Rubriik: Ühiskond ja kultuur

Etenduskunstide nädala avas R.A.A.A.M-i uuslavastus “Transiit. Peatage muusika”, mida külastas Narvas 230 vaatajat. Sama populaarseks osutus Soome kaasaegse tsirkusetrupi Horse Race Company “Urbotek”, mida käis ka vaatamas 230 inimest ja mille töötubasid külastas ligikaudu 100 last.

Rootsi Kuningliku Draamateatri lavastust “Hedda Gabler” vaatas 205 külastajat, Leedu Riikliku Draamateatri dokumentaallavastust “Roheline aas”, mis rääkis Ignalina tuumajaama töötajate isiklikest mälestustest ja kogemustest, jõudis teatrisse vaatama 473 inimest kolme etenduse peale kokku.

Publikut jagus ka teiste kodumaiste teatrite etendustele, seminaridele, kontsertidele ja kinoseanssidele. Vaba Lava Narva teatrikeskus võõrustas etenduskunstide nädala jooksul Eesti Vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi koos Presidendi Kantseleiga, Rootsi Suursaatkonda, Soome Suursaatkonda, Saksa Suursaatkonda jne.

Vaba Lava juht Kristiina Reidolvi sõnul oli Vaba Lava Narva teatrikeskuse ehitamine ja arendamine aastaid kestev protsess.

“Pikk teekond päädis 11 päeva kestnud etenduskunstide nädalaga ning on  suur rõõm, et koostöös erinevate saatkondadega õnnestus meil Narva etenduskunstide nädalale tuua väga kõrgel tasemel rahvusvahelist teatrit ning koos erinevate partneritega Narvast ja Eestist tuua idavirumaalasteni mitmekesist ja põnevat kultuuriprogrammi. Etenduskunstide nädalaga soovisime esitleda oma tegevuste paletti, mida publik tulevikus Vaba Lava Narva teatrikeskust külastades eest leiab,” kirjeldas Reidolv. Ühtlas avaldas ta tänu kõigile Narva teatrikeskuse ja etenduskunstide nädala toetajatele, koostööpartneritele ja külastajatele.

Vaba Lava Narva etenduskunstide nädala korraldajatel on siiralt hea meel, et paljud kohalikud ja ka mujalt rahvas leidis avamisnädalal tee teatrikeskusesse. Vaba Lava Narva teatrikeskuse publikuküsitlusest selgus, et kohalik publik ootab innovatiivseid ja huvitavaid etendusi, mitmekesiseid kultuuriüritusi, uut hingamist, head keskkonda vaba aja veetmiseks ja et Narva ei jääks kõrvale üldisest elust.

Positiivset tagasisidet etenduskunstide nädalale tuli palju.

Narva linnakunstnik Deniss Polubojarov: “Uus teatrikeskus, uued teatrisuunad, kaasaegne teatrikunst – selline lootus tekkis nii minul kui minu sõpradel-tuttavatel, et tekib uus dialoog kaasaegse kunstiga. Olles Narva linnakunstnik ning 20 aastat tegev teatrivaldkonnas stsenograafia alal, võin öelda, et Vaba Lava kontseptsioon on unikaalne ning võiks olla rakendatav ka ükskõik millises maailma suurlinnas. Teatrikeskuse arhitektuur, sisekujundus, saal ja teatritehnika võimalused – kõik on peensuseni läbi mõeldud ning panevad mind tundma, et ma tahaksin taas olla osaline protsessis ja mitte ainult pelgalt vaataja rollis.”

Narva kunstnik ja fotograaf Eduard Zentshik: “Uus saal on väga kaasaegne ja võimaldab tutvuda kaasaegsete suundadega nii teatri kui visuaalkunstis. Võin öelda, et just sellest on meie regioonis väga puudus. Isiklikult meeldis mulle etendustest kõige enam „Hedda Gabler“ – etendus esteetilises plaanis minu jaoks väga nauditav. Nii lavastuse kaasaegne kontseptsioon kui tehniline teostus läbi videoprojektsiooni oli väga tugev ja huvipakkuv. Huvitav vaatamine oli ka soome kaasaegse tsirkuse lavastus Urbotek, kuigi see lavastus oli sobiv pigem noortele – saalis oli palju lapsi.”

Vaba Lava Narva teatrikeskuse valmimist ja etenduskunstide nädalat toetasid Kultuuriministeerium ja Vabariigi Valitsus, EAS, EV100, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Rootsi Instituut, Rootsi Suursaatkond, Soome Instituut Eestis, Goethe Instituut, Saksamaa Suursaatkond, Jysk, Kreenholm, MyFitness, Dunker, Astri Keskus, Piletilevi.

