Rubriik: Ühiskond ja kultuur

Mindvalley on 2003. aastal asutatud rahvusvaheline haridus- ning tehnoloogia ettevõte, mille missioon on tuua miljonite inimesteni üle kogu maailma laiahaardeline, eluks vajalikke oskusi edendav haridus läbi maailmakuulsate autorite virtuaalsete kursuste, konverentside ning festivalide. Mindvalley pühendunud töötajasõbraliku organisatsioonikultuuri edendaja, olles aastaid nomineeritud Wordblu poolt üheks kõige demokraatlikumaks rahvusvaheliseks ettevõtteks. 

Mindvalley asutaja ja juht Vishen Lakhiani on suur Eesti toetaja. Teda seob Eestiga eestlasest abikaasa Kristina Mänd Lakhiani, nende kaks last ja Mindvalley Eestis tegutsev 15-liikmeline tiim. 2017. aasta lõpus avaldati eestikeelsena Visheni raamat “Erakordse Elu Kood”, mis esmakordselt jõudis ingliskeelsena trükki 2016. aastal ning tõusis kiirelt New York Times’i ja Amazon’i enimostetud teoste nimekirja. 

2018. aasta suvel toob Mindvalley tiim esmaskordselt Tallinnasse suurürituse, Mindvalley U, mille programm toimub Kultuurikatlas 28. juunist kuni 22. juulini. Rahvusvahelise programmi eesmärk on pakkuda haridusplatvormi elukestvaks õppeks sõltumata isiku vanusest ja tänu sellele on loodud ka eraldi programmi lastele ja teismelistele. Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul tehakse eesti noortele ka tulevikku ulatuv kingitus – tasuta seminaripäev 14.-20.-aastastele noortele teemal “Sinu erakordne elu”.

Mindvalley U projektijuhi Kadi Oja sõnul sündis tasuta noortepäeva idee koostöös EV100 korraldustoimkonnaga.

“Mindvalley on tuntud kui erakordsete seminaride ja festivalide korraldaja ning enamasti toimuvad meie üritused USAs, Lõuna-Euroopas, Kariibidel ja Kagu-Aasias. Esmakordselt toimub Mindvalley programm sel suvel Eestis ja otsustasime eesti noortele kinkida inspireeriva päeva, et tekiks võimalus meie suurepärastelt kõnelejatelt vahetult õppida.” rääkis Oja.

Seminari sihtrühmaks valiti Oja sõnul just 14.-20. aastased noorukid. “Põhjus oli lihtne: soovime aidata noortel leida oma tee, mis on kooskõlas nende endi südamesoovide, unistuste ja visiooniga,” märkis ta.

Noorte seminaripäev toimub laupäeval, 21. juulil Tallinnas, Kultuurikatlas. Kaheksatunnine seminar on osa pea kuu aega kestvast rahvusvahelisest haridusprogrammist Mindvalley U.

Seminaripäeval astuvad üles Mindvalley U põhiprogrammi esinejad, nende seas ka ettevõtte loojad Vishen Lakhiani ja Kristina Mänd Lakhiani. Oma kogemusi, teadmisi ja edulugusid jagavad ka mitmed eestlastest eeskujud. Näiteks Tanel Padar, Kristel Kruustük, Alar Ojastu ja teised.  

“Mindvalley noortepäev: Sinu erakordne elu” kuulub EV100 laste- ja noorte programmi.  

KUIDAS KANDIDEERIDA?

Mindvalley U tasuta inspiratsioonipäevale (väärtus 520 eurot) ootab Mindvalley osalema ligikaudu 500 noorukit üle kogu Eesti. Kuna kohtade arv on piiratud, peavad huvilised täitma lühikese kandideerimisavalduse hiljemalt 31. maiks 2018. Kõikide kandidaatide hulgast teeb valiku Mindvalley meeskond ning väljavalitutega võetakse ühendust hiljemalt juuni lõpuks.  

• Kandideerimisavalduse leiad SIIT;
• Vaata ka programmi Facebooki lehte.

