EV100 Üheslaulmise laulusõnad

EV100 ÜHESLAULMISE LAULUSÕNAD:

Lehitsetav lauluvihik 
Laulusõnad allalaadimiseks

Kuula Üheslaulmise laule siit

EV100 üleilmse Üheslaulmise repertuaar 

1. eesti lipulaul : eesti lipp
2. eesti isamaalaul : isamaa armas
3. eesti rahvalaul : laulu võim
4. eesti emalaul : ema süda
5. eesti isalaul : maa tuleb täita lastega
6. eesti onulaul : mutionu
7. eesti söögilaul : kungla rahvas
8. eesti kerjuselaul: kõik roosid ma kingiksin sulle
9. eesti kevadelaul : juba linnukesed
10. eesti päevitamiselaul : kauges külas
11. eesti jahimehelaul : metsa laksid sa 
12. eesti rongilaul : rong see sõitis 
13. eesti unelaul : väikesed lapsed kõik magavad juba
14. eesti merelaul : mere pidu 
15. eesti armastuslaul : tuulevaiksel ööl 
16. eesti inimestelaul : minu inimesed 
17. eesti palvelaul : looja hoia maarjamaad 
18. eesti tantsulaul : kaera-jaan 
19. eesti õllelaul : õllepruulija 
20. eesti sünnipäevalaul : ta elagu 
21. eesti meestelaul : mats alati on tubli mees
22. eesti koorilaul : munamäe otsas
23. eesti laulupidude lõpulaul : ärkamisaeg
24. eesti laulupidude lõpulaul : mu isamaa on minu arm
25. eesti laulupidude lõpulaul : ta lendab mesipuu poole
eesti vikerraadio õnnesoovid EV100 hällipäevaks

26. eesti soovilaul : viljandi paadimees

Kuula laule:

 

 

1. EESTI LIPULAUL: EESTI LIPP

Muusika Enn Võrk, sõnad Martin Lipp, orkestriseade Rasmus Puur

 

Kaunistagem Eesti kojad
kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad
ühiselt võiks koonduda.
Ühine neil olgu püüe
ühes venna armuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
„Eesti, Eesti, ela sa!“

Sinine on sinu taevas,
kallis Eesti, kodumaa;
oled kord sa ohus, vaevas,
sinna üles vaata sa.
Must on meie mullapinda,
mida higis haritud,
must on kuub, mis Eesti rinda
vanast’ juba varjanud.

Sinine ja must ja valge
kaunistagu Eestimaad;
vili võrsugu siin selge,
paisugu tal täieks pead!
Vaprast meelest, vennaarmust,
Eesti kojad kõlagu,
kostku taeva poole põrmust:
„Eesti, Eesti, ela Sa!“

 

2. EESTI ISAMAALAUL: ISAMAA ARMAS

Saksa rahvaviis, eestikeelsed sõnad Martin Körber („Mu isamaa armas“), orkestriseade Rasmus Puur

 

Mu isamaa armas, kus sündinud ma, 
:,: sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! :,: 

Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal; 
:,: meil siiski kenad männid ja kuused, kased ka. :,: 

Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal; 
:,: kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool. :,: 

Oh õitse veel kaua, mu isade maa! 
:,: See maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka! :,: 

 

 

3. EESTI RAHVALAUL: LAULU VÕIM

Kuusalu rahvaviis, sõnad rahvalaul/Lauri Õunapuu

Eeslaulja Lauri Õunapuu

 

Kui mina hakkan laulemaie,

laulemaie, luulemaie,

siis jääb küla kuulamaie,

valda see jääb vaatamaie:

„Kust see laps need laulud saanud,

sõnad viisile vedanud?“

Sõnad sain mina sue suusta,

kahe karu kaendelasta.

Küll on laulu, kui mina lasen,

küll on viisi, kui veeretan.

Kui mina laulan, maa müriseb,

võtan viisid, vald väriseb.

Laulan mõõgad mõtelema,

sõjad aga servi seisemaie.

Ei nüüd saa mehed magada,

küla neiud natukesta!

Küla aga tõuseb kütiselle,

valda vainu veere pääle,

tuleb aga ühte ütlemaie,

kargab kaasa karjumaie.