18. jaanuaril 2019 esietendub Vaba Lava Narva teatrikeskuses vene lavastaja Juri Muravitski techno-draama “Ära imesta, kui tullakse süütama sinu maja“. Lavastus valmib Vaba Lava ja Vene Teatri koostööna.

Lavastus põhineb tuntud poola dramaturgi ja ajakirjaniku Pavel Demirski samanimelisel ühevaatuselisel näidendil, mis valmis koostöös Paulina Muravskajaga. Lugu põhineb reaalsetel sündmustel. Ühes tehases lülitati tööviljakuse suurendamise eesmärgil välja ohutussüsteem, mille tagajärjel sai pressi all surma üks tööline. Loo peakangelane on selle mehe noor lesk. Õiglust taotledes alustab ta võitlust süsteemi vastu.

VAATA KA:

• Teatrikeskuse koduleht
• Facebooki lehekülg 

Eesti on see, mida igaüks meist teeb. Ja tegemata jätab. Teomeeter.ee on väikeste tegude rakendus, mis aitab igaühel ise Eesti elu paremaks muuta. Väikesed teod teevad suuri asju.

Elu Eestis pole sugugi halb. Aga hästi siin ka kõik veel pole. Rääkides sellistest ühiskondlikest probleemidest nagu hoolimatu liikluskäitumine, liigjoomine või vägivald, jääb kõlama abitus. Muutused peaks justkui algama ametkondadest või kellestki teisest. Aga tegelikult saab igaüks ise väga palju ära teha. Teomeeter tahab inimesi selles aidata.

Teomeeter aitab sul aru saada, kui palju head sa iga päev tegelikult teed. Ja mida sa veel teha saad. Teomeetris saab selgeks ka see, et sa ei ole head tehes kaugeltki üksi. Kui oled oma teod üles leidnud, saad neid ka tuttavatega jagada, andes märku, mida sina väärtustad ja kuidas seda väljendad. Pole oluline, kas leiad siit kolm või kolmkümmend meelepärast tegu. Mis sobib ühele, ei pea sobima kõigile. Liiklus ja suhe alkoholiga on Teomeetrisse juba jõudnud ja ootavad uusi tegutsejaid. Valmistame pidevalt uusi tegusid uutel teemadel. Kui käimas on mõne järgmise teema küsitlusfaas, on igaühe arvamus meile oluline, sest kõik Teomeetri teod sünnivad asjatundjate ja huviliste ühisel jõul. Aitäh, et osaled teadlikus ühiskondlike normide kujundamises!

Kui Eesti saab sada, võiks Teomeetrist vastu vaadata siinse rahva kingitus iseendale.,Sest Eesti on see, mida igaüks meist teeb. Ja tegemata jätab.

* * *

Teomeeter on kodanikualgatus, mida arendavad Terve Eesti Sihtasutuse juures Minna Tootsi eestvedamisel Halliki Voolma, Andero Uusberg, Riina Raudne, Maksim Galanin, Pirjo Vanem ning Kadri Lainas. Teomeetri veebilahendust teostab Elevate OÜ ning Teomeetri arenevat nägu kujundab Fraktal OÜ. Teomeetri loomist on toetanud Eesti Arengufondi Arenguidee stipendium, Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium ja Maanteeamet. Teomeeter teeb koostööd Delfi, Eesti Päevalehe ja Eesti Rahvusringhäälingu portaaliga. Teomeeter tänab lisaks Ahti Heinlat, Alari Rammot ning Triin Sokku.

Lucky are those nations that history has given the chance to exact their right to self-determination – to establish a state of their own. Estonians got that chance on 24 February 1918, when the “Manifesto to the Peoples of Estonia” penned by the Estonian Salvation Committee declared Estonia an independent republic. A state, however, is not born overnight. And a declaration of independence, while being the most important document when a state is established, is still just a formal birth certificate. It took some time before that for people to even dare to start considering national autonomy or independence. After the Russian Empire’s February Revolution, the Estonian people had started to voice demands for the administrative unification of their historic area of settlement, which culminated in the unification of the Estonian Province with the northern part of the Livonian Province on 12 April 1917: roughly when the familiar shape of Estonia was born. 

On 14 July 1917, the democratically-elected Estonian Provincial Assembly convened, taking advantage of the increasingly unstable situation of the Russian Empire and declaring itself the highest power in Estonia on 28 November 1917. This date has sometimes been seen as the true anniversary of Estonian statehood. Take a look at the video about the events of 1917 here.

 

On 19 February 1918, the Council of Elders of the Provincial Assembly formed the Estonian Salvation Committee, granting it all administrative power in Estonia until a normal state of affairs was reached. This was, after all, the time of World War I, when the Red Army was exiting Estonia and the Germans were edging closer. By initiative of the Salvation Committee, the Estonian Independence Manifesto was drafted and publicly declared in Pärnu on 23 February 1918.