„Sada aastat tagasi peeti Ida-Virumaal tormikaid lahinguid, et sundida võõrväed Eestimaalt välja,“ ütles Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Võidukate Järve lahingu ja Pagari lahingu meenutamiseks toimuvad mälestussündmused ja näidislahing Pagari mõisapargis,“ lisas ta.

Vaata fotogaleriid mälestussündmustest

Alutaguse maleva pealiku major Mati Kuusvere sõnul olid Järve, Kohtla, Pagari ja Sompa külas toimunud Vabadussõja lahingud rasked. „Ohvriterohkeim lahing oli Järve ja Kohtla külas, kuhu jätsid oma elu kümme Kalevi Maleva võitlejat. Nende mehed ei langenud asjata, sest 17. jaanuaril 1919 helisesid kirikukellad, mis lõpetasid 39 päeva kestnud enamlaste võimu Jõhvis,“ nentis major Kuusvere.

Järve lahingu mälestussündmused

• Kell 11 algab Kohtla-Järvel Vabadussõja ausamba juures mälestustseremoonia hümni laulmisega.
• Järgneb KL Alutaguse maleva esindaja Kalev Nauri ajalooline ülevaade Järve lahingust ning Kalevi JVP esindaja ülevaade Kalevi jalaväepataljoni ajaloost ja tänapäevast.
• Kell 11.25 Kohtla-Järve linnavalitsuse esindaja sõnavõtt.
• Kell 11.30 asetatakse mälestussamba juurde pärjad ning kõlavad aupaugud.
• Kell 11.50 suundutakse Pagarile.

Pagari lahingu mälestussündmused

• 12.30 toimub Pagari mõisapargis näidislahing.
• 12.55 rivistus ja liikumine Vabadussõja ausamba juurde. Mälestusteenistusel kõlab hümn, kõnedega esinevad Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar ja Kaitseliidu Alutaguse maleva ülema major Mati Kuusvere.
• Kell 13.30 asetatakse mälestussamba juurde pärjad ja kõlavad aupaugud.
• Kell 13.45-15 palutakse tõllakuuris sõdurisuppi ja kindralikringlit. Mõisapargis on avatud tehnikanäitus.

Pagari mõisapargis toimuvale näidislahingule liiguvad eribussid. Busside graafik:

• Kell 11.40 väljub Jõhvist viadukti all asuvast parklast buss; 
• Kell 11.40 Kohtla-Järvelt Prestone eest,
• Kell 10.30 Avinurmest Konsumi eest (Lisaks peatus kell 11.15 Iisakus bussijaamas ning 11.50 Mäetagusel bussijaamas).
• Tagasisõit samadel suundadel Pagarist orienteeruvalt kell 14.45.

13. jaanuaril tähistatakse samuti 100 aasta möödumist Rakvere linna vabastamisest Vabadussõjas. Lähemalt loe sündmuste kohta SIIT.

Vabadussõja 100. aastapäeva meenutamiseks toimub 2019. aastal sündmuste sari „Wabaduse teekond“. Lisaks rahvamatkadele toimuvad mitmed näidislahingud, mälestustseremooniad ning mööda Eestit liigub ringi soomusrong nr. 7 „Wabadus“. Lisainfo Vabadussõja lahinguteel toimuvate sündmuste kohta leiab SIIT.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise periood kestab kuni 2020. aasta 2. veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. 2019. aastal keskenduvad sündmused Eesti Vabadussõja 100. aastapäevale. 

Ugala teatri ja R.A.A.A.M. lavastus teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1970-1980.

Kangelaspoeem Eesti psühhonautide rännakust Nõukogude Liidu südamesse. On 1972. aasta. Woodstock on juba toimunud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaarhaaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi “Sopals”. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit.

