Rubriik: Ajalugu ja kultuur

„Otsime pikaajalist partnerit, kellega koos välja töötada sünnipäeva visuaalsed lahendused ja viimistleda lõpuni sõnumid, mida saavad kasutada kõik, kes teevad kingitusi või korraldavad sündmusi Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks,“ selgitas EV100 turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril.

Konkursil otsitakse lahendust ka Eesti kui EL Nõukogu eesistujariigi tutvustamiseks. Eesistumise ajal külastab Eestit ligi 30 tuhat väliskülalist ning kõrgetasemelised sündmused toovad siia sadu välisajakirjanikke. „Oleme eesistujana nähtavamad nii Brüsselis kui terves Euroopas. Samal ajal kui sisuline valmistumine selleks rolliks juba käib, tuleb meil läbi mõelda ka see, kuidas enda riiki ja rahvast tutvustame,“ ütles Eesti EL eesistumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm.

Eesti Vabariik tähistab 100. sünnipäeva 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini. Eesti EL Nõukogu eesistumine on plaanitud 2018. aasta esimesesse poolde. See annab võimaluse luua ühine Eestit välisriikides tutvustav sündmuste programm. EV100 ja Eesti kui EL eesistujariigi visuaalsed lahendused võiksid seega töötada nii iseseisvalt kui koos.

Loovkonkurss on avatud kõikidele agentuuridele, kes omavad mitmekesist ja pikaajalist kogemust. Oodatud on ka agentuuride ühispakkumised. Töid saab esitada kuni 1. septembrini.

Konkursile esitatud kavandeid hindab žürii kooseisus Jane Oblikas (žürii esimees, Eesti Disainikeskus), Ilona Gurjanova (Eesti Disainerite Liit), Jaanus Tamme (Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit), Alari Orav (Eesti Disainimeeskond, EAS), Aive Hiiepuu (Eesti Suhtekorraldajate Liit), Anu-Mall Naarits (Marketingi Instituut), Maria Alajõe (Riigikogu Kantselei), Anneli Ohvril (Riigikantselei, EV100), Tiina Urm (Riigikantselei, EL Nõukogu eesistumine) ja Sean Larkins (WPP Government and Public Sector Practice).

Konkursi kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet riigihangete keskkonnast. Riigikantselei korraldab 25. juulil ja 4. augustil konkursist huvitatutele teabepäeva.

Lisainfo:
Anneli Ohvril, EV100 turundus- ja kommunikatsioonijuht, 529 7557, anneli@ev100.ee, www.ev100.ee 
Tiina Urm, EL eesistumise kommunikatsioonijuht, 5696 9306, tiina.urm@riigikantselei.ee, www.eesistumine2018.ee
 

Konkursile ”Eesti otsib leiutajat!” oodatakse laste leiutisi, mis lahendavad kellegi igapäevaelu probleeme ja aitavad elu paremaks muuta. 40 tublimast 6.-12. aastastest leiutajast valmib koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks dokumentaalne lühiportree. Konkursi tähtaeg on 17. oktoober 2016. 

Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni õpilaskonnas, stimuleerida õpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal ning avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele ja õpilaskollektiividele, nende juhendajatele ja õpetajatele ning koolidele.

Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate konkursil hinnatakse laste leiutisi kolmes vanuserühmas: eelkoolist kuni 4. klassini, 5.-9. klassini ja 10.-12. klassini. Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonnaga loob 40st 6-12-aastasest leiutajast dokumentaalsed lühiportreed.

”Eesti otsib leiutajat!” on riikliku konkursi sees ja Eesti Vabariik 100 raames toimuv konkurss, mille tulemusena valmivad 40st 6-12. aastasest lapsest dokumentaalsed lühiportreed, mis aitavad avada tänaste laste mõttemaailma. Need lood viivad meid Eestimaa erinevatesse nurkadesse ja erinevatesse keskkondadesse. Saame teada, miks lapsed just selliseid ideid pakuvad, mida nad märkavad, millest mõtlevad, millisena nad kujutavad ette paremat elu nii oma kodus kui ka laiemalt Eestis. Minidokumentaalid jõuavad eetrisse ETV telekanalitel alates 2017. a sügisest ja projekt saab omale veebikodu Lastejaamas. Leiutajat otsitakse koos Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100-ga.

