iga viie aasta järel saame kokku Eestis laulu- ja tantsupeo eel, et üheskoos tõdeda, kogeda, jagada seda, mis meid eestlasi üksteisega seob.

ESTO ajakava: 27 – 28 juuni – Helsingi 29 – 30 juuni – Tartu 1 – 4 juuli – Tallinn

5 – 7 juuli – Laulu- ja tantsupidu

ESTO ettevalmistamisest on oodatud osa võtma kõik huvilised. Abikäed ja head ideed võtame avasüli vastu. Kontakt: Peakomitee esimees Sirle Sööt, sirle.soot@gmail.com.

Suurkontserdi produtsent, Soome Instituudi kultuuriprogrammijuht Anna Laine on käinud just Vabaduse platsil mõõtmas Eesti ja Soome valitsusjuhtide jaoks rajatud turvateekonda. Hetk hiljem seisab ta ööklubi leti ääres arvuti taga, ajab heliproovi ajal kontserdi stsenaariumist näpuga järge. Mõni tund hiljem, kui kaheksatunnine heliproov ikka veel kestab, tunnistab Anna kohale saabunud Jaan Pehkile, et on laulja suur fänn ja hüppab kui meeletu Villu Tamme perestroika-laulu ajal lava ees kaasa. 

Heliproovi lõppedes on Laine korraks päris tõsine, ja siis puhkeb naerma. «Siit edasi on vaid demokraatia ja sõnavabadus,» pilgutab ta silma. Ta viitab kontserdi eelõhtul nii Soome kui ka Eesti meedias süttinud mõttevahetusele teemal «kõige olulised artistid jäid kutsumata».

Laine muigab ja usub, et igasugune tähelepanu on väärt tähelepanu.

«Mis aga IltaLehti ja Eesti Ekspressi kriitikasse puutub, siis praegu on juhtunud sedasi, et arvustused on trükki jõudnud enne, kui keegi sündmust üldse näinud ja kogenud on. Seetõttu ei lase meie töörühm end sellest ka häirida. Sest jah, Miljoonasade ei astu seekord lavale, aga nende, eestlaste jaoks, tuntuim hitt «Lapsuuden sankari /Lentä Juri Gagarin» kõlab kontserdil – selleta ei oleks ka meie osanud õhtut ette kujutada.»

Suurkontserdil ei kuule ega ei näe teiste hulgas ka Paula Vesala esitatud «Finlandia», mida Anna lauluna ja muusikalises mõttes peab Soome võrdkujuks. Vesala esitust aga isiklikult suisa viimase aasta liigutavamaks tõlgenduseks. Miks siis?

«Me viskasime ikka väga mitu õnge vette, kuid nagu kalamehel ikka – kõik kalad ju konksu otsa ei hakka. Antud juhul tähendas see siis, et ka need artistid, kes olnuks valmis tulema, ei saanud seda teha 10. juunil.” 

Kontserdi stsenaarium kirjutati kokku arvestades kahe naaberriigi ühist ajalugu, kuid kindla eesmärgiga jõuda välja tänasesse päeva.

«Meil ei olnud mitte hetkeksi plaanis teha Rock Summeri või KuVa (kultuurivahetus) koopiat. Sest miks korrata midagi, mis on juba kord olnud? Me teeme seda, mida soovisime: omanäolise kingituse ühelt sünnipäevalapselt ehk Soomelt teisele sünnipäevalapsele ehk Eestile.” 

Muidugi mõista on kingitus alati ka pisut kinkija ehk Eestis tegutseva Soome Instituudi nägu. Lahtiseletatuna tähendab see, et kultuurisilla tugevdamiseks tuuakse kokku erinevad inimesed. Nii sünnib uusi ideid ja kahe naabermaa inimesed on omavahel senisest tihedamalt seotud.

«Soome ja Eesti on alat olnud kultuuriliselt väga lähedased, kuid kuna elu läheb kogu aeg edasi, on hea kogeda vahel uusi hetki. See kontsert pakub nii üllatusi kui ka äratundmist, ent ennekõike just rõõmu.»

Anna on lisaks kõigele ka kogenud ajakirjanik ning just vabakutselise ajakirjanikuna ta õigupoolest Eestisse tööle jäigi, kui tegi toimetajana YLE telekanalile kuueosalise sarja, mis rääkis Eestist ja eestlastest läbi soomlase pilgu.