Mis on Nõukogude Liidu keskpunkt? Punane väljak on Nõukogude Liidu keskpunkt. Mis on maailma keskpunkt? Sina oled maailma keskpunkt. “Make love, not war”

Näidendi “Hipide revolutsioon” aluseks on Vladimir Wiedemanni teosed “Maagide kool” ja “Püha Kaljukitse radadel” ning eesti ja nõukogude hipide mälestused.

Esietendus Ugala suures saalis 3. veebruaril 2018.

Tõlkija Tiit AlteLavastaja Juri KvjatkovskiKunstnik Oksana PeretruhhinaKostüümikunstnik Aleksei Lobanov

Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov

Osades Klaudia Tiitsmaa, Ringo Ramul, Ott Aardam, Rait Õunapuu, Marika Palm, Janek Vadi, Andres Tabun, Tarvo Vridolin, Vallo Kirs, Kiiri Tamm, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Vilma Luik, Luule Komissarov

Piletid müügil Ugala teatri veebilehel, Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides ning veebilehtedel www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee .

Lavastuse loovad Ugala Teater ja MTÜ R.A.A.A.M

2018. a talvel ja kevadel: 3. veebruar, 5. veebruar, 6. veebruar, 10. veebruar, 21. veebruar, 9. märts, 10. märts, 29. märts

2018. sügisel:
6. september kell 20 Vanemuise suures majas DRAAMA festivali raames. Tõlkega inglise keelde. Osta pilet
24. september kell 19 Estonia teatris Osta pilet
13. oktoober kell 19 Ugala teatris Osta pilet
2. november kell 19 Ugala teatris Osta pilet
23. november kell 19 Ugala teatris Osta piletUgala teatri kassaVaksali 7, ViljandiTel 433 0777 / kassa@ugala.ee MTÜ R.A.A.A.M

Tel 56 685 880 / mart.meos@mail.ee

Presenting the perspectives on Estonian identity in Toronto’s diaspora community. Kristen Dobbin observes Jõekääru’s campers; Toomas Volkmann those born in Estonia between 1918 and 1923.

The photographer and curator of the first exhibit is the young Canadian-Estonian anthropologist and photographer Kristen Dobbin. In the summer of 2017, Kristen photographed the children and youth who attended the summer camp Jõekääru located in Ontario. At Jõekääru, Estonian children from Canada, the USA, and Estonia get together. This has been one of the environments for Canadian-Estonian children to learn the language and culture of Estonia for 65 years. Kristen has a personal connection to the camp: her grandmother was the camp cook for many years, but since Kristen doesn’t speak Estonian, she couldn’t attend the camp. Now, times have changed, and children with weaker Estonian or those who don’t speak Estonian at all are all welcome. The photos that capture Jõekääru’s 65th anniversary reflect the persistence of the summer camp’s traditions as well as the changes that have taken place in camp life.

The second exhibit tells the story of Toronto Estonians who are the same age as the Republic of Estonia. The photographer Toomas Volkmann captured the portraits of Toronto Estonians ages 95-100, primarily living at the retirement home Ehatare, in September 2017. The exhibit displays the photos alongside texts compiled from interviews, which summarize each person’s life experience, advice for younger generations, and wishes for Estonia’s Centennial.

Eesti Õppetöö Keskus/Väliseesti Muuseum (VEMU) asub Tartu College’is Torontos ühendades Kanada ja Eesti kogukondi ning korraldades arvukaid ja mitmekesiseid kultuuriüritusi nii eesti kui inglise keeles: loengud, seminarid, õpitoad, näitused, filmilinastused, teatrietendused, kontserdid jm. EÕK/VEMU on Toronto südalinna kultuuriasutusi koondava Bloor St. Culture Corridori liige. VEMUs säilitatakse suurimaid väljaspool Eestit asuvaid väliseesti arhiivikogusid ja mahukat raamatukogu. /// The Estonian Studies Centre/Museum of Estonians Abroad (VEMU), located at Tartu College, Toronto, connects Canadian and Estonian communities through various diverse cultural programming in English and Estonian. Events include ectures, seminars, workshops, exhibitions, film screenings, theatre, concerts, and more. ESC/VEMU is a member of the Bloor St. Culture Corridor, which unites cultural institutions in the heart of Toronto. VEMU houses the largest collection of archives and libraries of Estonians abroad located outside of Estonia.