 German troops reached Tallinn the following day, and it was only when WW I ended that Estonia was relieved of the German occupation. The Provisional Government of the Republic of Estonia convened on 11 November 1918 – the Kaitseliit (Estonian Defence League) was founded and ministries were formed the same day. The first Estonian stamps were issued, and other elements of a functioning state took shape – it was the beginning of true sovereignty. Even so, on 28 November 1918, the Estonian War of Independence started with a battle near Narva. The key battles of the War of Independence, aimed at halting enemy onslaught and starting a counter-attack, took place all along the frontline in early January 1919 and, after that, the process of liberating the country began. On 23 April 1919, the Estonian Constituent Assembly convened – this was the birth of the Riigikogu, Estonia’s Parliament. On Midsummer Eve in 1919, a decisive victory was scored near Võnnu (Cēsis). In October 1919, the historic Land Law was passed, the Pallas Art School opened in Tartu, and on 1 December, the Estonian-language University of Tartu opened its doors. 

The final armistice of the War of Independence took effect on 3 January 1920, and on 2 February, the Tartu Peace Treaty was signed. After the conclusion of this treaty, the Republic of Estonia was recognized de jure by the international community. Estonia had become a full-fledged state.

 

Over the period lasting from April 2017 to February 2020, 100 years will have passed since all the events mentioned above (as well as a large number of other significant dates) – from the unification of Estonia’s territory to the Tartu Peace Treaty. 
 

„There are two paths for art to embrace life. The convenient path is that of the mind, which embraces life only in its randomness, in its sad and foolish routineness. The steep path leading over abysses is the path of the soul, for whom life is a deep sleep and a tormenting premonition of different relationships and different depths than the ones our pathetic minds are capable of penetrating.“ Konrad Mägi

Konrad Mägi, who grew up near the ancient forests of south Estonia, always viewed painting as an attempt to penetrate the secret and mystical forces of nature. For him, both nature and capturing it on canvas offered nearly sacred experiences, as the artist, who was extremely sensitive by nature, was always looking for a way to contact the unreal.

Konrad Mägi’s oeuvre was widely acclaimed even in his lifetime. During the Soviet times, the exposition of Mägi’s oeuvre was forbidden for a while, but in spite of that he had become a canonical author in Estonian art history by the end of the 1970s. In recent years, the Mägi phenomenon has reached Western Europe as well: a personal exhibition was held in Rome, and some of his works were on display in the Musée d’Orsay in Paris. Foreign critics have also emphasised Mägi’s extraordinary sense of colour and unique relationship with nature. The exhibition in Kumu focusses on his landscapes and paintings from the Italian period completed on the Isle of Capri, in Rome and in Venice.

The exhibition is accompanied by a catalogue in Estonian and English. A comprehensive audio-guided tour is available and visitors can watch a newly released introductory film about the significance of Konrad Mägi’s oeuvre.

Konrad Mägi. Lake Pühajärv. 1918–1921. Art Museum of Estonia

Riikwärk ehk vana aja asjade näitus Selleri pererestoranis on ühe perekonna ja tema asjade lood kodurestorani miljöös. See on meie kingitus EV100-le.

Asjad rändavad mööda kohti ja inimesi ja kui nad ühel hetkel peatuvad, saad neist osa. Sellest pesulauast, mis näinud päevi, kui suvilasse tuli vesi naaberkrundi kaevust. Sellest arvelauast, mis lugenud kokku rohkem võlgu kui kasumit. Neist tennistest, mis taldadest õhedaks kantud ning rehast, mille piid on kõveraks kaardunud. Pole tööd kartnud. Pole hirmul lasknud võimust võtta. Lühter, lakast leitud, kaunist valge saali laest rippumas, edevust ja häid päevi kuulutamas. Paar märkmepaberile kirjutatud luuletust, mis õnneks kohvitassi alt pääsenud. Need kaunid klaasist luiged, mis näitavad teed aastatetagusesse armastusse ja need kohvikannud, millel kaaned kukkund õnnetoovaiks kildudeks kesk põrandat. Vanavanaisa kuub suure auga valves – pelg ruutmeeter seinal, ent ruum on teda täis. Käärid, käised kääritud, panused kaalutud, kuid kaaluvihid ammust roostes. Ja soe poolik sokk, mis jäänud vana ja uue aja vahele sahtlisse, kus näputöö juba jõudnud minna moest. Need asjad, see õnn ja inimesed, see armastus ei ole kuhugi kadunud. See on riikwärk ehk vana aja asjad, millel on meie elus koht ja tähendus.

