Vabadussõda 100

Eesti Vabadussõja meenutamiseks ja mälestamiseks toimub alates 2019. aasta jaanuari algusest kuni Tartu rahu aastapäevani 2. veebruaril 2020 mitmeid üritusi ja tseremooniaid.

Vabadussõda oli sõda Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918. aastal kuni 3. jaanuarini 1920. aastal, Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu. Vabadussõja tulemusel tõrjuti Punaarmee Eestis välja ja Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920 tunnustati Eesti riiklik iseseisvus. 

Vabadussõja 100. aastapäeva meenutamiseks ja mälestamiseks toimub kuni 2. veebruarini 2020 mitmeid sündmusi ja tseremooniaid. 4. jaanuarist 2019 asus Kehrast mööda omaaegset lahingutegevuse marsruuti teele Vabadussõja soomusrongist inspireeritud näidis nimega nr 7 „Wabadus'', mis teeb oma marsruudil mitmeid peatusi üle Eesti. Soomusrongi peatustes saab osa tasuta näitustest, näidislahingutest ja kontsertitest.

Vabadussõja pöördelahingud toimusid ajavahemikul 3.-7. jaanuar 1919. Nüüd, 100 aastat hiljem, tähistati 6. jaanuaril 2019 neidsamu sündmusi tuleteekonna ja rahvamatkadega. Sündmused leidsid aset omaaegsel rindejoonel pealkirja all „Siit saadik ja mitte enam!". 

 

Vabadussõja olulisemad sündmused:

1914

 

JUULI

Puhkeb I Maailmasõda. Keisririigid nagu Tsaari-Venemaa kaovad minevikku

1917
VEEBRUAR

Venemaal tuleb võimule kodanlik Ajutine Valitsus

APRILL

Eestlastega asustatud alad ühendatakse Eestimaa kubermanguks

SEPTEMBER

Saksa väed alustavad Eesti saarte hõivamisega

NOVEMBER

Vene enamlased teevad Petrogradis riigipöörde ja tulevad võimule ka Eestis. Maanõukogu kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis

1918
VEEBRUAR

Saksa väed jõuavad mandrile
24. veebruar: Eesti kuulutatakse iseseisvaks. Moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga

NOVEMBER

Saksa revolutsioon nurjab hertsogiriigi kujundamise plaanid Eestis ja Lätis
11. november: Lõpeb I Maailmasõda. Compiègne’i vaherahu tulemusel valmistuvad Saksa väed okupeeritud aladelt lahkuma ja Punaarmee hõivama Eestit ja Lätit
11. november: Eesti Ajutine Valitsus asub avalikult tegutsema, et kehtestada lahkuvate sakslaste kõrvalt Eesti Vabariik. Tehakse algust Eesti sõjaväe loomisega
28. november: puhkeb Vabadussõda. Punaarmee tungib üle Narva jõe ja Narva loovutatakse

DETSEMBER

Punaarmee pealetung Põhja-Eestis. Enamlaste kätte langevad Jõhvi, Kunda, Rakvere Tapa ja Aegviidu

1919
JAANUAR

Jaanuari algus: Punaarmee on Tallinnast vaid 40 kilomeetri kaugusel
3. jaanuar: Valkla ja Priske lahingutes lüüakse Tallinna piiravad Punaarmee väeosad taganema. Punaarmee otsustab pealetungi Tallinnale jätkata lõuna poolt
4. jaanuar: Punaarmee alustab rünnakut Kehra raudteejaamale. Kaitseliidu allüksused kutsuvad välja Tallinnas remondis olnud soomusrongi nr 1 kapten Anton Irve juhtimisel

Soomusrongi ja soomusrongi dessandi pealetungi tulemusel hajutati pealetungivad 54. Tartu polgu 3 roodu. Tapeti umbes 50 punaväelast ja võeti vangi polgu 7. roodu ülem. Hiljem on Valkla ja Kehra lahinguid nimetatud ka pöördelahingute alguseks.

9. jaanuar: Punaarmee üksustelt vallutatakse strateegiliselt tähtis Tapa transpordisõlm
Operatsioonis osalevad soomusrongid nr 1, 2 ja 3 ja soomusrongide nr 1 ja 3 dessantgrupid, keda rongid toetavad perioodiliselt oma suurtükkide tulega.
13.-14. jaanuar: Soomusrongide ja kuperjanovlaste pingutuste abil vabastatakse Tartu

Tartu lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid, sest selle tulemusena said Eesti väed vabastada ka ülejäänud Lõuna-Eesti.

 

VEEBRUAR

1. veebruar: Paju lahinguga vabastatakse Valga
3. veebruar: Paju lahinguga vabastatakse Võru
24. veebruar: Johan Laidoner kannab Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Soomusrongid mängivad Eesti ründavatest punavägedest vabastamisel olulist rolli
veebruari lõpp: Punaarmee alustab lõunarindel uusi pealetunge, ähvardades korduvalt Võrut ja Valgat. Neid kaitseb 3. diviis kindralmajor Ernst Põdderi juhtimisel ning soomusrongide divisjon, mida juhtisid kapten Anton Irv ja kapten Karl Parts

APRILL

Aprilli keskpaik: Lõunarindel on kokku 20 000 meest, 44 suurtükki ning 4 laia- ja 4 kitsarööpmelist soomusrongi. Punaarmee poolel seisab vastas umbes 30 000 meest. Eesti sõjavägi suudab kaks kuud kestnud Punaarmee rünnakud edukalt tõrjuda

Ka Lätis toimunud lahingutes oli 1919. aastaks sõjaõnn Punaarmeele selja pööranud. Kuid seal ei olnud nende põhivastaseks mitte läti, vaid baltisaksa sõjajõud, mida nimetati Landeswehriks. Pealetungiv Landeswehr tugevnes, baltisakslased kukutasid Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid asemele endale sobiva marionettvalitsuse.

 

MAI

Sakslased ja enamlusevastased lätlased vallutavad Riia ning liiguvad edasi Cēsise (Võnnu) ja Valmiera suunas.

Siin kohtuti Eesti vägedega, kes nägid sakslastes põlisvaenlast ja ohtu nii Lätile kui Eestile. Puhkes omavaheline sõda. Soomusrongid aitasid Landeswehri rünnaku Liepaismuiža lähedal seisma panna.

 

JUUNI

22. juuni: algab Eesti vastupealetung.
23. juuni: Eesti väed hõivavad Cēsise ja tõrjuvad sakslased tagasi Riiga

Alates 1934. aastast tähistatakse Võnnu lahingu aastapäeva Eestis Võidupühana.

 

SEPTEMBER

Läti pinnal käivitub Läti niinimetatud „Bermondtiaad“ ehk sakslaste ja valgete ühine katse liikuda võitlusesse enamlaste vastu, haarates seejuures võim ka Lätis. Läti valitsus palus Eestilt sõjalist abi ja Riia alla saadetigi kaks soomusrongi, mis aitasid kaasa olukorra stabiliseerumisele ja Läti Ajutise Valitsuse võimul püsimisele