- august on kuupäev, mis Eesti rahva jaoks ei vaja pikemat tutvustust. Eesti taasiseseisvus kaootilistel aastatel, mis järgnesid Nõukogude Liidu lagunemisele, vastupidiselt paljudele ennustustele, rahumeelsel teel. See on lugu julgusest, ühtsusest ja vabadusejanust, mis põimunud Eesti ajalooga nii sügavalt, et seda tuletatakse igal aastal meelde kui rahvuspüha.
Eestimaa kerkib vabaduse teele
- aasta võib pidada Eesti lähiajaloo üheks märkimisväärsemaks aastaks. See oli aeg, mil Eesti elas läbi rahvusliku ärkamise teise laine, mida sageli nimetatakse laulevaks revolutsiooniks. Rahvuslik ärkamine algas 1980. aastate teises pooles, mil tugevnesid rahvuslikud meeleolud ja suurenes vastupanu Nõukogude võimule. Kõige märgilisem sündmus oli 1988. aasta suvel toimunud lauluväljaku üritused, mis tõid kokku kümneid tuhandeid eestimaalasi, lauldes üheskoos nii keelatud rahvuslikke laule kui ka uusi vabaduslaule.
Augustiputš 1991. aastal Moskvas oli Nõukogude Liidu kommunistliku partei konservatiivsete jõudude katse võtta võimu Gorbatšovi reformimeelsest valitsusest. See sündmus mobiliseeris Eestis veelgi suuremat toetust iseseisvuse taastamiseks. 20. augustil 1991, kartes, et riigipöördekatse võib levida ka Eestisse, kuulutas Eesti Ülemnõukogu välja iseseisvuse taastamise.
Ühtsuses peitub jõud
Toonaseid sündmusi iseloomustas eelkõige inimeste ühtehoidmine. Nende päevade jooksul moodustati Tallinnas Toompeal, Eesti Ülemnõukogu istungipaigas, spontaanne inimkett, et kaitsta Eesti iseseisvust. Inimesed tulid Toompeale oma riigi toetuseks, hoolimata ohtudest ja ebakindlusest. Need olid päevad ja ööd pingelise ärevuse ja suure lootuse vahel.
Samas toimusid pingelised läbirääkimised juba laguneva Nõukogude Liidu võimude ja Eesti esindajate vahel. Rahvusvaheliselt oli oluline tunnustus magic_text_placeholder, USA ja teiste lääneriikide toetus. Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ei saanud enam peatada.
Vabaduse kaja läbi aegade
Eesti taasiseseisvumine tähistab rohkemat kui üksnes esindusliku võimu taastamist. See on tähistus rahva tahtest, kultuurilisest identiteedist ja keele säilimisest. Taasiseseisvumispäev on meeldetuletus, et kui rahvas seisab ühtselt oma ideaalide eest, suudetakse ületada ka kõige keerulisemad väljakutsed.
Täna, üle kolme aastakümne hiljem, on Eesti tuntud kui e-riik, innovatsiooni ja digitaalsete vabaduste poolest. Enamat kui kunagi varem, on meil võimalus oma ajalugu mäletada ja meenutada neid, kes seisid Eesti eest. Vabaduse tunnetus, mis saavutati Eesti taasiseseisvumisel, elab edasi nii mälestustes kui ka meie tänastes tegudes.
Taasiseseisvumispäeval peatume hetkeks, et austada neid, kes panid mängu kõik, et Eesti vabana püsiks. See päev on tänutäht neile vapratele hingedele ja meeldetuletus, et hoida kõrgel vabaduse lippu, olenemata maailma tormidest.