Paljud Eesti organisatsioonid on otsustanud teha üheskoos Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kingituse – Aga Mina. Kampaanias osaleb ka MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, kes kutsub noori kaasa lööma ja üritustel osalema. 

Leiame, et Eesti noor on õpihimuline, kaaslasi mõistev ja toetav, aktiivne, mitmekülgsete huvidega.

Maailm on muutunud ja noortele esitatakse ühiskonna poolt aina suuremaid nõudmisi, mida võib soodsate olude puudumisel olla üsna raske täita. Alati ei ole keskkond meie ümber see, mis toetaks noorte arengut, vahel pole noorel toetavat perekonda või tugivõrgustikku, kes oskaks noori kuulata või suudaks märgata noorte muresid või probleeme. Murede põhjuseks võivad olla ka majanduslikud raskused või vähesed sotsiaalsed oskused.

Meie usume, et noor ei saagi olla alati vastutav selle eest, kui tema elus on probleeme, sest ta kuulub sihtrühma, kes saab oma elu üle kõige vähem otsustada.

Me teeme kõik, et neid noori märgata, ära kuulata – ja mis peamine – noorsootöö kaudu toetada. Eesti noortekeskustel on kokku tuhandeid edulugusid, et noore tulevikku saab suunata ja nende probleeme lahendada. Vahel võib üksainus julgustav sõna või vestlus muuta noore elu.

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi.

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse eesmärk on luua Eesti avatud noortekeskuste võrgustik ja toetada liikmete tegevust.

Eesmärk on toetada uute noortekeskuste arendamist, korraldada liikmetele/noorsootöötajatele seminare ja koolitusi, arendada rahvuslikke ja rahvusvahelisi projekte, suhelda välispartneritega, vahetada kogemusi ning mis kõige tähtsam – olla partner noorsoopoliitika kujundamisel riiklikul ja kohalikul tasandil.

Me soov on teha veelgi paremat koostööd noorte toetamisel koostöös omavalitsuste, riigi, ettevõtete ja kolmanda sektoriga.

Noorte tulevik on meie kõigi kätes!

Taotlusvooru abil soovitakse leida sündmusi 2018. aastal välisriikides toimuva programmi sisustamiseks. Tähtaeg 30. juuni. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa professionaalse suunitlusega, kõrgetasemeliste ning olulise kõlapinnaga valdkondlike või valdkondi ühendavate sündmuste toimumisele välisriikides 2017 aasta sügisest kuni 2018 aasta lõpuni. 

Ekraanitõmmis: www.geology.com

Taotluse ettevalmistamisel palume arvesse võtta:

– välisprogrammi prioriteetseid sihtriike (riikide loetelu on leitav siin). Erandjuhtudel (nt olulise rahvusvahelise mõju vms korral) toetatakse üritusi ka teistes riikides. – taotluses tuleb määratleda ürituse toimumise täpne koht ja aeg (soovitavalt ajavahemikus 09/2017 – 12/2018); – taotluses tuleb märkida ürituse korralduspartner sihtriigis (sh organisatsiooni kontaktisik ja veebilehe aadress); – taotluses tuleb kirjeldada ürituse sihtrühma ja eeldatavat mõju sihtriigis (või ka laiemalt); – taotluse kohustuslik osa on ürituse korraldamise eelarve (vastavalt taotluses toodud vormile).

