Riikwärk ehk sada vana aja asja Selleris

Riikwärk ehk vana aja asjade näitus Selleri pererestoranis on ühe perekonna ja tema asjade lood kodurestorani miljöös. See on meie kingitus EV100-le.

Asjad rändavad mööda kohti ja inimesi ja kui nad ühel hetkel peatuvad, saad neist osa. Sellest pesulauast, mis näinud päevi, kui suvilasse tuli vesi naaberkrundi kaevust. Sellest arvelauast, mis lugenud kokku rohkem võlgu kui kasumit. Neist tennistest, mis taldadest õhedaks kantud ning rehast, mille piid on kõveraks kaardunud. Pole tööd kartnud. Pole hirmul lasknud võimust võtta. Lühter, lakast leitud, kaunist valge saali laes rippumas, edevust ja häid päevi kuulutamas. Paar märkmepaberile kirjutatud luuletust, mis õnneks kohvitassi alt pääsenud. Need kaunid klaasist luiged, mis näitavad teed aastatetagusesse armastusse ja need kohvikannud, millel kaaned kukkund õnnetoovaiks kildudeks kesk põrandat. Vanavanaisa kuub suure auga valves - pelg ruutmeeter seinal, ent ruum on teda täis. Käärid, käised kääritud, panused kaalutud, kuid kaaluvihid ammust roostes. Ja soe poolik sokk, mis jäänud vana ja uue aja vahele sahtlisse, kus näputöö juba jõudnud minna moest. Need asjad, see õnn ja inimesed, see armastus ei ole kuhugi kadunud. See on riikwärk ehk vana aja asjad, millel on meie elus koht ja tähendus.

Riikwärk kestab just niikaua, kui ta peab. Nii kaua, kui tahame, jaksame, usume. Nagu ka riik.

Algataja

Restoran Seller

Meie restoranis tiksub kell aeglases rütmis, sulnis muusika jätab ruumi mõtetele, ruumi endale, et puhata, oma kallitele, keda kallistada, armsatele, et armastada. Diivani kõrval kollases valgusvihus mõnuleb koer, kes ei ole kohalik, kuid käib meil aegajalt külas. Ta toob meile oma peremehe ja perenaise, et nood saaksid ka kodust pisut välja, peenemaid maitseid proovima. Õdusas väikeses mängunurgas askeldavad kuulsad jänesed Tete ja Matu, kes suvi otsa lillefestivalil kiiktoolides õhuvanne nautisid. Nemad jutustavad oma seiklustest naabrilastele, kelle jaoks ükski lugu ei kordu ja kõik mängud on head. Kamin praksub, et lapsi, aga ka jäneseid, koeri ja teisi külmast ja rõskest säästa. Salapärases omaette olemises, Selleri valges toas, naudib sõprade seltskond häid ideid, taaskohtumist klaasikese veini ja ülevate suupistetega. Samal ajal on Selleri teisel korrusel pannud seltskond tähtsaid pead kokku, vaadanud külale alla ja teinud otsuseid. Iga mõtte vahele õhku jättes. "Õnn, millest igaüks viib sel päeval killu endaga koju kaasa, ongi asja mõte", nendivad naeratusega palgel Selleri perenaine Evelin ja peakokk Edgars.