Meie restoranis tiksub kell aeglases rütmis, sulnis muusika jätab ruumi mõtetele, ruumi endale, et puhata, oma kallitele, keda kallistada, armsatele, et armastada. Diivani kõrval kollases valgusvihus mõnuleb koer, kes ei ole kohalik, kuid käib meil aegajalt külas. Ta toob meile oma peremehe ja perenaise, et nood saaksid ka kodust pisut välja, peenemaid maitseid proovima. Õdusas väikeses mängunurgas askeldavad kuulsad jänesed Tete ja Matu, kes suvi otsa lillefestivalil kiiktoolides õhuvanne nautisid. Nemad jutustavad oma seiklustest naabrilastele, kelle jaoks ükski lugu ei kordu ja kõik mängud on head. Kamin praksub, et lapsi, aga ka jäneseid, koeri ja teisi külmast ja rõskest säästa. Salapärases omaette olemises, Selleri valges toas, naudib sõprade seltskond häid ideid, taaskohtumist klaasikese veini ja ülevate suupistetega. Samal ajal on Selleri teisel korrusel pannud seltskond tähtsaid pead kokku, vaadanud külale alla ja teinud otsuseid. Iga mõtte vahele õhku jättes. “Õnn, millest igaüks viib sel päeval killu endaga koju kaasa, ongi asja mõte”, nendivad naeratusega palgel Selleri perenaine Evelin ja peakokk Edgars.

Vaata kõiki (11)

Näita vähem

Eesti Draamateatri ja Nargen Opera lavastus EV100 teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 2010-2020.

Keila Kultuurikeskuses etendub Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali ühistööna sündinud “Isamaa pääsukesed”. Etendus kuulub EV 100 teatrisarja “Sajandi lugu”.

Eesti Vabariik saab 100-aastaseks ja sel puhul otsustab näitering “Virmaline” tuua lavale Vabadussõjale pühendatud muusikali “Isamaa pääsukesed”. Paraku pole Eesti elu saja aasta jooksul kuigi palju muutunud: kui tollal ei viitsinud mehed sõtta minna, siis nüüd ei viitsita teha näitemängu. Seega peavad tublid naised kogu koorma endi õlule võtma ja ise juubeli tähistamisega toime tulema.

Priit Pedajase lavastuses astuvad üles Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.

“Isamaa pääsukesed” esietendus 15. juunil 2018 Keila kultuurikeskuses. Mängitakse ka Omari Küünis Naissaarel.

Lavastaja Priit PedajasMuusikalised kujundajad Tõnu Kaljuste ja Tõnis KõrvitsMuusikaseadete autor Tõnis Kõrvits

Kunstnik Pille Jänes

Osades Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.

„Isamaa pääsukesed“ on Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali ühislavastus.

“Isamaa pääsukeste” piletid on müügil ka Draamateatri kassas, Draamateatri ja Nargenfestivali kodulehel ning Piletimaailma müügikohtades üle Eesti.

15. juuni kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
16. juuni kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
17. juuni kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
19. juuni kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
20. juuni kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
17. august kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
23. august kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
24. august kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
25. august kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
26. august kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
28. august kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
29. august kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet
30. august kell 19 Keila Kultuurikeskus Osta pilet

3. august kell 19 Omari küünis Naissaarel Osta pilet4. august kell 19 Omari küünis Naissaarel Osta pilet5. august kell 19 Omari küünis Naissaarel Osta pilet9. august kell 19 Omari küünis Naissaarel Osta pilet10. august kell 19 Omari küünis Naissaarel Osta pilet

11. august kell 19 Omari küünis Naissaarel Osta pilet

Eesti DraamateaterPärnu mnt 5

www.draamateater.ee

Nargenfestival
www.nargenfestival.ee 

All parties must come to an end eventually and the centenary of the Republic of Estonia was no exception. Our celebrations began in April 2017, which marked the passing of 100 years from the unification of Estonian territory. They ended in the early morning of 2 February 2020, when a century had passed from signing the Tartu Peace Treaty. This treaty solidified the independence of the young nation.

Between those two dates, more than 3,000 events took place in Estonia and abroad and Estonian people gave nearly 1,500 gifts to their country.

The last week of the jubilee celebrations of the Republic of Estonia focused on the centenary of the Tartu Peace Treaty and comprised more than a hundred events across the entire country. The celebrations included all of us and in one way or another, they were organised by tens of thousands of people. This is why Estonia 100 ended with giving thanks.

On 1 February at 6.40 p.m., the grand thank-you event “Onwards in peace, Estonia!” took place at the Estonian National Museum, during which the people who contributed to the nationwide success of the jubilee of the country were acknowledged.