Toetusega saab katta järgmisi kulusid:

– kulud, mis tehakse taotluses kinnitatud toetuse kasutamise ajavahemikul; – tegevused ja kulutused, mis on vajalikud otseselt ürituse elluviimiseks, sh reisi- ja majutuskulu, materjalide, instrumentide ja muu sündmuse toimumiseks vajalik transpordikulu, päevaraha, kindlustus, viisade vormistamine, osavõtumakse jms; – täiendava honorari, töötasu ning nendega seotud sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja pensionikindlustuse maksete tasumine; – reklaamikulu ja sündmusega otseselt seotud trükiste koostamise, toimetamise ja trükkimisega seotud ja muud tugitegevuste  kulud, sh veebilahenduste kulud; – heli- ja valgustehnika rendiga seotud kulud;

– käibemaksukulu  juhul kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

– ürituse vastavust välisprogrammi eesmärkidega; – ürituse üldist mõju Eesti tutvustamisel; – üritusega kaasnevat võimekust siduda erinevate valdkondade tugevusi ja luua koosmõju; – korraldajate professionaalsust, varasemat kogemust ja mainet (sh välispartnerid); – kaasatud esinejate taset; – ürituse sihtrühma ning toimumise asukohaga (riik, linn) seonduvat; – ürituse kommunikatsiooni- ja meediakajastuste plaani; – sihtriigis paikneva välisesinduse arvamust; – ürituse teostamise ja eelarve realistlikkust ning Eesti poole kulude põhjendatust;  – ürituse innovaatilisust ning pikemaajalist mõju valdkonna rahvusvahelistes suhetes; – toetuse maksimaalne määr on 80% eelarvest; – taotluse eelarve peab olema vähemalt 5 000 eurot;

– minimaalne toetussumma ühe taotluse kohta on 4 000 eurot;

Taotlusvooru kaudu ei toetata:

– üritusi, mis on toimunud enne taotluste esitamise tähtaega; – üritusi, mis toimuvad pärast 31.12.2018; – harrastuskollektiivide välissõite; – tehnika, töövahendite jms soetamist; – organisatsioonide liikmemakse; – erisoodustusmaksu tasumist;

– muid sündmuse elluviimise seisukohast põhjendamatuid ja ebaolulisi kulusid.

Taotlusi hindab komisjon koosseisus:

Jorma Sarv (Riigikantselei) Reet Remmel (Kultuuriministeerium) Kaire Jürgenson (Välisministeerium) Piret Lilleväli (Riigikantselei) Kalmar Kurs (Haridus- ja Teadusministeerium) Krista Mihkelsaar (EAS) Tarmo Mutso (EAS) Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) Kristi Tiivas (ekspert)

Liisa Ojaveer (ekspert)

Komisjon võib:

– nõuda taotluses esitatud teabe täpsustamist ja teha ettepanekuid ürituse muutmiseks ning taotluse edasilükkamiseks järgmisesse taotluste esitamise tähtaega;  – teha otsus taotluse täielikuks või osaliseks rahuldamiseks. Taotluse  osaline rahuldamine on lubatud kui taotluse rahaline maht ületab toetuse eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud ning tingimusel, et sündmuse eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav; 

– jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses toodud teave osutub vastuolus olevaks toetuse jaotamise tingimuste või riigiabi reeglitega; kui taotluse rahaline maht ületab toetuse eelarve või muudel põhjendatud juhtudel.

Komisjoni otsusest teavitab EV 100. aastapäeva toimkonna juht taotlejat kirjalikult taotluses märgitud e-posti aadressil. Toetuse saajatega alustatakse läbirääkimisi toetuse andmise lepingute sõlmimiseks ja kulude katmiseks perioodil 2016 – 2018.   

Taotluste esitamise tähtaeg on 30. juuni 2016. 

Taotluse saab esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile heilika.pikkov@riigikantselei.ee. Taotlusvorm on allalaetav SIIN. 

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ühise rahvusvahelise programmi elluviimise toetuse jaotamise tingimused on kinnitatud EV 100. aastapäeva korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa käskkirjaga.  
 

 

LÄHEM INFO JA KONTAKT: 

Jorma Sarv EV 100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi juht

Kontakt

tel: +372 502 3343

Kõik konkursid

„Eesti Vabariigi 100. juubeliaastast on saanud suure hoo algatus võtta aastas üks minut ja tänada oma lähedasi koos oldud aja eest kallistusega,“ ütles Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.