Meil aga tuleb tulda suusta,

sädemeida silmadesta.

Laulame poole päeva aani,

teise päeva õhta aani.

Õhta aal hääli heleda,

hommikul kurku kareda.

Kes on laiska laulemaie,

laulemaie, laskemaie,

võtku pilli pingi päälta,

teine pill toa taganta,

lasku lugu lustipilli,

teine lugu tantsupilli.

        

 

4. EESTI EMALAUL: EMA SÜDA

Muusika Robert Theodor Hansen, sõnad Lydia Koidula, seade Raun Juurikas

Eeslaulja Maria Listra

 

Üks paigake siin ilmas on, 
kus varjul truudus, arm ja õnn; 
:,: kõik, mis nii harv siin ilma peal, 
on pelgupaiga leidnud seal. :,: 

Kas ema südant tunned sa? 
Nii õrn, nii kindel, muutmata, 
:,: ta sinu rõõmust rõõmu näeb, 
su õnnetusest osa saab. :,: 

Mõnd’ kallist südant kaotsin, 
mis järel’ nuttes leinasin, 
:,: aeg andis teist mul tagasi: 
ei ema südant – iialgi! :,:

 

5. EESTI ISALAUL: MAA TULEB TÄITA LASTEGA
Muusika Vello Toomemets, sõnad Hando Runnel, orkestriseade Andres Lemba
Eeslauljad Marta Laan ja Jaan Pehk

Maa tuleb täita lastega 
ja täita lastelastega 
ja lastelastelastega, 
maa tuleb täita lastega

ja laulude ja lastega

ja kõige vastu võidelda,

mis võõrastav või vaenulik,

mis vaenulik või valelik

 

ja võidelda, kus võimalik,

kus võimalik ning vajalik,

sest elu kõik on ajalik

ja lastele jääb tulevik.

 

Maa tuleb täita lastega

ja lastelastelastega,

kui olev tahab olemist

ja tuleviku tulemist, 

 

maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega, 

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

 

Maa tuleb täita lastega 

ja täita lastelastega 

ja lastelastelastega, 

maa tuleb täita lastega.

 

Maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

 

Maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

 

 

6. EESTI ONULAUL: MUTIONU

Muusika August Kiiss, sõnad Aliide Dahlberg („Mutionu pidu“), orkestriseade Tauno Aints

Eeslaulja Priit Võigemast

 

Elas metsas mutionu, 
keset kuuski noori, vanu.
:,: Kadakpõõsa juure all 
eluruum tal sügaval. :,: 

 

Paistis juba päike ere,

pääsis lumest samblapere.

:,: Välja puges putukas,

tiibu triikis liblikas. :,:

 

Liginesid kevadpühad.

Laines põllud, laines luhad.

:,: Mutiperes kibe töö,

pühad käes on üle öö. :,:

 

Onu ise jooksis poodi,

ostis pärmi seitse loodi.

:,: Hakkas õlut pruulima,

tädi saiu voolima. :,:

 

Lapsed keetsid mune hooga

ja veel mõnda muudki rooga.

:,: Vanaemal süldipott

podises kui vähikott. :,:

 

Kui siis algas kallis püha,

laual kannus õlu viha.

:,: Süldikausse rida pikk,

vorstirõngas kõverik. :,:

 

Tuli kokku külalisi,

karvaseid ja sulelisi. 
:,: Lendas vares, harakas, 
kull ja kaaren nupukas. :,: 

 

Vantsis uhkelt karuhärra, 
veeres siili okaskera,
:,: jänes nudisabaga, 
orav kikkis kõrvaga. :,: 

 

Joostes tuli väle põder, 
hiljaks jäi veel reinuvader. 
:,: Siis kõik lauda istusid, 
pidurooga maitsesid. :,: 

 

Karu imes mesijooki, 
jänes rüüpas õllejooki, 
:,: Vares mune krõbistas, 
harak sülti lobistas. :,: 

Põder limpsas õunasuppi, 
orav näris vorstijuppi. 
:,: Kaarnal kapsapirukas,
kullil lihaviilukas. :,:

 

Aeti juttu, tehti nalju,

lauldi, joodi õlut palju.

