Eesti teekond iseseisva riigina on olnud värvikas ja konarlik, täis ootamatusi ja kannapöördeid, millest igaüks on olnud omamoodi tähtis lüli riigi ajaloolises jadas. Siin blogipostituses heidame pilgu mõnedele võtmesündmustele, mis on kujundanud meie väikest, ent sitket Eesti Vabariiki, alustades esimestest sammudest iseseisvuse suunas, läbides keerukad ajajärgud Nõukogude Liidu ja Saksa okupatsiooni all, ja lõpetades taasiseseisvumisega, mis tõi kaasa kauaoodatud vabaduse ja võimaluse rajada oma riik uuesti üles.
Sissejuhatus
Eesti ajalugu on kui kaleidoskoop, kus erinevad ajastud ja valitsejad on jätnud oma kirju jälje selle väikese maanurga arengule Euroopa kaardil. Siiski on mõned ajahetked olnud eriliselt tähtsad, olgu siis rahva eneseteadvuse kasvamise, riikliku iseseisvuse väljakuulutamise või taasiseseisvumise näol. Need hetked ei räägi ainult otsustavatest sündmustest, vaid ka eesti rahva visadusest, oskusest leida keerulistest olukordadest väljapääs ning jääda truuks oma keelele ja kultuurile.
Sisu
Eesti Vabariigi sünnipäev – 24. veebruar 1918
Eesti iseseisvuse lugu algab Veebruarirevolutsioonist 1917, mis jättis Venemaa ajutiselt nõrgestatud seisundisse, võimaldades eestlastel hakata tegutsema oma riiklike huvide nimel. Pärast Saksa okupatsiooni lõppu ja Venemaal toimunud Oktoobripöörde järel asus Maapäev, mis oli Eesti ajutine esinduskogu, 28. novembril 1917 deklareerima eestlaste soovi enesemääratluseks, kuulutades välja autonoomia. Kuid tõeline murrang saabus veebruaris 1918, kui Eestist sai Saksa okupatsiooni ähvardusel välja kuulutatud iseseisev riik.
See päev, 24. veebruar, on kirjutatud kuldsete tähtedega Eesti ajaloo annaalidesse kui Eesti Vabariigi sünnipäev. Tegemist oli julge ja otsustava sammuga, mis pani aluse riigi edasisele arengule ja eestlaste unistuste poole pürgimisele.
Vabadussõda – vabaduse eest võitlemine
Vaid mõned kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist pidi noor Eesti riik astuma vastu Nõukogude Venemaale, kes soovis taastada kontrolli Balti piirkonna üle. Sõda, mis kestis 1918 aasta lõpust 1920 aasta alguseni, oli nii verine kui ka sümboolne – see oli võitlus iseolemise ja vabaduse eest. Vabadussõda päädis Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920, andes Eestile rahvusvahelise tunnustuse ja kindla alguse iseseisvale elule.
Nõukogude okupatsioon – katkestatud iseseisvus
Esimese iseseisvuse periood jäi paraku lühikeseks. 1940. aasta suvel okupeeris Eesti taas Nõukogude Liit, ning järgnes aastakümneid kestnud anneksioon, mida Eesti ei tunnustanud kunagi legitiimsena. Okupatsioonikord tõi kaasa represseerimised, süütute inimeste küüditamised ja arvukad inimõiguste rikkumised. Eesti riiklus ja rahvuslik identiteet elasid edasi ainoast põhjusetus – eestlased jäid truuks oma keelele ja kommetele, ning hoidsid alal lootust parematele aegadele.
Laulev revolutsioon ja Balti kett – rahumeelne vastupanu
1980ndate lõpus algasid Nõukogude Impeeriumi lagunemise taustal Eestis suured muutused. Rahvuslik ärkamine võttis hoogu ning rahumeelsed massiliikumised näitasid teed suurematele muutustele. Üks meeldejäävamaid momente oli 23. augustil 1989 toimunud Balti kett, kui ligi kaks miljonit inimest ühendasid käed, moodustades inimketi läbi kõigi kolme Balti riigi, et nõuda vabadust ja rõhutada oma riikide iseseisvussoove. See oli võimas näide solidaarsusest ja ühtsustundest, mis aitas kaasa Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele 1991. aastal.