Anna Laine / Soome 100 portaal

Midagi sellist võiks Laine vabalt teha ka venelastest ja näiteks Moskvast ja selle ümbrusest, sest lapsena käis ta ühena sadadest soomlastest paar suve just seal kandis pioneerlaagris. Midagi traumaatilist ta neis laagrites ei kogenud. Pigem vastupidi.

«Juhtusin mõni aeg tagasi nägema eesti filmi «Sigade revolutsioon» ja mõistsin, et noored on alati ühtmoodi noored olgu riigikord või aeg millised tahes. Igal ajal on osatud elada ja olnud kõigest hoolimata ka tore.»

Pisut suuremana oli Anna juba Moskvas ühe pere juures aupair ja õppis Maija Aleksandrovna nimelise ülikooliprofessori eestvõttel õhtuti vene keelt ja kirjandust. 

Ent siis ostsid Laine vanemad suvekodu Eestisse, Pärnumaale. Ning Laine elus algas uus ajajärk ning ta veedab juba teist aastakümmet suve just Pärnumaal.

Sõpruskond on Anna muidugi lai, ent on üks väike kildkond eriti lähedasi. Hoolimata sellest, et elatakse Läänemere/ Soome lahe erinevatel kallastel.

«Me nimetame oma sõpruskonda «kirstukandjateks» – me oleme väiksest peale koos olnud ja usun, et kõnnime lõpuni. Sõna otseses mõttes kirstu kandes hauani.»

Soome-igatsus tähendab Anna jaoks tuttavlikke kohtumisi.

«Iga kord kui Helsingis olen, kohtan kuskil kohvikus või metroo eskalaatoril kedagi, kes tervitab või pärib, kuidas läinud on. Nagu Ultra Bra laulus: «tulen kaupunikiin, jossa minut tunnetaan kahviloissa…» Eestis seda momenti ei teki ja selline ootamatu kohtumisrõõm tekitab Soome-igatsuse.»

Anna Tallinna kodu külalistetuba on niisiis pidevalt broneeritud – kogu aeg on keegi külas, tulekul või minemas. Mida aga Anna sõpradele Eestis näitab ning millistele küsimustele kõige rohkem vastama peab?

«Põhiliselt küsitakse n-ö turvaliste taksode kohta. Aga imetlusega on märgatud ka seda, et Eesti on mitmel tasandil palju ekstravertsem ja paindlikum kui Soome. Jah, ma tunnen Eesti arengu üle uhkust, eriti veel seetõttu, et kõik on siin toimunud nii kiiresti ja lühikese aja jooksul.» 

Anna meenutab, kuidas ta ühel päeval jalgrattaga Tallinnas tiirutades jõudis Patarei vangla esisele rannaribale ning kuidas liival istudes jälgis merel sõitvaid laevu.

«Tajusin korraga väga selgelt, mida tähendas eestlastele üks valge laev ja kuidas meie – soomlased, olles ometi nii lähedal, ei suutnud ega saanud teid, eestlasi, aidata. Ent seda suurema imetlusega jälgin neid inimesi, kes on sellisest ajast elu ja selgrooga välja tulnud. Meil, tänastel noortel hakkamasaajatel on nende aegadega võrreldes ikka hoopis lihtne. Ja paljus ju ainult tänu sellele, et meie vanavanemad on võidelnud ja teed rajanud.»

Nii kõlab suurkontserdil austusavaldusena eestlastele üks laul, mis isiklikult Annale juba mõnda aega pisarad silma toob. «Minu jaoks on siiani uskumatu, et Eesti elus on olnud aegu, mil teatud laule ei tohtinud laulda.»

Vihjena öelgu öeldud, et seda isamaalist laulu esitavad eesti keeles kaks soome artisti – Saara Aalto ja Petri Laaksonen.

Ka soomlase hingeelust saab eestlane tänu suurkontserdile paremini aimu.

«Valitud laulud kuvavad üsna hästi tänast Soomet ja soomlase mõtteviisi. Ning kontsert tervikuna on parim näide soomlaste suhtumisest: meil võib olla erimeelsusi, kuid kui me tõesti soovime ja proovime, siis üheskoos teeme suuri asju!»