Konkursi tublimatele jagatakse pidulikul sündmusel kopsakaid auhindu alates rahalistest preemiatest kuni ägeda jalgrattani. Parimate leiutiste väljamõtlejaid ootab lisaks auhindadele kohtumine professionaalsete tootearendajatega – väikesedki mõtted võivad õigetesse kätesse jõudes päriselt teoks saada. Sada mõjukamat ideed jõuavad ka raamatukaante vahele, sünnipäevakingiks Eesti Vabariigi 100. juubeliks.

2016. a konkursil osalemine – tingimused ja nõuded

Ideid hinnatakse kolmes vanuserühmas:

• 1. vanuserühm – eelkool kuni 4. klass
• 2. vanuserühm – 5.–9. klass
• 3. vanuserühm – 10.–12. klass*
• Eesti otsib leiutajat! portreteeritavad valitakse 6–12-aastaste osalejate hulgast

* Osaleda saavad need kutsekoolide õpilased, kes õpivad kutsekoolis põhikooli baasil ja on kuni kolmanda aasta (kursuse) õpilased (kaasa arvatud). Pärast gümnaasiumi kutsekooli astunud õpilased konkursil osaleda ei saa.

Nõuded leiutisele (ideele) ja videoklipile

Konkursile esitatav leiutis (idee) ei pea olema keeruline, aga ta peab olema uudne ja lahendama mingisuguse probleemi. Kõige vanema vanuserühma idee peab olema ka reaalselt teostatav, st ta ei tohi olla nt vastuolus loodusseadustega.

• Leiutisel peab olema eestikeelne pealkiri (leiutise nimetus). Pealkiri tuleb märkida ka paberil esitatava töö tahaküljele.
• Esitatav leiutis peab olema valminud viimase aasta jooksul (2015, 2016).
• Igal leiutisel võib olla 1 kuni 3 autorit.
• Iga autor või autorite grupp võib konkursile esitada kuni 3 leiutist.
• Täidetud peab olema elektrooniline osalusvorm, mis asub aadressil www.etag.ee/konkursid
• Konkursitööd (joonis/joonistus + idee kirjeldus) tuleb esitada elektrooniliselt (fail tuleb üles laadida aadressil  www.etag.ee/konkursid ) ja ka paberil*.
  NB! *Paberil ei ole vaja esitada seda töö joonist/joonistust ning kirjeldust, mis on valminud failina arvutis. Siis piisab ainult elektroonilisest esitamisest.

Konkursile esitatav videoklipp  võib olla kuni 1-minuti pikkune. Videoklippi ennast konkursikeskkonda ei laeta, laetakse (esitatakse) link video asukohale Youtube’is.

Tähelepanu! Hinnatakse ainult neid töid ja klippe, mis on esitatud elektroonilise osalemisvormi kaudu.

Mida ja kuidas esitada?

1. Leiutise joonis või joonistus.  Esitada nii elektrooniliselt kui ka paberil*.

Kui joonis/joonistus on valminud arvutis, siis saab selle konkursi osalemisvormis otse üles laadida ja sel juhul ei ole vaja joonist/joonistust välja trükkida ja paberil saata.
*Kui töö on joonis/joonistus on tehtud käsitsi paberile, siis tuleb see skaneerida või teha sellest digifoto, mille saab arvutisse laadida ning seejärel osalemisvormis üles laadida. Paberil esitatava konkursitöö tagumisele küljele tuleb märkida töö pealkiri, autori andmed (nimi, kool, klass, e-posti aadress ja telefon); kui juhendaja on olemas, siis ka juhendaja andmed.

2. Leiutise kirjeldus. Esitada elektrooniliselt ja paberil*.
*Paberil esitada ainult siis, kui kirjeldus on käsitsi kirjutatud; arvutis trükitud kirjeldust välja trükkida ei ole vaja.

• Eelkoolieealised ja 1.–4. klassi õpilased kirjeldavad 1–4 A4 lehekülje pikkuselt: a) lahendust vajavat probleemi, probleemi lahendust ja selle lahenduse tööpõhimõtet; b) leiutise/idee kasutajat ehk sihtgruppi (sh sihtgrupi harjumusi ja vajadusi selle leiutise kasutamisel) Kirjelduse pikkus 1–4 A4 lehekülge.

