- veebruar ei ole tavaline päev Eesti ajaloos: see on päev, mil meenutame julgust, lootust ja rahvuslikku enesemääramist, mis viis meid oma riigi loomiseni. See on päev, mil Eesti Vabariik astus ajaloo hällist välja, kinnitades end kui suveräänne rahvusriik.
Sissejuhatus
Eesti rahvas oli sajandeid elanud võõrvõimude all, olles osa Rootsi impeeriumist, seejärel kümnendeid Tsaristliku Venemaa koosseisus. Kuid rahvusliku ärkamisaja, kultuurielu õitsemise ja poliitilise teadvuse kasvuga kasvas ka soov omariikluse järele. Kui 20. sajandi alguses maailma haaras Esimene maailmasõda, tekkis reaalne võimalus nende ammuse unistuste täitmiseks.
Sisu
-
aasta oli tormiline aeg: Veebruarirevolutsioon Venemaal kukutas Tsaristi võimu ja Oktoobripööre tõi võimule bolševikud. Need sündmused tekitasid ka Eestis nii segadust kui ka uusi võimalusi. Eesti Asutav Kogu valimised ja järgnenud omavalitsuse loomine sillutasid teed deklaratsioonile, mis muudaks Eesti saatust igaveseks.
-
veebruaril 1918. aastal, Saksa okupatsiooni eelõhtul, esitas Eesti Maapäev Pärnus Endla teatri rõdult, ja järgmisel päeval Tallinnas, Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, mis kuulutas välja iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi. Sõnum oli julge ja sümbolseeris rahva tahtmist olla peremees oma maal.
Päevad, mis järgnesid, ei olnud kerged. Saksa okupatsioon ja järgnenud Vabadussõda Venemaa vägedega panid proovile noore riigi vastupidavuse ja vabadusejanu. Kuid rahva ühtsus ja välismaiste toetajate kaasabi tegid võimalikuks selle, et 2. veebruaril 1920 allkirjastati Tartu rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.
Kokkuvõte
Eesti iseseisvuse saavutamine pole olnud lihtne tee. See on lugu vastupidavusest, ühtsusest ja usust paremasse tulevikku. Eesti Vabariigi sünnipäev on päev, mil me austame neid, kes võitlesid meie vabaduse eest, ja mõtiskleme selle üle, kuidas hoida ja arendada seda, mida on nii kõrge hinnaga saavutatud. Oma riigi sajandat aastapäeva tähistades mälestame kõiki, kes on panustanud selle õilsa eesmärgi nimel, ja liigume julgelt edasi, kandes südames Eesti Vabariigi vabaduse ja iseseisvuse leeki.