Vabaduse väljakul toimunud suurkontserti saab uuesti vaadata ja kuulata YLE Areena portaalis.
 

Intervjuu ilmus algselt Soome 100 portaalis.
Tekst ja foto: Piret Kooli

Kell 11 algas lipuväljaku avamine, kus Paide lasteaedade lõpurühmade lapsed tõmbasid masti ka Paide linna, EV100 ja Laste Vabariigi lipud. Lapsed pidasid pidukõnesid ning toimus Paide linnarahva ühine lipurongkäik.

“Laste ja noorte kultuuriaasta küsitluse tulemused näitavad, et lapsed seostavad Eestit peamiselt just perekonna, kodu ja Eesti lipuga. Nii Laste Vabariik kui ka lipuväljaku kordategemine on osa EV100 programmist ning et need kaks Eestimaa südames Paides kokku saavad, on kenaks kingituseks nii Eestile kui Paide linnale,” ütles Laste Vabariigi projektijuht Marju Kask. “Oleme Laste Vabariigis kohtunud toetava ja rõõmsa teatripublikuga, suurepäraste väikeste artistidega, mängulustist pakatavate seiklejatega ning nutikate ja uudishimulike tegutsejatega. Paistab, et Laste Vabariik tõesti läheb lastele korda ning pakub rõõmu kogu perele.”

Laste Vabariigi tuur on tõelise hoo sisse saanud. Eelmisel nädalal sõideti läbi Jõgevamaa, laupäeval on Laste Vabariik Türil ja viimane sihtkoht Järvamaal ongi Paide. Edasi viib teekond juba Võrumaale, Ida-Virumaale ja Valgamaale.

Laste Vabariigi laval näeb Eesti 100. sünnipäeva teemalist etendust “Kõige parem kingitus!”. Labürint-mängualal saab seigelda ja Eestit läbi mängu uute nurkade alt tundma õppida. Töötubasid viivad Paides läbi Iloni Imedemaa, Eesti Arhitektuurimuuseum, Miiamilla lastemuuseum, Suukool ning kohalikud lasteasutused, kus mitmed tegevused on seotud Eesti lipu ja lipuvärvidega. Kohal on ka maanteemuuseumi liikluslinnak.

Pühapäevase Laste Vabariigi kahel kontserdil astusid üles Paide lapsed beebidest keskkooliõpilasteni, samuti Sookure lasteaia õpetajate kandleansambel. Järvamaa keskraamatukogu kogus lasteraamatuid ning Järvamaa muuseumis oli avatud laste ja noorte kultuuriaastale pühendatud näitus, kuhu lastele on prii sissepääs. Toimus Laste Vabariigi maleturniir ning päästeameti õuel viidi läbi laste tuletõrjeolümpia. Laste Vabariik toimus Paides koostöös perepäevaga “Laps vajab perekonda”.

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustab lapsi ja noori nii looja kui ka publikuna. Teema-aasta on ellu kutsunud kultuuriministeerium ja selle läbiviimist koordineerib lastekirjanduse keskus.

Allikas: pealinn.ee

Vaata, millised meeskonnad ja millal Eesti-Soome jalgpalli sõpruskohtumistel mängivad. 
Tallinna tänavatoidufestivalil Telliskivi Loomelinnakus on Soome toidu ala, vaata lisainfot Facebookist. 
Maarjamäe lossi Tallihoones avatakse näitus ”100 Soome asja”, mis on üleval 20. augustini.
Suure Eesti ja Soome artistide vabaõhukontserdi kohta leiab lisainfot siit. 

​Soome 100 aasta juubeli programmi peasündmus Eestis toimub 10. juunil kell 18. Vabaduse väljakul toimuval suurkontserdil astub lavale esinduslik valik Soome ja Eesti muusikuid, kes esitavad kolme tunni jooksul eri aastakümnete hitte. Publiku hulgas on ka Soome ja Eesti peaministrid ning Soome ja Eesti presidendid. See on teadaolevalt ka esimene kord, mil Eesti ja Soome riigijuhid niimoodi ühiselt kohtuvad.