:,: Uimane ju karu pea,

teisedki ei piiri pea. :,:

 

Jänes tantsis, õlletujus,

siili käpa peale vajus.

:,: Siilikene kiljatas,

linnupere ehmatas. :,:

 

„Mis sa kilkad, nõelakera!“

tõstis kuri kaaren kära.

:,: „Ole vait, va pigilind,

siin ei karda keegi sind.“ :,:

 

Riiu sekka segas karu,

joobnult pole kelgi aru.

:,: Näitas hambaid rebane,

puskles põder vagane. :,:

 

Mutirahva raskeks mureks

riid läks viimaks väga suureks.

:,: Kausid, tassid lendasid,

kisklejad vaid undasid. :,:

 

Kui siis viimaks lõppes tüli,

siilikasuk lõhki oli.

:,: Karul katki kistud vest,

reinul kadund kõrvalest. :,:

 

Harakal ei olnud saba,

jänes otsis karku taga.

:,: Kaaren paistes nokaga,

põder jäigi lonkama. :,:

 

 

7. EESTI SÖÖGILAUL: KUNGLA RAHVAS

Muusika Karl August Hermann, sõnad Friedrich Kuhlbars, seade Tiit Kikas

 

Kui Kungla rahvas kuldsel a’al 
kord istus maha sööma, 
siis Vanemuine murumaal 
läks kandlelugu lööma. 

Refr: :,: Läks aga metsa mängima, 
läks aga laande lauluga. :,: 
Läks lauluga, läks lauluga, 
läks lauluga! 

Säält saivad lind ja lehepuu 
ja loomad laululugu, 
siis laulis mets ja meresuu 
ja eesti rahva sugu. 

Refr: Läks aga metsa mängima … 

Siis kõlas kaunilt lauluviis 
ja pärjad pandi pähe. 
Ja murueide tütreid siis 
sai eesti rahvas näha. 

Refr: Läks aga metsa mängima … 

Ma mängin mättal, mäe peal 
ja õhtul hilja õues 
ja Vanemuise kandlehääl 
see põksub minu põues. 

Refr: Läks aga metsa mängima …

 

8. EESTI KERJUSELAUL: KÕIK ROOSID MA KINGIKSIN SULLE

Muusika Boris Kõrver, sõnad Ardi Liives („Kerjuse laul“ operetist „Ainult unistus“), orkestriseade Tauno Aints

Eeslaulja Mikk Dede

 

Kõik roosid ma kingiksin sulle 
ja õitega pärjaks su pea. 
Ei ole sust kallimat mulle 
ja paremat ilmas ei tea 
kui sina, kes armastad elu, 
kes tantsid vaid lillede teel, 
kui sa, kes ei tea, mis on valu, 
ei tea, mis on murelik meel. 

Kuid sulle ei ole mul anda, 
mis on sinu ainuke soov, 
ei suuda sind õnnele kanda, 
ei sinule päikest ma too. 
Mu elutee okkane rada, 
ei õisi sealt võtta ma saa,
vaid okkaid sull’ pakkuda tahan, 
ei võta mult vastu neid sa ... 

Ma tean, et sa varsti must lähed 
ja naeratad teisele siis, 
ma tean, et mind armastad vähe, 
on sulle ükskõik minu piin. 
Ei suuda sind keelata mina, 
head õnne sull’ eluteel! 
Ei kunagi jõua ma sinna – 
õnn võõras on minule! 

Siis üksinda hulgun maailmas, 
kuid mälestus sinust on hea, 
ja varjates pisaraid silmas, 
sind surmani meeles pean. 
Sa õnne küll kinkisid vähe, 
kuid ikkagi kauniks ta jääb. 
Kui üksinda nukrana lähen, 
neid hetki ma unelmais näen …

 

9. EESTI KEVADELAUL: JUBA LINNUKESED

Eesti rahvaviis, sõnad Jakob Hermann, Paul Tekkel („Kevadel“), seade Arno Tamm

Eeslaulja Andero Ermel

 

Juba linnukesed väljas laulavad, 
kenad kasekesed kingul kohavad. 
Lumi on ju ära suland, 
talvekülm on mööda läind; 
lapsed, kes kui vangis eland 
pole ammu murul käind. 