„Juubeliaastal ütlesime kallistusega üksteisele aitäh 24. veebruaril kell 20.18, tänavu kell 20.19, tuleval aastal kell 20.20 ja nii minuti võrra ikka edasi. Loodetavasti kujuneb vabariigi aastapäeval kallistamisest elujõuline traditsioon, milles saame kogu rahvana osaleda ka saja aasta pärast.“

Ühiskallistusest „20:19 KALLI“ võttis uuringufirma Norstat andmetel osa 24% uuringus küsitletud üle 15-aastasest Eesti elanikest ehk üle 250 000 inimese.

„Keskmisest enam oli osavõtjaid Kesk- ja Lääne-Eestis ning Tartu piirkonnas,“ ütles EV100 turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. 47% küsitletutest olid aktsioonist teadlikud, kuid ei osalenud. Küsitluse viis meediaagentuuri Inspired Universal McCann tellimusel läbi uuringufirma Norstat.

EV100 turundus- ja kommunikatsioonijuhi sõnul on ka üldine teadlikkus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisega seotud sündmustest kõrge. 14.–20. veebruarini uuringufirma Kantar Emori tehtud uuring näitab, et 97% Eesti elanikest vanuses 15–84 aastat on teadlikud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva toimumisest.

„Ligi kolmveerand küsitletutest on rahul, kuidas on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistatud,“ selgitas Mäe. Väga rahul või pigem rahul on juubelipidustustega 72%, seisukohta ei osanud võtta 21% küsitletutest ja 7%-le ei meeldinud või pigem ei meeldinud.

Uuringu järgi on ligi veerand (24%) elanikest osalenud mõnel EV100-ga seotud üritusel, 48% on jälginud sündmusi põhiliselt meedia vahendusel. „Koguni 20% küsitletutest on osalenud enda sõnul sünnipäevapidustuste ettevalmistamisel. See on väga hea näitaja, kuna algusest peale ongi olnud eesmärk kaasata võimalikult palju inimesi juubelipidustuste korraldamisse,“ lisas Mäe. 

Uuringu andmetel on EV100 sündmusi ühendavat logo näinud 98% küsitletutest, kellest omakorda 95% teadsid, et tegemist on EV100 logoga. 

„Uuringu järgi on kogu juubeliperioodi jooksul kasutatav ja juubelisündmusi tähistav EV100 katusbränd Eesti inimeste seas üldtuntud,“ ütles Mäe.

EV100 programmis on kokku üle 3100 sündmuse ja 1400 kingituse. Seni toimunud sündmustest ja algatustest on uuringu järgi kõige tuntumad 15. septembril toimunud maailmakoristus, EV100 filmiprogramm, Eesti 100 tamme, soomusrongi Wabadus teekond, juubeliaasta lõpupidu „Sajaga edasi, Eesti!“ 16 linnas üle Eesti, algatus „Igal lapsel oma pill“ ja EV100 juubelimatkad.

Küsitluse viis EV100 korraldustoimkonna tellimusel läbi uuringufirma Kantar Emor.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise periood kestab kuni 2020. aasta 2. veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. 2019. aastal keskenduvad sündmused Eesti Vabadussõja 100. aastapäevale. Lähem info juubelisündmuste kohta www.EV100.ee.

Before the peaceful time of Christmas, on the 1st of December at 19:00, there will be a performance by flute-player Säde Tatar from Estonia and mandola player Gabbi Dluzewski; an Estonian-Swedish duo from Viljandi. They are known from a band called “Fränder” who tours the world.

The main performers will be introduced by the players from Nõmme Folk-Club led by bedazzling Marika Moks. The afterprogramme will be led by a reknown singing woman and storyteller Õie Sarv and her daughter Maarja Sarv. 

Säde and Gabbi will take us on a journey, which talks about the joys of tradition and creation, the search for self and finding it, and about the life of a travelling musician. The inner-burning of the duo gets its power from understanding each-others music, which manifests itself with dynamic co-playing, where different worlds and sounds melt together. We’ll be hearing traditional music from Sweden and Estonia, and creations of Säde and Gabbi.