Saara Aalto (FI)

Soome 100 kontserdi värskeim ja maailma mastaabis praegu tuntuim Soomest tõusnud täht on Suurbritannia «X Factori» saatest superstaariks tõusnud Saara Aalto. Saara on laulnud duetti nii Jose Carrerase, Andrea Bocelli kui ka Adam Lambertiga.

Juunikuu reisiajalehe Baltic Guide kaaneintervjuus tunnistab Saara, et ta juba ootab Tallinnas toimuvat suurkontserti.

«Olen tõeliselt rõõmus, et mind kutsuti sellise väärika seltskonnaga koos esinema. Pealegi – mul ongi juba aeg ka Eesti publikuga tutvust teha. On suur au esineda sellisel suurejoonelisel juubelikontserdil. Kui kahe naabermaa muusika kõlab samal laval ja üheskoos laulduna, avaldub muusika mõjujõud parimal moel.»

Eestis on Saara tegelikult ka varem esinenud. Käisime Kempele noortekooriga Tartus   kontsertreisil, see oli aastal 2001. Mäletan, et kavas oli ka eestikeelseid laule. Meid majutati sõpruskoori lauljate kodudes ja see oli tõeliselt armas kogemus, meenutab Saara.

Keeltest huvitunud Saara on püüdnud juba tolle reisi vältel ka pisut eesti keelt õppida. Kuidas tal nüüd meie emakeelega lood on, selgub juba laupäeval, 10. juunil. Nimelt on Saara  lubanud vähemalt ühe laulu esitada just eesti keeles.

Eesti muusika on Saara Aaltole tuttav ennekõike koorimuusika kaudu. Tema lemmikkooriteos on Urmas Sisaski «Heliseb väljadel».

Ka eestlaste esituses Eurovisioonile jõudnud laulud on Saarale kõrvu jäänud.

«Eestil on olnud tõeliselt kauneid laule!» Kas neist mõni ka nüüd Vabaduse väljakul kõlab, olgu üllatus. Ootan teid kõiki kontserdile ja soovin, et saate avatud meele ja sooja südamega kogeda muusikat ning tunda rõõmu nii ainulaadsest kontsertkohtumisest.»

Tõnis Mägi (EE)

Tuntud ja armastatud laulja, helilooja ja näitleja, kes on end iga eestlase südamesse laulnud ning sinna jäänud.

«Mis kontserdisse puutub, siis on võimalus Vesa Matti Loiriga esineda midagi väga erilist. Ootan põnevusega kohtumist,» tunnistab Mägi.

Vesa-Matti Loiri (FI)

Üks Soome omanäolisemaid meelelahutajaid. Lauljana tuntakse teda kui poplaulude esitajat ja Eino Leino tekstidele kirjutatud laulude tõlgendajat.

Tuntud ja armastatud laulja, helilooja ja näitleja on end iga eestlase südamesse laulnud ning sinna jäänud.

​Vesa-Matti Loiri tunnistab kontserdi eel, et ta ei ole Eestis õieti üldse reisinud. Eesti eluga on ta siiski kursis olnud. Enamgi veel.

«Mul on alati pisut ebamugav olnud mõelda, et meie, soomlased, ei ole julgenud oma vennasrahvast Eestile rasketel aegadel aidata. Teie ju ometi olete meid, soomlasi, aidanud.»

Rahva  hulgas hellitavalt Vesku nime kandev laulja meenutab kahte erilist külaskäiku Eestisse. Esimene neist oli aastal 1996.

«Tallinnas avati Soome suursaatkonna (praegune – Kohtu tn 4) hoone ja ma olin esinemas koos Peter Lerchega. Juhtus nii, et sõbrunesin tol avamisõhtul president Lennart Meriga. See sõprus algas silmsidest – lihtsalt vaatasin ühtäkki teineteisele silma sisse ja vaat,  kunstikirg paistab inimesest välja.

Meri ja Loiri vestlesid tol õhtul vaid põgusalt, ent sellest õhtust sündis sõprus, mida Loiri siiani kalli mälestusena hoiab.

Teine hinge jäänud kogemus Eestist ja eestlastega seoses on Loiri jaoks 2010. aasta. Armastatud näitleja, koomik ja muusik võttis nimelt filmifestivali galaõhtul vastu PÖFFi elutööpreemia. 