Orus ojakene voolab vulinal, 
hõbepilvekene heljub taeva all. 
Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid 
hüppavad kõik rõõmuväes. 
Möödas kurvad talvetunnid, 
kena kevade on käes.

 

10. EESTI PÄEVITAMISELAUL: KAUGES KÜLAS

Muusika Eeva Talsi, sõnad Kristiina Ehin, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Eeslaulja Eeva Talsi

 

Kauges külas, vanaema juures, 
elasin kord kogu suve. 
Vanaema ja mu armas vanaisa, 
aga noorel neiul neist ei piisa. 

Jooksen randa, koduküla randa, 
et saada pruuniks teiseks juuniks. 
Võtan kaasa reketid ja maki,

kuid rannas on vaid üks võrku paikav papi. 

Refr: Siin kauges külas teisi näinud pole veel. 
Tühi rand ja nõmmeliivatee. 

Siin ei ole pangaautomaati, 
on vaid naati, palju naati. 
Pole noori, pole ühtki poodi, 
miski pole linna moodi.

Jooksen randa, koduküla randa, 
et saada pruuniks teiseks juuniks. 
Siis on pidu, teise küla pidu,
seal on noored, teised noored.

Refr: Siin kauges külas teisi näinud pole veel,
tühi rand ja nõmmeliivatee. 

Korraks vaatan seljataha veel,
tühi rand ja nõmmeliivatee.
:,: Korraks vaatan seljataha veel,
tühi rand ja nõmmeliivatee. :,:

 

11. EESTI JAHIMEHELAUL: METSA LÄKSID SA

Eesti rahvalik laul, seade Jaak Lutsoja

Eeslaulja Jan Uuspõld

 

Metsa läksid sa ja metsa läksin ma,
metsa läksid kaks karujahimeest ka.
:,: Oh, hoi-ai-jaa tiralla-la
ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. :,:

Karu lasksid sa ja karu lasksin ma,
ja karu lasksid kaks meest korraga.
:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Naha müüsid sa ja naha müüsin ma
ja naha müüsid kaks karujahimeest ka.
:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Raha said sa ja raha sain ma
ja raha said kaks karujahimeest ka.
:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin ma
ja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka.
:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Purju jäid sa ja purju jäin ma
ja purju jäid kaks meest korraga.
:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Koju läksid sa ja koju läksin ma
ja koju läksid kaks karujahimeest ka.
:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Peksa said sa ja peksa sain ma
ja peksa said kaks meest korraga.
:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

 

12. EESTI RONGILAUL: RONG SEE SÕITIS

Muusika Gustav Ernesaks, sõnad Ellen Niit („Rongisõit“), seade Arno Tamm

Eeslauljad Arno Tamm ja Jaan Pehk

 

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, 
Piilupart oli rongijuht. 
Rattad tegid ra-ta-taa, ra-ta-taa ja ta-ta-taa. 
Aga seal, rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? 

Seal olid kiisud, seal olid miisud,
seal olid väiksed kirjud kiisud. 
Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. 

Seal olid suured mustad kutsud, 
seal olid väiksed roosad notsud. 
Kutsud sõitsid Torilasse, notsud sõitsid Porilasse. 

Seal olid sarvilised sikud, 
sarvilised sikud-sokud. 
Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla-Marjakülla. 

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, 
Piilupart oli rongijuht. 
Rattad tegid ra-ta-taa, 
Piilupart jäi tukkuma. 

Oi-oi-oi, ai-ai-ai, 
mis siis sellest rongist sai?!
Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, kuni kraavi läks – karpuhh!! 

Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?!
Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?!

Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli, kukerpalli. 
Kiisud jooksid sabad seljas, 
kutsud jooksid keeled väljas. 
Kümme notsut kukkus kraavi, 
kümme kutsut laskis traavi. 
Sarved segi sikkudel, 
sikkudel ja sokkudel 

Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile. 
Kutsud ei saand Torilasse, 
notsud ei saand Porilasse. 
Sokud ei saand Karjakülla, 
Karjakülla-Marjakülla.