  Kirjeldusse lisada kindlasti leiutise pealkiri ja autori andmed (nimi, kool, klass ja kui tööl on juhendaja, siis ka juhendaja nimi ja töökoht).

• 5.–9. klassi õpilased kirjeldavad 1–4 A4 lehekülje pikkuselt: a) lahendust vajavat probleemi, probleemi lahendust ja selle lahenduse tööpõhimõtet; b) leiutise/idee kasutajat ehk sihtgruppi (sh sihtgrupi harjumusi ja vajadusi selle leiutise kasutamisel) c) uuritud taustainfot ja olemaolevaid lahendusi ning põhjendavad, kuidas nende idee olemasolevatest lahendustest erineb ja mille poolest ta parem on. Kirjelduse pikkus 1–4 A4 lehekülge ja on korrektselt vormistatud. Esitada võib ka koolis valminud loovtöö.

  Kirjeldusse lisada kindlasti leiutise pealkiri ja autori andmed (nimi, kool, klass ja kui tööl on juhendaja, siis ka juhendaja nimi ja töökoht).

• 10.–12. klassi õpilased kirjeldavad 5–10 A4 lehekülje pikkuselt: a) lahendust vajavat probleemi koos selle probleemi olemasolu kinnitava asjakohase taustainfoga (korrektselt viidatud); b) leiutise/idee kasutajat e sihtgruppi; c) lahendust/ideed ja selle tööpõhimõtet ning selle lahenduse teostatavust (milliseid tehnoloogilisi lahendusi selleks oleks vaja, mis on juba olemas jms); d) kokkuvõtet juba olemasolevatest sama v sarnase probleemi lahendustest ning analüüsivat ülevaadet nende lahenduste tugevatest ja nõrkadest külgedest. NB! Kogu taustainfo jm allikad peavad olema korrektselt viidatud ja kirjeldus korraltselt vormistatud! Esitada võib ka koolis valminud loov- või praktilise töö.

  Kirjeldusse lisada kindlasti leiutise pealkiri ja autori andmed (nimi, kool, klass ja kui tööl on juhendaja, siis ka juhendaja nimi ja töökoht).

3. Juhendaja(te) arvamus juhul, kui juhendaja(d) on olemas. Esitada elektrooniliselt.
NB! Juhendaja saab 1. preemia saanud töö juhendamise eest preemia vaid juhul, kui kõik tema andmed on osalusvormis olemas.

Arvamuses palume lühidalt välja tuua, kuidas valiti tööks sobiv teema, kui palju ja kuidas tuli õpilast abistada, missugune oli juhendaja roll töö valmimisel. Kui juhendajal on rohkem kui üks juhendatav, võib arvamuse saata kõigile töödele korraga (näiteks kui saadetakse kogu klassi tööd korraga). Arvamuses peab olema märgitud, kelle töö kohta (kõigi autorite andmed ja tööde pealkirjad) arvamus on koostatud.

Juhendaja ei pea tingimata olema õpetaja, selleks võib olla ka ema, isa, vanaema või keegi teine.

4. Vajadusel võib koos konkursitööga saata ka demonstratsioonmaterjali (mudel, arvutiprogramm vms).

Elektrooniliselt esitatavad materjalid (leiutise joonise fail, leiutise kirjeldus, juhendaja arvamus ja vajadusel lisamaterjal) laetakse üles konkursi osalusvormi täitmise leheküljelt www.etag.ee/konkursid
Paberil esitatavad materjalid (leiutise joonis, leiutise kirjeldus ning juhendaja arvamus juhul, kui seda ei ole esitatud elektrooniliselt) saata aadressile:

Õpilasleiutajate riiklik konkurss Eesti Teadusagentuur Soola 8

51013 Tartu

5.*Videoklipp. Esitada/sisestada elektroonilises keskkonnas  Youtube’i link, millelt videoklippi näha saab.