The party was followed by the grand dance event “Estonia Dances” at 9.35 p.m., which brought the latest Dance Celebration to all homes and communities via Estonian Public Broadcasting. Over the course of 100 minutes, the dance songs that have moved Estonians the most in the past century were performed.

During the first minutes of 2 February, a night-time performance took place on Tartu Town Hall Square. It ended at 12.45 a.m., when exactly 100 years had passed from the signing of the Tartu Peace Treaty.

Onwards in peace, Estonia! 

Read more about the Tartu Peace Treaty

THE 100th ANNIVERSARY OF THE TARTU PEACE TREATY

Highlights in Tartu and elsewhere

4 December 2019 – 100 years since the beginning of the peace negotiations

Lighting of candles at the memorial sites of the peace negotiators

5 p.m. A history and information hour at Jaan Poska’s house (Jaan Poska 8, Tallinn)

3 January 2020 – 100 years since the beginning of the armistice. Anniversary of the War of Independence Armistice and commemoration of those who fell

10.30 a.m. Ringing church bells and lighting candles at War of Independence memorial sites around the country

6 p.m. A concert and church service at Nõmme Rahu church (Võsu 5, Tallinn)

29 January 2020

At the National Archives’ Noora house (Nooruse 3, Tartu):

9 a.m. – 5 p.m. Display of the original Tartu Peace Treaty

1 p.m. Speech meeting, lecture by Ago Pajur

2 p.m. Presentation of the new editions of the National Archives’ publications in the Tartu Peace Treaty room at Jaan Poska Gymnasium (JPG) (Vanemuise 35, Tartu):

4 p.m. Opening of the exhibition “The Origin of the Tartu Peace Treaty”. The exhibition displays drafts of the peace treaty and the table used during the peace negotiations.

4.15 p.m. Presentation of the stamp “Tartu Peace Treaty 100” and the stamp book “Estonian Heads of State 1918–2018”

30 January 2020

12 p.m. Presentation of the original document of the Tartu Peace Treaty at the Estonian National Museum (Muuseumi tee 2, Tartu). Invitations only.
The Peace Treaty will be on display at the Estonian National Museum from 30 January to 2 February.

2 p.m. The final round of the nationwide Tartu Peace Treaty quiz series at JPG (Vanemuise 35, Tartu)

4 p.m. Presentation of the book about the Cross of Liberty at JPG’s Tartu Peace Treaty room (Vanemuise 35, Tartu)

31 January 2020

10 a.m. Citywide high school student speech meeting at Tartu Peace Treaty square (Vanemuise 33, Tartu)

11 a.m., 1 p.m., 3 p.m. Hour-long guided walking tours through places related to the Tartu Peace Treaty. Begins at the Tartu City Museum (Narva mnt 23), ends at JPG’s Tartu Peace Treaty room. By ticket only

11 a.m. International cyber law conference at ERM (Muuseumi tee 2, Tartu). By invitation only
6 p.m. Opening of the Tartu Peace Treaty exhibition and presentation of the new carpet “Tartu Peace Treaty” by Anu Raud

At the Tartu City Museum (Narva mnt 23). By invitation only.

1 February 2020

10 a.m. Presentation of the €2 circulation coin “Tartu Peace Treaty 100” at ERM (Muuseumi tee 2, Tartu)

10.30 a.m. Conference on foreign policy of the Tartu Peace Treaty at ERM (Muuseumi tee 2, Tartu). By invitation only

11 a.m., 1 p.m., 3 p.m. Hour-long guided walking tours through places related to the Tartu Peace Treaty.

Begins at the Tartu City Museum (Narva mnt 23), ends at JPG’s Tartu Peace Treaty room. By ticket only

6 p.m. to 11 p.m. visual performance “The Sculptor of Peace” on Tartu Town Hall Square. “The Sculptor of Peace” is a visual production that will be unravelled on Tartu Town Hall and on two neighbouring buildings. Stones and buildings start speaking at every hour and half hour under the guidance of a video artist. Director Kati Kivitar, visual artist Argo Valdmaa, sound engineer Raido Linkmann
6 p.m. Estonia 100 conclusion party at ERM. By invitation only

21.35 p.m. ETV and ETV2´s special programme

At 12 a.m., we will meet at Tartu Town Hall Square to celebrate the signing of the Tartu Peace Treaty in the first hour of 2 February. The event “100 years of Tartu Peace Treaty” takes place at 12.15–12.45 a.m.

The Tartu City Museum (Narva mnt 23) displays an exhibition of the Tartu Peace Treaty during the opening hours of the museum. The exhibition is open on 1–16 February. By ticket only

2 February 2020

Placing wreaths at the War of Independence memorial site at Pauluse cemetery at 8.30 a.m., at the Liberators of South Estonia memorial column at Raadi cemetery at 9 a.m., and at Julius Kuperjanov’s grave at 9.15 a.m.

