Eesti Vabariigi sünnipäev: 1918. aasta 24. veebruar

Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24. veebruaril 1918 on kahtlemata üks märkimisväärsemaid sündmusi meie rahva ajaloos. See päev ei ole ainult Eesti riikluse sünnihetk, vaid ka tõestus rahva visadusest ja janust iseseisvuse järele. Järgnevas blogipostituses rändame ajas tagasi nendesse saatuslikesse päevadesse, et mõista paremini, kuidas Eesti riik sündis.

Kuidas sündis Eesti Vabariik?

  1. aasta alguses olid maailma silmad suunatud Euroopasse, kus Esimene maailmasõda oli jõudnud kurnava lõpu lävele. Sõja keeristormis hakkasid paljude rahvaste iseseisvuspüüdlused võtma konkreetsema kuju, ja nii ka Eestis. Veebruaris said Eesti rahvuslikud jõud kasutada ära Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vaheliste rahuläbirääkimiste poolt tekitatud võimuvaakumit.

  2. veebruaril 1918 kuulutas Eesti Maapäev välja iseseisva Eesti Vabariigi. Tallinna Päästekomitee liikmed jõudsid salaja välja anda iseseisvusmanifesti, mis kuulutas, et:

“Kõik võõra võimu jäänused on langenud. Eesti rahvas astub nüüd vabariigi korras iseseisvasse ellu. Kuni rahvaesinduse – Maapäeva – kokkukutsumiseni, juhib Eesti asju Ajutine Valitsus.”

Ometi tähistada õieti ei jõutud – juba samal päeval marsisid Saksa väed Tallinna, sundides Ajutise Valitsuse ja paljud aktivistid põrandaalusele.

Ajutise õnne ja väljakutsete aeg

Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel tekkis nõrgestatud maal konfliktsituatsioon, kus uue riigi de facto olemasolu oli küsitav. Saksa okupatsioon kestis kuni sõja lõpuni 11. novembril 1918, mil sakslased Eestist lahkusid. Ajutise Valitsuse naasmine ja Eesti riikluse reaalse ülesehitamise algus andis eestlastele uut lootust. Ent vabaduse eest tuli kallist hinda maksta – Vabadussõda.

Vabaduse kaitseks ja austuseks

  1. veebruar on nüüd igal aastal meeldetuletus sellest, kui habras võib olla vabadus ja kui oluline on seda hoida. Eesti rahvas pidas raske Vabadussõja, mis kestis ligi kaks aastat, enne kui rahu ja rahvusvaheline tunnustus saavutati. Täna, üle sajandi hiljem, meenutame iseseisvuse sünnipäeva kui pöördelist hetke meie ajaloos ja austame neid, kes andsid oma panuse Eesti Vabariigi eest võitlemisel.

Kokkuvõte

Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine 24. veebruaril meenutab meile, et iseseisvus ei tulnud kergelt. See nõudis julgust, otsustavust ja valmisolekut seista oma riigi ja rahvakillu eest. Seetõttu on tähtis hoida seda ajalugu elus ja õpetada seda tulevastele põlvedele, sest iga põlvkond peab mõistma vabaduse hinda ja väärtust. Selle läbi saame tugevdada armastust oma riigi ja kultuuri vastu, mida me väljendame igal aastal 24. veebruaril, tähistades Eesti Vabariigi sünnipäeva.