Nõuded klipile
Klipp võib olla kuni 1 minuti pikkune ja selles pead ennast tutvustama, vastates kahele küsimusele: 1. Mida sulle meeldib teha vabal ajal? 2. Missugune on sinu pere? Klippi Youtube’i pannes vali “avalikult mitte nähtav” ehk “unlisted”.

Videoklippe konkursi korraldajad ei avalikustata, neid kasutatakse vaid eelvaliku tegemiseks.

Kui töö esitamisel hätta jääte, siis kirjutage margit.lehis@etag.ee või helistage tel 730 0335, 520 3270 (Margit Lehis)

Konkursi auhinnad

Konkursi preemiafond on 25 950 eurot.

Eelkool ja 1.-4. klass

I preemia väärtuses kuni 1300 eurot II preemia väärtuses kuni  650 eurot

III preemia väärtuses kuni  325 eurot

5.-9. klass

I preemia väärtuses kuni 1950 eurot II preemia väärtuses kuni  1300 eurot

III preemia väärtuses kuni  750 eurot

10.-12. klass

I preemia väärtuses kuni 2600 eurot II preemia väärtuses kuni 1950 eurot

III preemia väärtuses kuni 1300 eurot

Konkursil kõige paremaid tulemusi näidanud kool saab esemelise preemia väärtusega kuni 2600 eurot. Kõigi I preemia pälvinud tööde juhendajate preemiafondi suurus on kuni 4500 eurot.

Žüriil on õigus välja anda kõigis vanuserühmades ka diplomeid.

NB! Lisaks rahalistele preemiatele osalevad 4.–9. klassi parimad noorte leiutajate talvekoolis, mis toimub jaanuaris Tartus.
Konkursi eriauhinnaks on ühe õpilase osalemise Ameerikas toimuval INTELi teadusmessil.

Videoklipikonkursi säravaimat ootab jalgratas Eesti Rahvusringhäälingult!

Ohtralt auhindu annavad konkursi head koostööpartnerid: Eesti Rahvusringhääling, Eesti Ameerika Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Patendiamet koos Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooniga, Energia Avastuskeskus ja Teaduskeskus AHHAA.

Konkursi tulemuste teatamine

Preemiad ja auhinnad antakse üle detsembris.
Aeg ja koht selgub oktoobri lõpus ning avaldatakse siinsamas veebilehel. Kõik auhinnasaajad saavad lõpetamisele ka nimelise kutse. Ülejäänud osavõtjaid konkursi tulemustest eraldi ei teavitata, tulemused avaldatakse siindsamas veebilehel. Konkursi lõpetamisüritusele võivad kaasa elama tulla loomulikult kõik osalejad.

Konkursi ajaloost

Konkurss korraldati esimest korda 2008. aastal. Esitatavate tööde teemaks oli siis “Pisiasjad, mis muudavad elu paremaks” ja leiutiste ideid saabus konkursile 600.
2009. aasta konkursi teemaks oli “Hoiame kokku!” ning töid saabus 650.
2010. aastal oodati leiutiste ideid teemal “Aitame abivajajaid”. Töid saadeti hindamiseks 588.
2011. aastal oodati leiutisi, mis lahendavad kellegi või millegi igapäevaelulisi probleeme või kitsaskohti. Töid esitati 828.
2012. aastal oodati leiutisi, mis lahendavad kellegi või millegi igapäevaelulisi probleeme või kitsaskohti. Töid esitati 619.
2013. aastal oodati leiutisi, mis lahendavad kellegi või millegi igapäevaelulisi probleeme või kitsaskohti. Töid esitati 620.
2014. aastal oodati leiutisi, mis lahendavad kellegi või millegi igapäevaelulisi probleeme või kitsaskohti. Töid esitati 620
2015. aastal oodati leiutisi, mis lahendavad kellegi või millegi igapäevaelulisi probleeme või kitsaskohti. Töid esitati 755.

Konkursi korraldamise õiguslik alus

Õpilasleiutajate riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord. Haridus- ja teadusministri määrus, vastu võetud 18.06.2010, nr 30.

16 aasta õpilasleiutajate riikliku konkursi väljakuulutamise käskkiri

Kontakt ja lisainfo

Margit Lehis Eesti Teadusagentuur Soola 8, Tartu 51013

margit.lehis@etag.ee

Tel 7300 335

Mob 520 3270

Ettevõtmist veavad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Teadusagentuur ja Eesti Vabariik 100.