10 a.m. Memorial ceremony at the Kalevipoeg monument (on the bank of Emajõgi in Tartu)

11 a.m. Tartu Peace Treaty church service at Tartu Jaani church

12.30 p.m. Tartu Peace Treaty meeting at Tartu Peace Treaty square. After that, you can visit JPG’s Tartu Peace Treaty room (Vanemuise 35, Tartu)

2 p.m. Presentation of the War of Independence collection work at the Tartu City Museum (Narva mnt 23)

4 p.m. Ceremonial concert for the 100th anniversary of the Tartu Peace Treaty at Vanemuise Concert Hall (Vanemuise 6, Tartu). By invitation only
9 p.m. to 12 a.m. visual performance “The Sculptor of Peace” on Tartu Town Hall Square. “The Sculptor of Peace” is a visual production that will be unravelled on Tartu Town Hall and on two neighbouring buildings. Stones and buildings start speaking at every hour and half hour under the guidance of a video artist. Director Kati Kivitar, visual artist Argo Valdmaa, sound engineer Raido Linkmann

Kuijõe Külaseltsi üritused. 1. Raamatu “Kuijõe küla enne ja nüüd II osa trükkimine. See on küla kingitus Eesti Vabariigi 100.juubeliaastaks, küla elsnike ja nende järglastele.Nii saavad lugejad täita oma mälulünki ja uuesti, kas või mõttes tulla tagasi esivanemate radadele.Siia kogutud väikesed mälukillud on ehk kunagi on meie lastelastele hindamatu väärtusega ja neid lugedes annavad nad nagu sümboolse terekäe oma ammulahkunud esivanematele. Ainult see, mis kirja pandud elab edasi. Kõik ülejäänud võib ununeda ja kaduda jäljetult. Kõike Kuijõel olnut meeles pidada ja jäädvustada ongi meie eesmärk. Raamat valmib 2018.aasta I kvartalis. 2. Kolmekuningapäev jaanuaris 2018. Kokkuvõte tegemine. Plaanime, kuidas muuta oma kodu kevadel juubeliaasta vääriliseks. Meie küla väljanägemine peab rõõmustama meid endeid ja läbisõitjaid. 3. Jaanipäev juunis 2018. Laulame ja tantsime nagu oleksime ise juubelisünnipäeval. Esinevad ansamblid, isetegevlased ja orkester. Rõõm on üle mitme aasta näha sugulasi, uusi järeltulijaid, tunda rõõmu nende tegemistest. Kavas on kutsuda külla valla volikogu esimees hr Neeme Suur, kes teavitaks meie vabariigi kordaminekutest. Ka võiks maainimene teada, mis hetkel vajaks parandamist. 4. Küla 12. kokkutulek augustis 2018. Esinevad isetegevlased ja orkester. Rõõm on üle mitme aasta saada kokku oma sugulastega, kohtuda järeltulijatega, tunda rõõmu nende tegemistest ja kordaminekutest. Ei unusta ka taevasele teele lahkujaid. seepärast organiseerime Piirsalu ja Kuijõe kalmistute külastamise. 5. Jõuluüritus Piirsalu klubis. Pühendatud Eesti Vabariigi 100.sünnipäevale ja külarahvale. Tänatakse aasta tegijaid, abistajaid ja raamatu koostajaid, autasustamine. Raamatu jagamine annetajatele, kinkimine toetajatele ja soovijatele. Üritused on avalikud ja võimaldavad kõikidel osavõtta. Need liidavad põlkondi, arendavad küla elu ja arengut. Tulu me ei teeni.

Abi on vaja esinejate ja osalejate transpordil.

„Teeme ära“ Maailmakoristus 15. septembril 2018 on Eesti suurim juubelikingitus maailmale. Koristuspäevast võtab osa enamik maailma riike.

15. septembril 2018 leiab aset maailma ajaloo suurim kodanikualgatus, „Teeme ära“ Maailmakoristus, mil miljonid vabatahtlikud tulevad ühiselt üle maailma koristama, et otsustavalt vastu astuda maailma ühe kiirenevale prügistumisele. 2017. aasta lõpuks oli osalemisest teatanud juba 116 riiki, kes kõik on võtnud endale eesmärgiks kaasata koristusse vähemalt 5% oma elanikkonnast. Iga riik vastutab oma projekti elluviimise ja rahastamise eest ise. Maailmakoristus on välja kasvanud „Teeme ära“ 2008. aasta üleriigilisest koristusaktsioonist, kui 50 000 eestimaalast vaid viie tunniga kogu riigi prügist puhtaks koristasid. „Teeme ära“ egiidi all on oma kodupaiku koristanud tänaseks enam kui 20 miljonit inimest üle maailma. Tänaseks on „Teeme ära“ kasvanud Eesti suurimaks ja mõjukaimaks rahvusvaheliseks liikumiseks. Teeme Ära SA on üks ÜRO Keskkonnaprogrammi akrediteeritud partnerist. 2017. aastal pälvis „Teeme ära“ Euroopa Parlamendi Euroopa Kodaniku auhinna.

