Taasiseseisvumispäev: Lehekülg Eesti Ajaloo Raamatus

  1. August 1991 on kuupäev, mille oma mällu on kinnistanud kõik, kes on lugenud või kuulnud Eesti Vabariigi ajaloost. See on päev, mil Eesti rahvas hingas kollektiivselt kergendatult, kuna Riigikogu võttis vastu otsuse taastada Eesti iseseisvus, lõpetades nõukogude okupatsiooni.

Sündmuste jada ja taasiseseisvumise eeldused

Eesti iseseisvuse taastamine ei tulnud üleöö. See oli pikka aega vindunud protsess, millel olid nii omad põhjused kui ka etapid, alustades juba 1980. aastate keskpaigast. Perestroika ja glasnosti käivitamine Mihhail Gorbatšovi poolt tõi kaasa piirangute lõdvendamist ning andis eestlastele soodsa võimaluse oma rahvuslikke õigusi tagasi nõuda. Laulev revolutsioon, mis sai alguse 1987. aasta aprillis algatatud fosforiidisõjaga, kujunes suurejooneliseks massiliikumiseks, kulmineerudes 1988. aasta suvel, mil Tartus toimus laulupidu ning nõuti avalikult iseseisvust.

Eesti Rahvarinde asutamine 1988. aasta sügisel ja Eestimaa Kommunistliku Partei lagunemine lõid soodsad tingimused rahvuslikuks ärkamiseks. 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, väljendades sellega soovi iseseisvuse taastamiseks rahumeelsel teel.

Otsustavad hetked ja iseseisvuse taastamine

Taasiseseisvumise tee oli täis diplomaatilisi sammusid ja mitmesuguseid ilminguid. Üheks märgilisemaks sündmuseks oli Balti kett, mis toimus 23. augustil 1989, mil umbes kaks miljonit inimest ühendades käed, moodustasid kilomeetreid pika inimketi läbi Eesti, Läti ja Leedu. See oli märk solidaarsusest ja ühetahtest.

Augustiputš Moskvas 1991. aasta 19. augustil lõi ootamatud, ent õnnelikud asjaolud. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu oli juba varasemalt väljendanud valmisolekut iseseisvuse taastamiseks ning väliskeskkonna uus sundolukord kiirendas otsuse vastuvõttu. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise otsus võeti vastu 20. augustil 1991 kell 23:03.

Kokkuvõte ja pärand

Eesti on alates taasiseseisvumisest äärmiselt palju arenenud ning hoolimata keerulistest aegadest hoidnud oma suunda lääneliku demokraatia suunas. Taasiseseisvumispäev ei ole üksnes päev kalendris, vaid oluline osa Eesti identiteedist, mida tähistatakse igal aastal rõõmu ja uhkustundega. See on hetk, mil heidetaksekse pilk tagasi nendele julgetele ja otsustavatele sammudele, mis võeti toona Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine on ehe näide sellest, kuidas ühine jõupingutus, tahe ja usk oma rahva tulevikku võivad viia suurte muutusteni.