 

13. EESTI UNELAUL: VÄIKESED LAPSED KÕIK MAGAVAD JUBA

Muusika Heino Jürisalu, sõnad Juhan Saar („Unelaul“), orkestriseade Rasmus Puur

Eeslaulja Hele Kõrve

 

Mina ei taha veel magama jääda,
tänav ei maga ka veel.
Kiisu käib õues, tuul tuhiseb mööda,
taevas ei maga ka veel.

Ema on köögis ja askeldab alles,
ei taha uinuda veel.
Autod ei maga ja hüüavad mulle
tuut-tuut-tuut, tuut-tuut-tuut
akna alt teelt.

Väikesed lapsed kõik magavad juba,
minagi magama jään.
Head ööd, autod, tuul, kiisud ja tuba;
unes teid, unes teid kindlasti näen.

 

14. EESTI MERELAUL: MERE PIDU

Muusika ja sõnad Virve Köster

Eeslaulja Kihnu Virve

 

Valged kajakad kisavad rannal 
punapäikese loojangu eel. 
Tuulekeerises jõuavad randa 
valged lained, mis murduvad teel. 

Refr: Meri on, meri jääb, meri olema peab, 
laine laksudes rannale lööb. 
:,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, 
lained mühinal randuvad siis. :,: 

Sinimeri, su vahusel pinnal 
näkineide seal tantsimas näen, 
ja meri on sünge kui hauas, 
ei tähti seal vilkumas näe. 

Refr: Meri on, meri jääb … 

Näkineiu, sa punud mul pärga 
merelainete sügavas vees, 
vesiroosidest punutud paelad 
minu ümber sa armutult seod. 

Refr: Meri on, meri jääb …

 

15. EESTI ARMASTUSLAUL: TUULEVAIKSEL ÖÖL

Muusika ja sõnad Jaan Tätte, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Eeslaulja Jaan Tätte

 

Tuulevaiksel ööl 
tean, mismoodi lööb 
udukell su laevaninas. 
Paigal püsib aeg. 
Tuulevaiksel ööl 
süda kiirelt lööb. 
Oodanud sind olen kaua, 
veidi jäänud veel. 

Sulle tahan hüüda juba 
veel ja veel ja veel – 
tuule suund on nord, 
nüüd on minu kord 
teha tormi sinu südames. 

Tuulevaikne öö, 
udukell vaid lööb. 
Käed, mis tahtsid rooliratast, 
tahavad nüüd sind. 
Kumer silmapiir 
lahku meid kord viis. 
Sina otsid valget purje, 
mina otsin maad. 

Sulle tahan hüüda juba 
veel ja veel ja veel –
tuule suund on nord, 
nüüd on minu kord 
teha tormi sinu südames. (3x)

 

16. EESTI INIMESTELAUL: MINU INIMESED

Muusika ja sõnad Jarek Kasar

Eeslaulja Jarek Kasar

 

osa rahvast
uhkelt rohkem kui oskan lugeda
ühes asjas olen kindel
nad on head inimesed
nad meeldiks sulle ka
ma ei usu et sa kõiki neid tunned
ja vaevalt nad üksteistki
tunnevad
ja äkki tõesti ei klapi
samas äkki on tegu pelgalt
halva esmamuljega
nad mõistavad ja
peavad endast lugu ka siis
kui neil puudub kontakt sinuga
kui teid on okkad sidumas
jagades iga mure mõõtmata
selle tõsidust
ja vahel piisab pilgust ka
kui pole tundeid sõnadesse
tõlgitud
nad ei karda hoolida
ei hoia häid emotsioone alla
kunagi ei soovi nad halba
ja kui juhtub siis juhtus
kogemata
juba möödas unustatud
nad on kõigest süngest üle
argipäeva mured rõhuvalt
ümber
nende omavahelisi suhteid
tegelikult ei mõjuta üldse
või ma eksin siin? on minu ja
teiste elud segi läinud?
kui päriselt ongi teisiti
parem et siis kõik oleks juba mängult
kuigi on igal ühel enda asjad
ajada
on nad kõik selles osa
moodustades rahva
nad on minu inimesed
ja mina olen nende oma
ma lähen vooluga kaasa

