Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha. Sellele eelnevat 23. juunit nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks. Eestis on nii jaanilaupäev kui ka jaanipäev riigipühad. Jaanilaupäeval peetakse ühtlasi võidupüha.
Kust nimi tuleb?
Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist: kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva. Saaremaal ja Muhus ning mandri läänerannikul Muhu vastas nimetatakse jaanipäeva leedopäevaks ja jaanituld leedotuleks. Oletatavasti pärineb see nimi eelkristlikust ajast.
Jaanipäeva kombed
- Jaaniõhtul süüdatakse jaanituli. Lõkkel usuti olevat tervendav ja puhastav vägi ning üle lõkke hüpati.
- Peetakse rahvapidusid või tähistatakse sõprade ja tuttavatega väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega.
- Vanasti olid jaaniõhtul au sees tantsud ja laulud, pillimäng, kiikumine ja ringmängud. Noormehed võistlesid sõrme-, kaika- ja köieveos.
- Väravad, kiiged ja kaevud kaunistati kaseokstega ning köeti sauna.
- Rahvakalendri järgi lõpetati jaanipäevaks kevadtööd ja pärast jaanipäeva algas heinaaeg.
Jaaniöö uskumused
- Romantilises kirjanduses otsitakse jaaniööl sõnajalaõit, mis pidi andma leidjale õnne ja rikkuse. Tegelikult sõnajalad ei õitse.
- Noored korjasid jaanitulelt koju minnes üheksat liiki lilli, punusid pärja ja panid selle padja alla, et unes oma tulevast näha.
- Jaaniööl ei tohtinud magama jääda.
- Jaaniöökastet koguti haavade ja põletuste ravimiseks.
- Jaaniussi leidmine pidi tooma õnne.
Millal on jaanipäev?
Jaanipäev on igal aastal 24. juunil ja jaanilaupäev 23. juunil – kuupäev ei muutu. Eesti laiuskraadil on sel ajal aasta pikimad, valged ööd.
Loe veel
Eesti rahvussümbolitest loe ka Eesti hümn ja Eesti lipp.