Noorte Maapäeva valimised ja selle edasine tegevus annab 15–18aastastele õpilastele võimaluse olla mänguliselt osaline 100 aastat tagasi toimunus ning jutustada oma tänapäevase sõnumiga iseseisva Eesti riigi tekkelugu.
Millistest seikadest võib koosneda ja kujuneda riigi ajalugu ning tulevik? Milline on isiksuse ja tema otsuste roll selles? Mis saaks, kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle? Millised oleksid nende esimesed sammud? Missugused oleksid tänaste noorte valikud, kui 100 aasta tagused sündmused toimuksid täna, siin ja praegu? Kui juhtuks nii, et Toompeale kogunenud Noorte Maapäeval oleks Eestis võimutäius, siis milline oleks Noorte Maapäeva esimene otsus?
Noorte Maapäeva valiti 106 noort, mis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja tänase rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse Noorte Maapäeva noori kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest, sõltumata sellest, kas tegu on omavalitsusliku või vallasisese linnaga. Valimised viis läbi Eesti Õpilasesinduste Liit.
Valimistel edukaks osutunud saadikud kogunesid esimest korda 14. juulil, mil möödus 100 aastat Maapäeva esimesest kogunemisest. Augustis osaleti ka Arvamusfestivalil.
28. novembril tähistame 100 aasta möödumist Maapäeva kõrgeimaks võimuks kuulutamisest. Selle olulise tähtpäeva ja Eesti Vabariigi saabuva 100. sünnipäeva auks kogunevad noored saadikud riigikogu istungisaali, et võtta vastu ühisdeklaratsioon.