«Olin liigutatud, nähes Eesti inimeste reaktsioone. Mind peatati tänavail, inimesed olid sõbralikud, tänasid ja õnnitlesid mind.»

Loiri on Eesti publikule laiemalt tuntud tänu Soome televisioonile ja iseäranis 1970.–1980. aastate sketšisarjadest. 

Chalice (EE) 

Mitmekülgne muusik, pidevalt muutuv ja arenev artist, kes on tuntud oma sügavasisuliste tekstide ning eriilmelise repertuaari poolest.

Iiris (EE) 

Elektroonilist popmuusikat esitav, Björki ja Kate Bushiga võrreldud lauljatar laulis end rahvusvahelise kuulajaskonna teadvusesse 2010. aasta Tallinn Music Week festivalil. 

Mari Kalkun (EE) 

Laulja ja helilooja ning üks Eesti tuntumaid pärimusmuusikuid. Tema muusikat inspireerivad loodus, eesti luule ja rahvamuusika. 

«Mulle on alati avaldanud tohutut muljet Soome muusika mitmekesisus. Minu tutvus Soome muusikaga sai alguse sellistest vägevatest alternatiivartistidest nagu Pekko Käppi, Joose Keskitalo, Sami Kukka. Hiljem Sibeliuse akadeemias õppides hämmastas mind see, kuidas Soome rahvamuusikas on võrdselt esindatud äärmuslik traditsionalism/puhas regilaulu armastus (runolaulu) ning samas vabaimprovisatsioon ja nüüdisaegne muusika. Ja kuidas need kaks omavahel muretult käsikäes käivad.»

Petri Laaksonen (FI) 

Mitmekülgne Soome laulja ja helilooja, kes on kirjutanud palju populaarseid lööklaule, jõululaule ning ka vaimulikku muusikat. 

Lenna (EE) 

Üks Eesti muusikamaastiku säravaid tähti. Indie-poppi laulev Lenna alustas oma karjääri 2005. aasta Eurovisioonil esinenud ansambli Vanilla Ninja koosseisus. 

Paleface (FI) 

Soome tuntumaid räppareid ja aktiivne ühiskondlik mõjutaja. Soome 100 kontserdi taustabänd Räjähtävä Nyrkki (FI) on Paleface’i bänd. 

«Minu varaseim mälestus eesti muusikast on ilmselt see, kui isa laulis kodus Georg Otsa esituses Soome jõudnud «Saarema valssi». Olin siis päris väike. Veidi suuremana aga mäletan väga selgelt, kuidas kuulasin sõbra juures kassettmakilt esimest korda J.M.K.E. singlit «Tere, perestroika». Aastat ma ei mäleta, aga mäletan, et Villu Tamme tundus minu jaoks juba siis olevat müütiline tegelane.

Gümnaasiumis köitis mind juba rohkem hiphop ja kui siis tolmusest plaadikastist leidsin plaadifirma Melodija välja antud vinüüli. Sellel kõlas Eesti džässmuusiku Helmut Aniko plaadistatud pala «Meenutus».

See on siiani megaäge plaat. Läbi selle avanes minu jaoks eesti džässmuusika ning ma avastasin enda jaoks erakordselt huvitavad muusikud nagu näiteks Toivo Undi ja Tiit Pauluse.»

Eesti hiphop esitajatest on mind sütitanud algusest peale näiteks A-Rühm, Chalice ja Dj Critikal. Meist said kärmelt kolleegid ja sõbrad.»

Jaan Pehk (EE) 

Väga mitmekülgne artist: kirjanik, laulja ja kitarrist. Orelipoisi nime all musitseeriv Pehk on armastatud laulukirjutaja. 

Jüri Pootsman (EE) 

Noor artist sai avalikkusele tuntuks laulukonkursi  «Eesti otsib superstaari» kaudu. Omapärase tämbriga laulja esindas Eestit ka 2016. aasta Eurovisioonil. 

Ronya (FI) 

Tõusev täht Soome muusikataevas. Tema muusikas ühinevad urbanistlik popp ning rütm ja bluus. 

Stig Rästa (EE) 

Laulja, kitarrist ja laulukirjutaja. Ansambliga Traffic ka Soomes esinenud Rästa esindas Eestit 2015. aasta Eurovisioonil koos Elina Borniga. Praegu tuntakse Rästat ka kui poistebändi Beyond, Beyond loojat. 