Kõik konkursid

“Tulemas on meie sugupõlve tähtsaim juubeliaasta, mida tähistatakse aastaringselt kogu Soomes,” ütleb Soome Vabariigi suursaadik Eestis Kirsti Narinen. “Soome 100 teemaks on “üheskoos”. Seda aastat valmistati ette ja ka tähistatakse koostöös soomlaste ja Soome sõpradega. Seetõttu on mul väga hea meel, et Postimees Online avab Soome 100-teemalise portaali, kus kogu aasta vältel saab välja tuua seda, mis meile – soomlastele – tähtis tundub. Tähistame koos!”

Lisaks Eestile ja teistele naabermaadele korraldatakse üritusi pea sajas riigis üle kogu maailma. Pidustused algavad vana-aastaõhtul suure avaüritusega Helsingis.

Suur pidupäev 10. Juuni

Eestis on Soome juubeliaasta peasündmus 10. juunil Tallinnas Vabaduse väljakul toimuv Soome 100 suurkontsert. Laval on mõlema riigi tuntud artistid ja kavas on muusikaline segu nostalgiast ning uutest trendidest, soomlaste ja eestlaste ühisesinemistest. Kontserdi ja mitmete teiste juubelisündmuste korraldaja Eestis on Soome Instituut.

Samal päeval avatakse Tallinnas näitus ”100 Soome asja”. “Näitus kirjeldab argiste ja humoorikate asjade kaudu seda teed, mida mööda soomlased on tänasesse päeva jõudnud: vaesest riigist üheks maailma arenenuimaks maaks,” ütleb Soome Instituudi juhataja Anu Laitila.

Veel mahub sellesama juunikuu laupäeva kavva Eesti ja Soome ühise sünnipäevapeo auks korraldatud suur jalgpalli maavõistlus, kus samal ajal toimuvate kümnete jalgpallimatšide käigus püütakse välja selgitada, kumb maa vutis parem on.

”Jagatud rõõm on mõõtmatu ja on siiralt hea meel, et saame rahvana tähistada seda erakordset juubelit koos naabritega. Soojad tervitused üle lahe juubeliaasta alguse puhul!” ütleb Eesti Vabariigi 100. aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.

Soomega seotud sündmusi toimub Eestis palju kogu 2017. aasta vältel – olgu nimetatud või fotokonkurss “100 hetke”, kus eestlased pildistavad Soomet ja soomlased jäädvustavad Eesti hetki, aga Eestis saab proovida ka Soome tänavatoitu, näha ja kuulda Soome tsirkuseartiste, kirjanikke, muusikuid jpt.

Soome 100 meediapartner Eestis on Eesti Meedia.

Lisainfo:

•       Soome suursaadiku Kirsti Narineni videotervitus Postimehe portaalis: bit.ly/2il3LkO
•       Soome 100 koduleht: suomifinland100.fi
•       Info Soome Instituudi korraldatavate sündmuste kohta Eestis: soome100.ee
•       Soome 100 Postimehes: soome100.postimees.ee

Soome 100 lühidalt:

•       Soome juubeliaasta esimesel trimestril tõstetakse Soomes esile ajalugu, demokraatiat, võrdõiguslikkust ja koolitust. Talvekuudel on mõistagi tähtsal kohal ka Soome talv ja soomlaste spordihullus. Suveteemaks on puhas loodus, näiteks on üks suve tippsündmusi jaaniöine ühismatk Saanatundru tippu.
•       Juubeliaasta kava on kõigile osaleda soovijaile avatud. Igaüks võib esitada oma ettepaneku kuni 2017. aasta oktoobrikuu lõpuni aadressil: suomifinland100.fi/tehdaan-yhdessa/hae-mukaan
•       Juubeliaasta ettevalmistamise ja koordineerimise eest vastutab Soome 100 sekretariaat Soome Riiginõukogu kantseleis. Kogu Soomet hõlmava töö eest vastutab maakondade liidust ja kuuest suuremast linnast moodustatud 25-liikmeline piirkondlik võrgustik.