After the concert everyone is welcome to participate in a circle of songs and stories by a reknown songwoman Õie Sarv and her daughter Maarja Sarv.

The concert will take place at the cosy Old Town Music house in Tallinn (Uus st 16c). The doors and the café will open at 18:00. There are also activities for children!

With this concert Reval Folk also celebrates Estonia’s 100th birthday and Estonian-Swedish relations. The concert is also part of the programme of European Year for Cultural Heritage.

On the same day, on the 1st of December at 12 in the midday, Säde and Gabbi will also hold a workshop on Estonian and Swedish music at Nõmme Pärimuskool (Jaama 18, Tallinn, Nõmme). Everyone regardless of their age, instrument or experience is welcome to participate. The main idea is to feel joy from playing music! Please note, that there are only a limited amount of places available for participants. More information about the workshop HERE. Please register HERE

Фестиваль положительной энергии IDeeJazz состоится вновь!

Программа и билеты в Piletilevi.

Артисты из нескольких континентов
Международный фестиваль джазовой и ритм-музыки IDeeJazz приглашает вас получить заряд позитивных эмоций посреди эстонской осени. IDeeJazz пройдет в двух городах Эстонии – уже восьмой раз в Тарту и второй раз в Нарве. Всего в этих двух городах состоится 15 концертов!

Музыкальную программу 8-го фестиваля IDeeJazz можно охарактеризовать ключевыми словами «приятная, эклектичная и современная». На фестивале прозвучат разнообразные музыкальные жанры, от классического и современного джаза до этнической музыки, от даунтемпо и лаунж до электронной психоделии и многие другие захватывающие жанры из мира музыки.

IDeeJazz размещает города Тарту и Нарва на карте европейской и мировой музыкальной культуры, приглашая на концертные площадки обоих городов лучших исполнителей джазовой, ритм и этно-музыки из Эстонии, Европы и других континентов. На сцене фестиваля будут представлены лучшие музыканты из Гамбии, Германии, Турции, Польши, России, Финляндии, Латвии и, разумеется, Эстонии.

Хедлайнеры и программа
«Настоящим событием фестиваля этого года станут выступления топ-артистов из Африки и Европы», — говорит главный организатор фестиваля Олег Писаренко. «Хотел бы с гордостью отметить среди артистов фестиваля международную звезду из Гамбии Сону Джобарте, которая является первой женщиной, искусно играющей на коре («африканской арфе»), а также выдающейся певицей, композитором и общественным деятелем.

Выступление одного из самых популярных немецких ансамблей на мировой сцене, группы De-Phazz, также произведет на слушателей особое впечатление. Экзотику в программу фестиваля добавит и выступление трио Islandman из Стамбула, которое играет современную клубную лаунж музыку, и в этом году получило премию как лучший джазовый ансамбль на джазовом фестивале в Монтрё.

Отпразднуем 100-летний юбилей Республики Польша вместе с секстетом пианиста-виртуоза Славека Яскулке. Насладимся новыми и красивыми произведениями в исполнении первоклассного латышского квинтета Rihards Libietis Orchestra. А также объединим джаз и шахматный турнир вместе с замечательными финскими музыкантами из проекта  William Suvanne Chess’n Jazz.

И, конечно же, мы вновь встретимся с двумя звездными эстонскими саксофонистами и их друзьями – в Тарту мы отметим 70-летие Лембита Саарсалу, а также расслабимся в обоих фестивальных городах на волнах клубной музыки в исполнении Виллу Вески в сотрудничестве с блестящей Лаурой Пыльдвере. Нарвская публика также будет иметь прекрасную возможность насладиться современным российским джазом в исполнении Тани Балакирской и трио Дмитрия Илугдина».