Scandinavian Music Group (FI) 

2002. a loodud pop- ja folkansambel. Akustilist muusikat mängivasse rühma kuuluvad Terhi Kokkonen, Pauliina Kokkonen, Miika Paatelainen ja Joel Melasniemi. 

Villu Tamme (EE) 

Tuntud punkmuusik. Tamme ja tema bänd  J.M.K.E. viisid oma lauluga «Tere, perestroika!» eesti punkmuusika ka Soome kuulajate teadvusesse. 

Tuomo (FI) 

Soome soul- ja džässmuusik. Ta varieerib eelarvamustevabalt rütmimuusika eri stiile. 

Ailu Valle (FI) 

Saami räppar, kes teeb muusikat oma emakeeles, põhja-saami keeles. Oma muusikas väljendab ta selgeid seisukohti, kuid on samas  apoliitiline.

VAATA KA: 

• Näitus Soome 100 asja
• Eesti-Soome maavõistlus
• Soome 100 suurpäeva kava

Oma panuse Pühajärve kooli õppeklassi tegemisse on andnud maiasmokad, kes on soetanud Kalevi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva logoga šokolaade. Õppeklassi rajamist toetab 5 tuhande euroga Kalevi kommivabrik. 
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise raames saavad sel aastal esimese hooga uuendatud koolihoovid 15 kooli üle Eesti. Juba aasta tagasi käima lükatud kingituses «Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima!» said kõigepealt sõna sekka öelda lapsed, kes joonistasid üles oma unistuste kooliõued.

Maastikuarhitektide abiga on neist unistustest vormunud konkreetsed ideed, mida koolid sel kevadel koos kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöös ellu viima asusid. Kogu projekti toetab Bauhofi Aiaparadiis, kes pakub kõikidele koolidele tasuta tuhande euro väärtuses vajalikke vahendeid ja tasuta nõuandeid kauba peale. 

Kogu ettevõtmise eestvedaja Siiri Treufeldi sõnul ei ole Pühajärve kool esimene pääsuke, juba mai alguses meisterdasid  Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja lapsevanemad koolihoovi taimepingimooduleid ja istutati esimesed taimed.  Mai lõpus aga ehitasid Vastseliina Gümnaasiumi 1. ja 2. klassi õpilased koos vanematega putukahotelle ja värvisid kividele loomakujusid. Vanemate klasside õpilased jätkavad uuel nädalal taimekastide ehituse ja väliklassi korrastamisega.

Koolihoovide uuendamine toimub terve suvi. Näiteks Albu Põhikoolil on kavas rajada viie meele aed, kus kooliaedniku juhendamisel saavad lapsed taimi tundma õppida. Samuti ehitatakse õpperada, millel tähistatakse õppe-eesmärgil erinevad puud ja põõsad. Tilsi Põhikool ehitab taimekaste ja soovitakse hankida uued turnimisatraktsioonid. Kohila Gümnaasium ehitab taimepingid, joonistab maha õuemängud ja istutab taimi. Augustis soovitakse lisada pingpongilauad.

Jüri Gümnaasiumil on lisaks taimekastide ehitamisele plaan tekitada hoovi vertikaalhaljastus, rajada kooli sisehoovi väliköök, kus saab hiljem toidu tegemisel kasutada ka laste poolt istutatud maitsetaimi. Maha joonistatakse asfaldimängud. Vertikaalhaljastust soovib teha ka Käru Põhikool, kus hetkel on väga lage maastik, ning Käina Kool, kus lisaks soovitakse tekitada mängunurk. 

Suure-Jaani Koolis alustatakse praktiliste tegevustega augustis, mil ehitatakse erinevatest materjalidest rajad, turnimispinnad ja taimekastid. Pärnu Rääma Põhikoolis rajatakse koolimaja taga olevasse õunaaeda õpilastele õppe- ja puhkeala, tulevikus ehk ka lava ja tantsuplats.