Refr: mu inimesed minu rahvas mu
seltskond
mu inimesed siin seal kõikjal
igalpool
mu inimesed teavad ise et
nad on
mu inimesed minu inspiratsioon
mu inimesed
üks seis siht ja suund
mu inimesed minu elu
armastus
nad on mu oma inimesed
ja kõik mis teen on
neile pühendatud

kui süda on suur
siis on vahemaad väiksed
head sõbrad
võibolla mujal ongi parem
seikle aga ära jää võõraks
koos koos koos
koos vallandame tolguseid
koos palkame spetsialistid
kuid keegi ei tee meie eest
otsuseid
kui puruks kisti verstapostid
ei lõika keegi läbi meie juuri
tean kes ma olen
kui mäletan kes ma olin
elan mitte aint ei võta ruumi!
isegi kui tuul rannaliivalt
uhtus jäljed
inimene ükskõik kui suur kui
väike
järjelt kukkund järjel
on inimene ükskõik kuhu lähed
ja sa võid ju liigitada neid
nagu muusikat tema nahavärvi
vaimu tema religiooni
rikkust tema hariduse
misiganes mille järgi
sa võid unustada maa
jättes selle nime ainult
uppund laevale
sa võid öelda et see sama maa
mis elab ja hingab tegelikult
kuulub pangale
aga kui kuskil raamatus on see
rida
või keegi ütleb laulab
ja ei hoia ainult endale
et mõtleb nii nagu ka sina
seda teeks
iga päev näen mis koht on
maailm
tihti millised võivad olla teised
on ikka päris suur õnn
et nemad on minul
tahan et nad teaksid et ka mina
olen nendel
et nad on ...

Refr: Mu inimesed …

pühendatud minu vanematele
ja inimestele kes on ühendatud
see on pühendatud kõigile kes
tunnevad
et see on neile pühendatud
otse kontrollkeskusest
kasutamata ütleja hääle
privileege
pühendatud kõigega mis mus on
niipalju kui palju tähendab
kõige kõrval
üks inimene
räägin sest nii hakkab kergem
kuningatele külakeeles lihtsalt
tänan võimaluse eest näidata
mis mul on meelel
südamel kirjas
toorelt ausalt kui vaja kirjutan
verega alla
see jääb rahvale
mitte ei lähe mehega hauda
teenin oma inimesi
ja ei tee erandit
ütlen veelkord minu inimesed
ja ma ei unustanud mitte kedagi
mitte kedagi

Refr: Mu inimesed … 

 

17. EESTI PALVELAUL: LOOJA, HOIA MAARJAMAAD

Muusika Tõnis Mägi, sõnad Villu Kangur („Palve“), seade Raun Juurikas

Eeslaulja Riina Maidre

 

Looja, hoia Maarjamaad 
ja andesta meile me vead. 
Looja, kaitse Eestimaad, 
peod selleks palveks nüüd sean. 


Looja, hoia hiiepuid, 
sest ladvad neil längu on maas, 
Looja, kaitse kodutuid, 
kord nad ehk tulevad taas. 


Kirjas on Aegade Raamatus: 
„Õndsad on need, kes ei näe!“
Uskudes, et see on saamatus, 
kui keegi läeb...


Loon ja hoian Maarjamaad. 
Loon ja loodan, sest tean, 
milleks need ladvad on kaarjamad, 
kui peod, mille palveks ma sean -     

et Looja, hoiaks Maarjamaad...

 

18. EESTI TANTSULAUL: KAERA-JAAN

Eesti ja läti rahvaviis, seade Tiit Kikas

 

Oi, Kaera-Jaan, 
oi, Kaera-Jaan, 
karga välja kaema!

 

 

19. EESTI ÕLLELAUL: ÕLLEPRUULIJA

Muusika Wilhelm Ernst Karl „Wiga“ Gabriel, eestikeelsed sõnad Johannes (John) Pori, seade Estonian Voices

Estonian Voices

 

Ma lõbus õllepruulija,
hõissa ja hõissa!
Ma pruulin õlut lauluga,
hõissa ja hõissa!
Kui õlu vaadis vahutab,
hõissa ja hõissa!
Siis tean, et varsti ta valmis saab,
siis juua saab,
siis juua saab.
Mind õlu alati kosutab,
joon kõikide terviseks ma – ahoi!