8-ой фестиваль в подарок Эстонии
Содержащаяся в названии фестиваля отсылка к идеям выражается в подборке исполнителей, когда каждый артист может поделиться чем-то необыкновенным и личным. IDeeJazz выражает идею джаза: обмен открытой, новаторской и творческой энергией между музыкантами и публикой. IDeeJazz схож с самой Эстонией – не очень велик, но содержателен. Каждый концерт особенный и уникальный. IDeeJazz 2018 является подарком Эстонии в год 100-летнего юбилея республики. В 2018 году исполнится 100 лет со дня создания Эстонской Республики. Дополнительную информацию о юбилейных мероприятиях можно найти на сайте www.EV100.ee.

Программа фестиваля полностью укомплектована; фестивальный абонемент, дневные билеты и билеты на концерты доступны в Piletilevi.

Ранее на фестивале IDeeJazz выступали такие музыканты как Ричард Бона, Дино Салуцци, Анна Мария Йопек, Ум Эль Гайт, Обри Логан, Себастьян Студницкий, Лерой Джонс, Марцин Василевский, Энвер Измайлов, Свен Грюнберг и Месс, Радар, Пеэтер Волконски и E = mc2, Тынис Мяги, Марью Куут, Вайко Эплик, Тыну Найссоо, Кристьян Рандалу, Хедвиг Хансон, Кадри Вооранд, Лаура Реммель, София Рубина, Виллу Вески, Райво Тафенау, Яак Соояар, Танель Рубен, Олег Писаренко, Estonian Voices и многие другие.

Iga noorsootöötaja on eeskuju, teisiti ei ole võimalik noortega noorsootööd teha. Läbi isikliku näite viiakse väärtused noorteni, süvendatakse arusaamu õigest ja valest, heast ja halvast, kogetakse koos ja lähenetakse individuaalselt. Ikka selleks, et tulevik oleks lootusest tulvil, et ohud oleks minimiseeritud ning et noortel oleks võimalusi enam.

Eesti Noorsootöötajate Kogu korraldab 7.märtsil arendusseminari Aga mina olen noorsootöötaja, kus arutletakse teemal, kuidas näha erinevatel ametikohtadel eri nimetuste all töötajates „noorsootöötaja ühisosa“. Mida hetkel noorsootöötaja vajab? Kuidas ta saab kogukonnale enim väärtust luua? Mil moel ta noortel aitab täiskasvanuks tõusta?

Eesti Noorsootöötajate Kogu ühendab noorsootöötajaid ja huvijuhte, kes tegutsevad noortevaldkonnas tööalaselt või vabatahtlikuna. Kogu eesmärk on noorsootöö ja noorsootöötajate professionaalne arendamine.

Iga Kogu liige on eeskuju, sest ta on noorsootöötaja, kes on noorte jaoks olemas, kes räägib kaasa noorsootöö valdkonna arendamises ja korraldamises; kes osaleb aktiivselt valdkonna koolitustes, kes toetab teisi kolleege, kes otsib ise vajadusel uut infot, kes on noortega koos, et otsida lahendusi täisväärtuslikumaks eneseteostuseks.

Iga noorsootöötaja on eeskuju, teisiti ei ole võimalik noortega noorsootööd teha. Läbi isikliku näite viiakse väärtused noorteni, süvendatakse arusaamu õigest ja valest, heast ja halvast, kogetakse koos ja lähenetakse individuaalselt. Ikka selleks, et tulevik oleks lootusest tulvil, et ohud oleks minimiseeritud ning et noortel oleks võimalusi enam.

Tuleme kokku ning kujundame selge seisukoha – kui vaja, siis vaidleme, argumenteerime ja lõpuks sõnastame lihtsalt ning arusaadavalt “Aga mina olen noorsootöötaja!” Samas, ei raiu midagi aastakümneteks kivisse, vaid oleme avatud aruteluks ka edaspidi.

Eesti Noorsootötajate Kogu osaleb eeskujukampaanias “Aga MIna”, mis on mitmete ogranisatsioonide poolt EV100-le tehtav ühiskingitus.