Elva Gümnaasiumis on samuti kavas joonistada maha asfaldimänge ja tekitada hoovi taimede abil vertikaalsust. Samuti tuua hoovi  erinevaid õuemänge, näiteks lauatennise. Merivälja Põhikooli luuakse õpilastele eraldi õppenurki, rajatakse taimekaste. Lustivere Põhikooli on kavas ehitada varjualune, samuti tuua hoovi uusi taimi. Kärla Põhikool tegeleb hetkel väliõppeklassi projekteerimisega, ehituseks läheb juulis- augustis, kuhu kaasatakse kohalik kogukond.  

​Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks pakub MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid lastele põnevamaid ja mängulisemaid liikumisvõimalusi nende koolihoovis, luues maastikulise mitmekesisuse, mis kutsuks lapsi rohkem aega õues veetma.

Projektis osalevad Albu Põhikool, Elva Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Käina Kool, Kärla Põhikool, Käru Põhikool, Lustivere Põhikool, Merivälja Kool, Pärnu Rääma Põhikool, Pühajärve Põhikool, Suure-Jaani Kool, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tilsi Põhikool ja Vastseliina Gümnaasium.

Projekti toetavad Riigikantselei, KÜSK, Bauhofi Aiaparadiis ja Eesti Leivatööstus. Pühajärve Kooli väliklassi ehitust toetab Kalevi kommivabrik.

Lisainfo:  Siiri Treufeld MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid juhataja tel 5041229

e-mail: siiri.treufeld@koolihoovid.ee 

Soome juubeliaasta üks põnevaim ajarännak on näitus, mis viib meid esemete kaudu läbi saja iseseisvusaasta. Eestis tegutseva Soome Eesti Instituudi ideest sündinud ekspositsioon rändab aasta jooksul ka ise. 

Eestisse jõuab näitus Helsingist, kus disainimuuseumis eksponeeritud esemeid käis üheksa nädala jooksul vaatamas ühtekokku 30 000 huvilist.

Soome 100. juubeli puhul sündinud näitus «100 Soome asja», mis jutustab Soome iseseisvuse loo argiste asjade kaudu. Läbi viie Euroopa riigi rändav näitus on osa Eestis tegutseva Soome Instituudi suurprojektist ja on valminud koostöös Eesti asjatundjatega. 

Eesti Ajaloomuuseumile kuuluve Maarjamäe lossi Tallihoones 10. juunist –20. augustini nähtava ekspositsiooni korraldaja on Eestis tegutsev Soome Instituut ja selle kuraatorid on tuntud soome kirjanik ja kunstiloolane Anna Kortelainen ning disainer Pekka Toivanen.

«Näituse üks eesmärke on inspireerida erinevas vanuses vaatajaid nii Soomes kui ka maailmas, panna neid mõtlema, mis võiks just tema sugupõlve jaoks on tähtis olla või temas tundeid ja mälestusi äratada,» räägib kuraator Anna Kortelainen.

«Soome 100. sünnipäeva teema on Üheskoos! ning see innustas meid tegema midagi, mida saaksid kasutada ka Soome esindused mitmel pool maailmas,» räägib Tallinnas tegutseva Soome Instituudi juhataja Anu Laitila.

«Kuraatorid on osanud teha inspireeriva pooltõsise ja poolhumoorika sissevaate soomlase praktilisse ja innovatiivsesse olemusse.»

5 riiki, 13 keelt

Näitus alustas oma teekonda Helsingist ja pärast Tallinna peatust rändab «100 Soome asja» Oslosse, Madriidi ja Riiga. 

Näitusel on ka veebikodu aadressil www.100objects.fi, mida lisaks instituutidele levitavad Soome saatkonnad kogu maailmas. Veebitekstid on loetavad 13 keeles, muu hulgas ka eestikeelseina, aga ka näiteks jaapani ja araabia keeles. 

Soome ja soomlaste lugu jutustav ülevaatenäitus on toodetud Eestis ja koostöös siinsete asjatundjatega: näituse on kujundanud ettevõte Valge Kuup ja ka näituse veebiversioon on valminud Eestis firmas Haam Ventures. 