Kontaktid:

Hannele Valkeeniemi, Soome suursaatkonna pressinõunik
+372 51 185 48, kontakt

Eva Toome, Soome Instituudi kommunikatsioonijuht
+372 55 11 669, eva.toome@finst.ee

Anneli Ohvril, EV100 turundus- ja kommunikatsioonijuht
+372 5297557, anneli@ev100.ee

Soome 100 kommunikatsioon Soomes
+358 50 327 5160, suomi100media@sek.fi

Eesti käekellabränd Estonia1918 kogub järjest rahvusvahelist tähelepanu. Esimesena märkis selle paar nädalat tagasi ära maailma suurim käekellakommuun Watchuseek.com. Estonia1918-le ja selle Wõitlejale pühendas eile põhjalikku tähelepanu ka pikemaajalisi ja mainekamaid käekelladele pühendatud veebisaite wristwatchreview.com (WWR), avaldades intervjuu selle ühe eestvedaja Tõnis Leissooga.

WWR-i küsimusele, milline on Leissoo isiklik ajalugu seoses käekelladega, vastas mees, et talle on need – eriti mehaanilised – meeldinud nii kaua, kui ta suudab mäletada. “Arvan, et see sai alguse, kui olin umbes kuueaastane ja mul oli võimalus mängida oma vanaisa vintage-kellade koguga,” märkis ta. “Eriliste sündmuste puhul lubati mul neid isegi kanda. Varsti peale selle sain isalt kingituseks oma esimese käekella. Muidugi oli see klassikaline Casio F-91W. Mul oli palju elektroonilisi ja kvartskäekelli, kuni ma lõpuks sain endale lubada ehtsaid Šveitsi manuaalseid.”

Leissoo selgitas, et tegelikult on ta eluaegne IT-mees. Aga kuna lähenemas on Eesti vabariigi 100. aastapäev, tahtis ta oma inimeste jaoks teha oma kätega midagi sellist, mis temast endast kauem kestaks. Nii alustas ta kaks aastat tagasi käekella loomist. 

Sündisid bränd Estonia1918 ja kodumaale pühendatud käekell Wõitleja. “Käekella nimi tuleneb soomusrongi Nr. 5 suurtükivagunist, mida kasutati Vabadussõjas,” kirjeldatakse seda Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisele pühendatud veebilehel ev100.ee. “Ühtlasi tähendab see nimi ka vabadusvõitlejat – neid mehi, naisi ja lapsi, kes võitlesid meie vabaduse eest aastatel 1918-1920 nii bolševike kui ka Landeswehriga.”

Kella disain on selle autorite teatel inspireeritud soomusrongi vedurite näidikutest, mis olid pronksist ning võrdlemisi suured. Wõitleja käekell on samuti pronksist, 44 mm diameetriga. Kella sihverplaadil on suurelt aastaarv 1918, mille alt seierid läbi käivad. Seierid sümboliseerivad püstiseid mõõkasid. “Püstine mõõk näitab valmisolekut uuesti lahingusse astuda ning kaitsta meie riigi vabadust,” kirjeldavad kella autorid. “Iga minutiseieri täisring näitab uut vabaduse tundi ning tuletab kellakasutajale meelde, et vabadust ei tohi iseenesestmõistetavana võtta ning iga uut tundi tuleb austada. Käekell Wõitleja on mõeldud eestlastele ja eestlaste sõpradele üle maailma.” 

WWR-ile ütles Tõnis Leissoo, et selle kella ehitamise puhul oli suurimaks väljakutseks see, et see pidi välja nägema suur, aga samas olema kõige mugavam kell, mis loodud. Leidmaks parimat varianti, tehti palju erinevaid prototüüpe. Käekelladisaineritele on tal oma kogemusest jagada mitmeid näpunäiteid.

“Esiteks: see ei tohiks olla liiga raske. See tähendab, et sa ei tohi kasutada liiga palju metalli. Teiseks: rihma kinnituskohad peaksid olema nii ümarad kui võimalik. Wõitlejal on need väga ümarad. Kolmandaks: need peaksid olema nii naha lähedal kui võimalik. Neljandaks: rihm peaks olema õhuke ja veelgi parem, NATO stiilis, sest nii ei puuduta kella korpuse tagaosa su nahka ja see ei hakka higistama. Viiendaks: korpus peaks olema nii õhuke kui võimalik ja mahtuma pikkade varrukate alla.”

