Eesti ajalugu on täis murdepunkte, kuid üks kõige märgilisemaid ja tähtsamaid sündmusi on Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. 20. august 1991 on päev, mil Eesti kuulutas välja taasiseseisvumise Nõukogude Liidu köidikutest. Sel päeval tehti ajalugu ning pandi alus tänapäeva Eesti riigile.
Ajalooline Taust ja Sündmuste Kulgu
Eesti kuulus enne taasiseseisvumist pea pool sajandit Nõukogude Liidu koosseisu. Siiski ei kaotanud eestlased kunagi unistust vabast ja iseseisvast Eestist. 1980ndate lõpus algas Nõukogude Liidus perestroika (ümberkorralduse) ning glasnost’ (avatus) poliitika ajastu, mis andis vabadusele püüdlevatele rahvastele uut hoogu.
Augustiputšis 1991. aastal üritasid hard-line kommunistid Moskvas võimule tulla, mis aga õnnestus ainult kolmeks päevaks. Eestis kasutati olukorda ära, et taastada iseseisvus. Ülemnõukogu (tollane Eesti parlament) ja valitsuse esimees Edgar Savisaar tegid kiireid samme, et see samm astuda. 20. augustil 1991. aasta õhtul vastu 21. augustit võeti vastu otsus Eesti iseseisvuse taastamisest.
Rõõm ja Vastupanu
Tänavatel puhkesid rõõmupidustused. Inimesed kogunesid lauluväljakule, lehvitati Eesti lippe ning kostus laul ja muusika. Siiski oli riigis veel palju segadust ja määramatust, sest nõukogude väed asusid endiselt Eesti territooriumil. Kuid eestlaste tahe ja kokkuhoidmine näitasid, et sõltumatus on siin, et jääda.
Teiselt poolt ei tunnustanud Nõukogude Liidu keskvõim kohe Eesti iseseisvust. Eestis olid veel Nõukogude armee üksused, kes ei olnud valmis riigist lahkuma. Konfliktid ja pinged kestsid lühemat aega, kuid lõpuks tunnustasid ka teised riigid Eestit ning Nõukogude Liit lakkas peagi eksisteerimast.
Kokkuvõtteks
Eesti elab oma taasiseseisvumispäeva iga aasta pidulikult tähistades. See on päev, mis meenutab meile, kui tähtis on vabadus ja iseseisvus. See sündmus tõestas, et isegi väike rahvas võib vastu seista suurtele väljakutsetele ja taastada oma riigi iseseisvuse. Eesti taasiseseisvumispäev on tõeliselt oluline sündmus mitte ainult eestlaste jaoks, vaid terve maailma jaoks, märkides ühe väikerahva võitlust ja püüdlust vabaduse poole.