Soome 100 suurpäev Tallinnas 

Soome sünnipäeva-aasta suurpäev Eestis on laupäeval, 10. juuni, mil toimub palju Soomega seotud üritusi: 

Kl 10–18 Näitus ”100 Soome asja”

Kl 11–19 Tänavatoidu- ja tänavakunsti festival – Soome toidu ala  

Kl 13.30->  100+ Jalgpallimängu: Eesti ja Soome riigikantseleid

Kl 14–15  Hümn sinisele taevale – palvemeditatsioon

Kl 15–17 Noored soome ja eesti kammermuusikud

• Jaani Kirik, Vabaduse väljak 1
• Korraldaja: Muusikute Fond PLMF ja Sublime Music Agency

Kl 17-> 100+ Jalgpallimängu: Eesti ja Soome näitlejate liidud

Kl 18-21 Soome 100 kontsert

• Vabaduse väljak 1
• Lisainfo: http://www.soome100.ee/soome-100-kontsert/

Info: www.soome100.ee

Allikas: Soome100 portaal

Loovkonkursi eesmärk oli leida pikaajaline partner, kes töötaks välja Eesti vabariigi 100. sünnipäevale visuaalse identiteedi. Eesti kui Euroopa Liidu (EL) eesistujariigi tutvustamiseks sooviti leida partner, kelle abiga välja arendada põhisõnumid ja visuaalsed lahendused, mis toetaksid Eesti kui nutika ja uuendusmeelse ning puhta elukeskkonnaga riigi kuvandit Euroopas.

Konkursile laekus kaheksa ideekavandit, neist viis EL eesistumisele ja kolm Eesti vabariigi 100. sünnipäevale. Kaks kavandit, mille seas oli ka võidutöö, esitati ühendlahendusena mõlemale sündmusele.

«Hindan konkursi õnnestunuks, sest osalesid Eesti kogenud ja suured loovagentuurid, kes hindasid õigesti eesseisva töö suurt mahtu,» ütles žürii esimees, Eesti disainikeskuse juht Jane Oblikas. «Kuigi lähteülesanne oli keeruline, sai žürii valida mitme hea idee ja läbitöötatud lahenduse vahel,»  lisas Oblikas.

Oblika sõnul oli nii kaasavaid ja mängulisi, kui ka Eesti kahte olulisemat narratiivi väga hästi esindavad ideed. «Võitis visuaalselt puhtaim ja kõige lihtsamate kujunditega ühislahendus, mis kannab aastasaja ja teisalt tasakaalu sõnumit. Suurem töö nüüd alles algab ja soovin Identity meeskonnale jõudu,» lisas Oblikas.

Täna avalikustati EV100 osa võidutööst, teise ehk Euroopa Liidu eesistumise identiteedilahenduse avalikustab  riigikantselei aprillis, kuna hea tava kohaselt tehakse seda vahetult enne eesistumise algust.

Ideekavandeid hindas 10-liikmeline žürii, mille koosseisu kuulusid: Jane Oblikas (žürii esimees, Eesti disainikeskus), Ilona Gurjanova (Eesti disainerite liit), Jaanus Tamme (Eesti turunduskommunikatsiooni agentuuride liit), Alari Orav (Eesti disainimeeskond, EAS), Aive Hiiepuu (Eesti suhtekorraldajate liit), Anu-Mall Naarits (Marketingi instituut), Maria Alajõe (Riigikogu kantselei), Anneli Ohvril (Riigikantselei, EV100), Tiina Urm (Riigikantselei, EL nõukogu eesistumine) ja Sean Larkins (WPP Government and Public Sector Practice).

Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks esitatud ideekavanditest hindas žürii teise koha vääriliseks ja premeeris 3000 euroga kavandit «Sõrmejälg». Selle esitaja oli agentuur Tank (Joel Volkov, Villem Valme, Kadi Mikiver, Grete Gutmann, Risto Luhalep). Kolmandat auhinda otsustas žürii mitte välja anda.

Eesistumise ideekavanditest hindas žürii teise koha vääriliseks ja premeeris 3000 euroga kavandit nimega «Mets», esitajaks oli agentuur  Velvet (Kristian Kirsfeldt, Siim Tikk, Magnus Haravee). Kolmanda koha ja 2000 eurot pälvis kavand «Sõrmejälg», esitaja oli agentuur Tank.

Riigikantselei alustab võidutöö esitajaga läbirääkimisi loovlahenduste väljatöötamise lepingu sõlmimiseks. Eeldatav lepingumaht on Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul 150 000 eurot ning EL eesistumise puhul 100 000 eurot.