Kes me oleksime ilma oma ajaloo ja kultuurita? Selleks, et mõista meie rahva olemust, on oluline teada, mis on kujundanud meid ja meie riiki. Ajalugu on täis hetki, mis on jätnud sügava jälje meie kollektiivsesse teadvusse. Üks neist hetkedest on Tartu Rahu sõlmimine – sündmus, mis on jätnud Eesti ajalukku sügava jälje.
Millega algas?
Esimene maailmasõda oli mööda saanud, kuid kogu Euroopa oli kaoses. Eesti, millele oli 1918. aastal antud iseseisvus, oli endiselt ebastabiilses seisukorras. Olukorda raskendas veelgi Vabadussõda Punaarmee vastu, mis oli alanud 1918. aastal ja kestis ligi kaks aastat. Sellest hoolimata hakkas Eesti riik end järk-järgult üles ehitama, iseseisvumine oli tõeline võimalus.
Tartu Rahu
Vabadussõda lõppes 1920. aasta alguses ning Eesti ja Venemaa alustasid rahuläbirääkimisi. Need kõnelused kulmineerusid 2. veebruaril 1920 Tartu Rahu sõlmimisega, millega Venemaa tunnustas Esimest korda ametlikult Eesti Vabariiki ja selle territoriaalset terviklikkust. Tartu Rahu on esimene leping, millega nõukogude Venemaa tunnustas mõne endise tsaari-Venemaa osa iseseisvust tingimusteta.
Tartu Rahu märgilisus
Tartu Rahu on hindamatu väärtusega mitte ainult ajalooliselt, vaid ka sümboolselt. See tähistab Eesti ja Venemaa suhete stabiliseerimist ning Eesti rahva soovi olla iseseisev. Tartu Rahulepingu mälestuspäeva tähistatakse igal aastal 2. veebruaril ning see on oluline meeldetuletus sellest, et iseseisvus ei tule lihtsalt – see nõuab ohvreid, raskeid läbirääkimisi ja julgust seista oma väärtuste eest.
Kokkuvõte
Tartu Rahu sõlmimine on üks suurimaid verstaposte Eesti ajaloos. See oli kinnituseks meie iseseisvusele ja suveräänsusele. See on jälje jätnud meie ajalukku ning tõestab, et iseseisvuse eest tasub võidelda. Igast ajaloolisest sündmusest õpime me midagi, mõistame paremini, kes me oleme ja kuhu me liigume. Teekond iseseisvuseni: Tartu Rahu on oluline peatükk Eesti ajaloos, millest peame meeles pidama ja mille õppetundidest peame õppima.