20. August 1991 – Päev, mil Eesti pääses vabaks
- augustil 1991, kui põhjataevas helendas veel suvine hämarus, hingas Eesti värske õhu sõõmu vabadusest. See on hetk, mil Eesti Vabariik taastas oma iseseisvuse, lõpetades peaaegu viiekümneaastase okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt. Ei ole liiast öelda, et see päev on üks olulisemaid tähiseid meie riigi ajaloos, kajastades kuulsusrikast lõppu ühe väikese rahva võitlusloos suure võimu vastu.
Tee vabaduseni
Iseseisvuse taastamisele eelnesid sündmused, mis võtsid tuure üles 1980ndate lõpus, mil Nõukogude Liidu haare hakkas vähenema. Eesti poliitiline ärkamine algas juba 1987. aasta aprillis, mil avalikustati nn IME ehk Ise Majandav Eesti ettepanekud. Järgnesid mitmed massilised meeleavaldused, sealhulgas 1988. aasta Hirvepargi miiting ja Balti kett, mis tõid kaasa Rahvarinde loomise ning tõestasid eestlaste ühtsust ja soovi iseseisvuse taastamisele.
- aasta suvi oli tuline. Augustiputš Moskvas pani aluse Eesti valitsuse otsustavatele sammudele. 20. augustil kogunes Ülemnõukogu erakorralisele istungile ning selle tulemusena võeti vastu ajalooline otsus – Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist kinnitav deklaratsioon.
Päev, mis muutis kõike
Meenutame seda päeva, kui Eesti Parlament, hoolimata putšist Moskvas ja poliitilisest ebakindlusest, kuulutas välja iseseisvuse taastamise. See oli kokkuvõtteks aastakümnete pikkustele pingutustele, elanikkonna ühtsustundele ja rahvuslikule eneseteadvusele. Riikide ülemaailmne minetamine tunnustas kiirelt taasvabanenud Eestit, avades teed meie pääsemaks rahvusvahelise kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks.
Kokkuvõte
- august on päev, milles peegeldub visadus, inimsuse igatsus ja lootus parema tuleviku poole. See on päev, mil meie väike, ent vapper Eesti astus lõplikult välja Nõukogude varjudest, hoides pilku sirgelt tulevikus. Taasiseseisvumispäev ei ole lihtsalt piirjoon ajaloos, vaid see on päeva tähistamine, mil meie vabadusejanu sai taas kord lunastatud. See on päev, mil me tähistame Eesti rahva tahtejõudu ja püsivust, mis tõi meid läbi aegade tormide rahulikumasse sadamasse, kus me täna ankru oleme heitnud.