„Teeme ära“ pole pelgalt prügi koristamine. „Teeme ära“ rahvusvahelise liikumise sihiks on maailma kogukonna ühendamine, teadlikkuse tõstmine ja tõelise muutuse tekitamine, et saavutada lõplik eesmärk – puhas ja terve planeet, mis on kingitus meile kõigile. „Teeme ära“ Maailmakoristust toetavad Riigikantselei Eesti Vabariik 100 toimkond, Eesti välisministeerium, keskkonnaministeerium, EuroPark, DHL Estonia, PricewaterhouseCoopers, Lux Express, Kolm Lõvi, Ülemiste City, Excellent Business Solutions, Infovara, Qlik, Microsoft, Pipedrive, QUALITANCE ja paljud teised mõjukad organisatsioonid üle maailma. Üleilmse partnerluse koalitsiooni kuuluvad „Teeme ära“ liikumine, ISWA, JCI ja Zero Waste.

Vaata lähemalt https://www.letsdoitworld.org/ ja https://www.facebook.com/worldcleanupday2018

Jaanuaris 2018: Puhta Maailma konverents ja globaalne prügimärkamise kampaania

Märtsis 2018: algab ülemaailmne prügikaardistuskampaania

Juunis 2018: algab koristuspäevale registreerumine

15. september 2018 toimub ülemaailmne koristuspäev

* Igas riigis toimub koristuspäeva ettevalmistamine erineva ajagraafiku alusel

Aita levitada sõna nii Eestis kui ka oma välismaa sõprade seas. Kaardista prügi igal pool, kus sa liigud. Kaalu osalemist „Teeme ära“ Maailmakoristuse tiimis või osale koristuspäeval.

Kõik ühiskingitused

Kolmapäeva pärastlõunal startis Kadriorust presidendi lossi õuelt elamustuur «Laste Vabariik». Uudistajatele ja kutsutuile avanes küll vaid killuke kogu elamustuuri uhkest väljapanekust, ent aimu tulevast saadi nähtu põhjal ometi. Et Eesti riigi sajas sünnipäev jõuaks ka kõige kaugemasse Eestimaa külla, tõsteti elamustuur nüüd ratastele. No näiteks, et auto-laval mängitakse teatrietendust ja saab laulu kuulata. Või et näituse- ja näppimisalal on võimalik kõike lähemalt uurida – olgu väljapanek siis Iloni imedemaalt, ajaloomuuseumist  või rahvusringhäälingu lasteportaalist pärit. Ning et tegelusalal võib tänu tervishoiumuuseumile inimese kõhuõõnsuse eripärasid  lähemalt vaadelda, paarismehe suusatamist proovida või taaskasutuse imesid lähemalt proovida. Lapsi oli sel pärastlõunal lossiesisel ikka päris palju, kuid ometi oli kõik nii vaikne – järelikult köitis nähtav ja pakutu sedavõrd, et isegi juba kogenum koolilaps end eksponaati uurima unustas. Rääkimata neist (vana)vanematest, kes rõõmuga isegi lustisid.

     

     

Ühtäkki seisid kõrvuti päris- ja mänguriik. Ent üks polnud teisest väiksem või tähtsusetum. Vastupidi. Mõlemad olid väga-väga olemas. Kui päris-president Kersti Kaljulaid lavale tuli, jäi nii mõnelgi päris-täiskasvanul suu üllatusest lahti: president rääkis päris peast ja jutt läkski meile kohe päris südamesse. Ema ja vanaemana oskas president öelda just neid mõtted, mida laste ja noorte kultuuriaastal asutatud Laste Vabariik oma alusdokumendis sätestab. 

Elamustuurile soove teele kaasa andes avaldas president lootust, et me keegi ei kaotaks kunagi seda lapsemeelsust, mis mängulusti aitab alles hoida. Sest vaid tegemise ja elu-rõõmu põuetaskus hoides saab Eesti kord ka 200. sünnipäeva pidada. Lõpetuseks oli presidendil veel üks suur soov: et me kõik saaksime kõike teha alati koos perega. 

      

      

Lossiplatsi kontserti juhtinud Otto Samuel Kahar kinkis südamliku kõne peale president Kaljulaidile «Laste Vabariigi» passi – selle kõige esimese, mis välja antud. Piltki oli passi sisse kleebitud. Presidendil jäi üle vaid oma nimi sisse kirjutada.  