 

 

20. EESTI SÜNNIPÄEVALAUL: TA ELAGU

Muusika Franz Abt, Heinrich Rosenthal, eestikeelsed sõnad Heinrich Rosenthal

 

Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja teine kord: Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja kolmas kord: Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja tema õnn see õitsegu, see õitsegu, see õitsegu.

Ja klaasid kokku kõlagu, nad kõlagu, nad kõlagu!

 

 

21. EESTI MEESTELAUL: MATS ALATI ON TUBLI MEES

Eesti rahvaviis, sõnad Ado Reinvald, orkestriseade Rasmus Puur

Eeslaulja Liina Vahtrik

 

Mats alati on tubli mees, 
ei kedagi ta pelga, 
:,: ei kummarda ta saksa ees, 
ei tõmba küüru selga. :,: 

Refr: :,: Jah, kui see laul meil korda lä’eb, 
ei meie kimpu jää. :,: 

Kord astus oma pambuga 
ta läbi mõisa õue, 
:,: saks tuli vastu kärkides 
kui kõige kurjem kõue: :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

„Kas sina, tõbras, parunit 
ei enam tunda taha 
:,: või on sul munad mütsi sees, 
et mütsi ei võtap maha?” :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

Mats võtab mütsi maha küll, 
siis seisab see tal põues. 
:,: See sünnib kodus, kirikus, 
kuid mitte mõisa õues. :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

22. EESTI KOORILAUL: MUNAMÄE OTSAS
Muusika Karl August Hermann, sõnad Juhan Kunder

Kui siit pilvepiirilt alla vaatan 
üle õitsva Eestimaa, 
rõõmulaulu siis maailma saadan, 
hüüan piksehäälega, 
rõõmulaulu siis maailma saadan, 
hüüan piksehäälega, 
hüüan piksehäälega: 
„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Kulla laineil valendavad väljad, 
järved hõbeehavad, 
kaugel kõrged lehemetsad haljad, 
kõo kombel kohavad, 
kaugel kõrged lehemetsad haljad, 
kõo kombel kohavad, 
kõo kombel kohavad: 

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Taeva äärel mürab mere lagi, 
viskab vahtu pilvepool, 
läbi luha ruttab tasse jõgi, 
laulab laentekoori laul. 
Läbi luha ruttab tasse jõgi, 
laulab laentekoori laul, 
laulab laentekoori laul: 

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Õitsval Eesti vainul käivad neiud,

laulvad lusti õite seas,

lehkvas orus astvad eesti peiud,

hüüdvad rõõmuhäälel reas,

lehkvas orus astvad eesti peiud,

hüüdvad rõõmuhäälel reas,

hüüdvad rõõmuhäälel reas:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

 

Kõrged pilved nagu luiged lendvad

üle maa ja mägede,

päike, kuu ja koidutähed rändvad,

lauldes üle jõgede,

päike, kuu ja koidutähed rändvad

lauldes üle jõgede,

lauldes üle jõgede:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Siin on enne suurem sugu eland, 
rõõmsam rahvas häälitsend, 
siin on võidulauluviisid kõland, 
kanged mehed keelitsend, 
siin on võidulauluviisid kõland, 
kanged mehed keelitsend, 
kanged mehed keelitsend: 
„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“

 

Siin on enne hirmutuuled hooland,

laps ja lojus leina näind,

kui ka orjahigi valul vooland,

siiski suu on laulu teind,

kui ka orjahigi valul vooland,

siiski suu on laulu teind,

siiski suu on laulu teind:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

 

Kui ma võiksin jõed, järved püüda,

püüda tuult ja linnuhäält,

laseksin neid üle ilma hüüda,

halja Eesti templi päält,

laseksin neid üle ilma hüüda,

halja Eesti templi päält,

halja Eesti templi päält:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

 

Võiksin taevavõlvi kirjutada

hele välgu valgega,

siis need sõnad tahaks sinna seada,

paistma eha palgega,

siis need sõnad tahaks sinna seada,

paistma eha palgega,

paistma eha palgega:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

 

 

23. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: ÄRKAMISE AEG

Muusika ja sõnad René Eespere

 

Meri siin seisma jäi – keegi peatas ta,
kallas veest jagu sai, kaldast algas maa:
tasane, kullane, kivine, mullane,
pilvine, tuuline, ootust täis.

