Eesti ajalugu on tulvil murrangulisi sündmusi, kuid vähesed neist on sama traagilised ja õpetlikud kui meie riigi kaotamine ja annekteerimine 1940. aastal. See, mis juhtus rohkem kui 80 aastat tagasi, on jätnud sügava jälje meie rahva mälus, õpetades meile hindamatuid õppetunde suveräänsusest, vabadusest ja rahvuslikust vastupanuvõimest.
Valusad sammud minevikuteel
Eesti uhke iseseisvus, mis kuulutati välja 24. veebruaril 1918, pidi taluma paljusid raskusi, kuid ükski neist ei olnud nii saatuslik kui Nõukogude Liidu poolt peale surutud “Julgeoleku- ja abistamispaktid”. Need paktid andsid 1939. aastal aluse baaside lepingule, mis võimaldas Nõukogude vägedel siseneda Eesti territooriumile. Algas aeg, kus Eesti poliitiline ja sõjaväeline juhtkond seisis silmitsi peaaegu võimatute valikutega, kaaludes iseseisvuse säilimise lootust vastamisi võõrvõimu surve ja agressiooniga.
Järgnenud sündmused kujunesid paratamatult traagilisteks. 1940. aasta juunis, peale organiseeritud ülestõusude lavastamist ja ultimaatumi esitamist, sisenesid Nõukogude väed täielikult Eesti territooriumile. Vabariigi valitsus, mis toona juhtis riiki hoolimata keerulistest aegadest, oli sunnitud tagasi astuma. Riigikogu asendati Moskva juhitud organiga, ja niinimetatud “rahvavõim” pani aluse Eesti NSVks ümberkujundamisele.
Nende hetkede mõju Eesti rahva saatusele oli tohutu: Eesti kaotas oma poliitilise iseseisvuse ja suur hulk inimesi küüditati või hukati. Sellest sai õppetund, milleni viib kompromisside tegemine alistaja ees ning kui oluline on väikeriigi suutlikkus säilitada oma väärikust ja võidelda oma suveräänsuse eest.
Jadavõitu järeldused
Lõpetuseks peame tõdema, et annekteerimine mitte ainult ei õõnestanud Eesti iseseisvust, vaid pani ka proovile meie rahvuse kestmise. Ometi on see sündmus õpetanud meile, et vabadus ja iseseisvus ei ole iseenesestmõistetavad ning et nende eest peab pidevalt seisma.
Täna, kui oleme taas iseseisvalt oma teel, mälestame neid, kes võitlesid meie maailma eest ja õppisime minevikust, et vältida samasuguseid vigu tulevikus. Eesti annekteerimine 1940. aastal on kurva pärandina meile meenutuseks, et vabadus on hindamatu väärtusega ja selle kaitsmine nõuab alati valvsust ja kompromissitut hoiakut.