“Mis on see, mis teie kella defineerib?” uuris WWR. “Millised omadused on eristatavalt “Estonia1918″?”

“Loomulik, mehelik, lihtne, loetav, funktsionaalne, mugav disain, mida on tehtud väga väheses koguses Skandinaavia täpsusega ja käsitsi viimistletud,” vastas Leissoo.

Estonia1918 Wõitleja käekellad on EV100 kodulehel üleval ka kingitusena. 

Artikkel refereeritud Õhtulehest.

Õnnelikud on rahvad, kellel on ajaloos avanenud võimalus teostada oma enesemääramise õigus, see tähendab luua oma riik. Eestlastel see õnnestus, kui 24. veebruaril 1918. aastal Eesti Päästekomitee „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks.

Ent riiki ei teki üleöö. Ning iseseisvusmanifest – olles tähtsaim riiki rajav dokument – on siiski vaid sünniakti vormistus. Rahvuslikust autonoomiast või iseseisvusest julgeti mõtlema hakata tasapisi.  

Veebruarirevolutsioonijärgsel Venemaal oli Eesti rahvas üha aktiivsemalt hakanud nõudma oma ajaloolise asuala halduslikku ühendamist, mis 12. aprillil 1917 Eestimaa kubermangu ning Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendamisega ka teoks sai ning sellega oli üldjoontes sündinud meile igituttav Eesti kontuur.

14. juulil 1917 tuli kokku demokraatlikult valitud Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mis tollase Vene impeeriumi üha süvenevalt ebakindlates oludes kuulutas end 28. novembril 1917 kõrgeimaks võimuks Eestis. Seda tähtpäeva on vahel lausa omariikluse sünnipäevaks hinnatud.

19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti kõik riiklik võim Eestis kuni normaalsete olude loomiseni. Oli ju siis käimasolevas ilmasõjas punavägi Eestist lahkumas ning sakslased peale tungimas. Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus avalikult ette loeti.

Teame, et juba järgmisel päeval jõudsid Tallinna Saksa väed ning alles koos Esimese maailmasõja lõpuga vabanes Eesti keiserliku Saksamaa okupatsioonist ning 11. novembril 1918. aastal tuli kokku Eesti Vabariigi ajutine valitsus. Samal päeval asutati Kaitseliit, käivitati ministeeriumid. Loodi kaitsevägi, ilmusid esimesed Eesti postmargid jne. Riik hakkas toimima. Kuid juba 28. novembril 1918 algas lahinguga Narva juures Eesti Vabadussõda.

Vabadussõja pöördelised lahingud, kus peatati vaenlase edasitung ning asuti vastupealetungile, peeti kogu rinde ulatuses jaanuari alguses 1919, ja asuti seejärel maa vabastamisele.

Jüripäeval 1919 tuli kokku Asutav Kogu – see on meie parlamendi, Riigikogu sünnipäev. 1919 võeti Vabadussõja otsustav võit Võnnu all.

Oktoobris võeti vastu ajalooline maaseadus, Tartus alustas 1. oktoobril 1919 tegevust kunstikool Pallas ning 1. detsembril avas uksed eestikeelne Tartu Ülikool.

Vabadussõja lõplik relvarahu jõustus 3. jaanuaril 1920 ning 2. veebruaril kirjutati alla Tartu rahuleping, mille järel sai Eesti Vabariik rahvusvahelise kogukonna de jure tunnustuse. Eesti Vabariik oli jõudnud täieõigusliku riigina maailma riikide perre.

Kõigist ülal nimetatud sündmustest (ning arvukatest muudest tähtpäevadest) – alates Eesti ala ühendamisest kuni Tartu rahuni – möödub ajavahemikus aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 täpselt 100 aastat.  Kõiki neid juubeleid – eeskätt Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva 24. veebruaril 2018 – on Eesti riik ja rahvas valmis meeles pidama.

Et ühiselt ja kindlalt vaadata tulevikku.