Et aga ka president kõike ja rohkem oma perega koos teha võiks, kinkis Otto presidendile veel kaks ekstrapassi. Laste jaoks. Lastelastele seekord passe veel ei tehtud, sest nii tillukesed on ju kõikjal teretulnud.

Olgu siinkohal veel öeldud, et elamustuurile pääsevad kõik huvilised kõikjal ja tasuta. Ning passi saab alles «Laste Vabariigi» alal ning see eriline dokument antakse kõigile kuni 12-aastastele. Mida täpselt «Laste Vabariigi» kodaniku tunnistusega teha saab, selgub juba passi lähemalt uurides. Kindel on, et selle dokumendi saajal juba elus igav ei hakka.

      

      

MIDA TEHA SAAB, KUI ELAMUSTUUR JÕUAB SINU KODUÕUELE?

• Laste Vabariigis saab näha etendust «Kõige parem kingitus!», kus saja-aastased kaksikõed Hulda ja Gulda Eesti 100. sünnipäevaks valmistuvad.
• Mängualal õpivad lapsed Eestit eri nurkade alt tundma,
• töötubades meisterdavad ja nuputavad.
• Laval astuvad üles kohalikud lapsed ja noored.

MILLEST RÄÄGIB TEATRIETENDUS «KÕIGE PAREM KINGITUS»

Kätlin Vainola kirjutatud teksti sisu on sügav ja mitmekihiline ning vaieldamatul põnev ka vanemale vaatajale. Peategelasteks on kaks atsakat vanaprouat Hulda ja Gulda, kes elavad ühel väikesel saarel ning peavad vahvat vanakraamipoodi. Vabariigi 100. aastapäeva hommikul pidupäevakooki küpsetama asudes avastavad naised aga, et korsten ei tõmba. Kutsutakse muidugi korstnapühkija, ent katusele ronivad ka prouad ise. Kuna nad sinna siis kinni jäävad, tuleb tuppa jäänutel kook valmis teha. Küpsetuslõhnade saatel arutletakse, mida riigi sünnipäev täpsemalt tähendab ja kas kinke ka saab?

Lihtsakoeline, kuid suurepärane näidend on täis vahvaid situatsioone ja mahlakaid karaktereid. Teiste hulgas näiteks Suitsupääsuke Teele, kes jõuab erandkorras varem (ikkagi veebruar!) lõunamaalt koju ja Tolmurull Asalea, kes igatseb rahu ja kordab pidevalt, et «nii nagu praegu on, on hästi. Peaasi, et miski ei muutu».
Mängu tuleb ka linnapoiss Priit, kel päris-vanaema polegi, kui on mälestust kohast ja inimestest, kellega koos veetnud ta kord toreda suve…

Näidendi lavastas Taavi Tõnisson
Kunstnik: Mae Kivilo 
Mängivad: Viljandi kultuurikolledži vilistlased 

Täpsema kava leiab siit:

MIS ON «LASTE VABARIIK»?

• ​EV100 programmi kuuluv «Laste Vabariik» on lastele suunatud ettevõtmiste sari, mis sõidab igasse Eesti maakonda kohale, pakib lahti teatrilava, atraktiivse labürint-linnaku koos teematornidega ja töötubade ala ning kutsub pealinnast kaugel(gi) elavad lapsed üheks päevaks kogema midagi ainukordset – Eesti sajandat sünnipäevapidu.
• Kultuuriministeeriumi poolt ellu kutsutud laste ja noorte kultuuriaasta suursündmus.
• Kolme tegelusalaga elamustuur, mis reisib Eesti väiksemates kohtades 25. maist 8. septembrini.
• Etendusealal toimub etendus ning kohalike laste ja noorte programm;
• Mänguala sisustavad projektis osalevad partnerid – elamuskeskused, muuseumid ja teised igapäevaselt lastele tegevusi pakkuvad partnerid;
• Töötubade alal toimuvad paljude erinevate valdkondade õpitoad.
• Laste Vabariik jõuab igasse maakonda ja on kõigile tasuta.
• ala disainerid on Mae Kivilo ja Kaarel Kuusk, teematornid maalis Tiia Mets.
• Kokku 55 sihtkohta, ühes maakonnas korraga 2-5 päeva.
• Päev algab kell 12 ja lõpeb kell 17. Teatrietendus kestab u 40 minuti
• Projekti koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.
• Elamustuuri peatuspaikade koostööpartner on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
• Laste Vabariigi elu kajastavad Laste ja noorte kultuuriaasta «Mina ka!» veeb minaka.ee, ERRi Lastejaam ja EV100 koduleht.