Eesti Vabariigi sünnipäev on aastapäev, mis märgib riikliku iseseisvuse väljakuulutamist ja selle sündmuse jälg on sügav meie rahva ajaloos. Eesti rahva unistus omariiklusest sai teoks peale sajandeid kestnud võõrvõimude valitsusaegu. Järgnevas postituses vaatleme, mis viis 24. veebruari 1918 ajaloolise sündmuseni ja kuidas see on mõjutanud Eesti rahvuslikku identiteeti.
Sissejuhatus
Ajalooraamatud peavad 24. veebruari 1918 Eesti jaoks märgiliseks kuupäevaks. See on päev, mil Eesti Maapäev võttis vastu iseseisvusmanifesti, mille kohaselt kuulutati välja Eesti Demokraatlik Vabariik. See otsus ei olnud spontaanne hetkeemotsioon, vaid pikalt podisenud rahvusliku ärkamise ja enesemääramise soovi viljade valmimine. Võimuvahetus Euroopas Esimese maailmasõja lõpu eel pakkus selleks ajaloolise võimaluse.
Sisu
Manifesti ettelugemine toimus Tallinnas Pärnu mnt 23 asunud „Endla“ teatri rõdult. Kuid olukord Eestis oli keeruline, sest maad vallutasid Saksa väed ja lühiajalise vabadusehetke varjutasid uued okupatsioonid. Eesti iseseisvumise teekond oli kõike muud kui lihtne. 1917. aasta Venemaa oktoobripöörde järel muutus olukord keerulisemaks, kuid see andis ka võimaluse Eesti poliitiliseks iseseisvumiseks.
Ajaloosündmuse olulisust rõhutavad Tartu rahu sõlmimine 1920. aastal, mis kinnitas Eesti iseseisvust de jure, ja seejärel riigi uperpallitav teekond läbi majanduskriiside, poliitiliste pöörete ning lõpuks ka Teise maailmasõja, mis lõppes Eesti ajutise kaotusega Nõukogude Liidu okupatsiooni näol.
Kokkuvõte
Tänapäeval, üle sajandi esimese iseseisvuspäeva järel, tähistab Eesti oma sünnipäeva suure uhkuse ja rõõmuga. Selle sündmuse pidulik meenutamine ei ole mitte ainult auavaldus eelmistele põlvedele, kes võitlesid Eesti riikluse eest, vaid ka meeldetuletus meile kõigile Eesti tähendusest ja väärtustest. Iga aasta 24. veebruaril lehvivad Eesti lipud, toimuvad kontserdid, pidulikud aktused ja mälestustseremooniad. Sellest päevast on saanud Eesti rahva jaoks eneseuhkuse ja rahvusliku identiteedi sümbol, mis sütitab meie südameid lootuse ja tänutundega esiisade töö eest ja inspireerib meid edasisele pühendumisele oma riigi hoidmisel ja arendamisel.