Peagi siin kokku said esimemm ja -taat,
vaevaga kodu lõid, lapsed majja tõid.
Oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt,
oli töö, oli vaev sellel maal.

Refr: Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,
oled mu hingele lähedal!
Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,
oled mu südames sügaval!

Tulega, mõõgaga tuli võõras mees,
häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi.
Langes taat, memmeke, lapseeas vennake,
pisaraist märjaks sai kogu maa.

Refr: Eestimaa, Eestimaa …

Isa meelt, emakeelt hoian sellel maal.
Taadi maa, memme maa endiselt on ta:
tasane, kullane, kivine, mullane,
pilvine, tuuline, ootust täis.

Refr: Eestimaa, Eestimaa …

24. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks, sõnad Lydia Koidula, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Mu isamaa on minu arm, 
kell’ südant annud ma, 
sull’ laulan ma, mu ülem õnn, 
mu õitsev Eestimaa,

sull’ laulan ma, mu ülem õnn, 
mu õitsev Eestimaa!
Su valu südames mul keeb, 
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, 
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, 
mu isamaa, mu isamaa! 

Mu isamaa on minu arm, 
ei teda jäta ma, 
ja peaksin sada surma ma 
seepärast surema,

ja peaksin sada surma ma 
seepärast surema! 
Kas laimab võõra kadedus, 
sa siiski elad südames, 
sa siiski elad südames, 
mu isamaa, mu isamaa! 

Mu isamaa on minu arm, 
ja tahan puhata, 
su rüppe heidan unele, 
mu püha Eestimaa,
su rüppe heidan unele, 
mu püha Eestimaa! 
Su linnud und mull’ laulavad, 
mu põrmust lilled õitsetad, 
mu põrmust lilled õitsetad, 
mu isamaa, mu isamaa!

25. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: TA LENDAB MESIPUU POOLE
Muusika Peep Sarapik, sõnad Juhan Liiv, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Ta lendab lillest lillesse 
ja lendab mesipuu poole; 
ja tõuseb kõuepilv ülesse, 
ta lendab mesipuu poole. 

Ja langevad teele tuhanded, 
veel koju jõuavad tuhanded 
ja viivad vaeva ja hoole 
ja lendavad mesipuu poole. 

Hing, oh hing, sa raskel a’al – 
kuis õhkad isamaa poole; 
kas kodu sa, kas võõral maal – 
kuis ihkad isamaa poole! 

Ja puhugu vastu sull’ surmatuul 
ja lennaku vastu sull’ surmakuul: 
sa unustad surma ja hoole 
ning tõttad isamaa poole! 

Hing, oh hing, sa raskel a’al – 
kuis õhkad isamaa poole; 
kas kodu sa, kas võõral maal – 
:,: kuis ihkad isamaa poole! :,:

26. EESTI SOOVILAUL: VILJANDI PAADIMEES
Muusika Alfreds Vinters, sõnad Johannes (John) Pori, orkestriseade Rasmus Puur
Eeslauljad Evelin Võigemast ja Mait Malmsten

Käe ulatab noor paadimees nii lahkelt neiule, 
:,: kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee. :,: 

Kui neiu paadis, algab sõit, täis õnne kõik maailm, 
:,: ja neiu palgeil punab koit ning rõõmust särab silm. :,: 

Refr: Ah silmad, need silmad, ei iial unune, 
need sinised silmad mul võitsid südame.

Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse, 
:,: silm särab rõõmupisarais, arm tungib südame. :,: 

Refr: Ah silmad … 

Hulk aastaid läind’ ja Viljandis järv ikka kohiseb, 
:,: hall paadimees veel ikkagi neid silmi igatseb. :,: 

Refr: Ah silmad …