Eesti Vabariigi Ajaloo Taassünd: Iseseisvuse Taastamine

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine märgib ühte olulisemat peatükki Eesti riigi ajaloos, mil rahvas, pärast aastakümneid kestnud võõrvõimu all elamist, suutis taas leida tee vabadusse ja kindlustada oma koha maailmas iseseisva rahvusriigina. See blogipostitus käsitleb Eesti Vabariigi ajalugu, keskendudes eelkõige aastatele 1988–1991, mil toimusid murrangulised sündmused, mis viisid Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni.

Sissejuhatus

Eestlaste jaoks ei ole midagi enesestmõistetavamat kui vabadus — mõiste, mille väärtust on aja jooksul tõestatud läbi raskuste ja katsumuste. Eesti Vabariigi ajalugu on täis võitlust, lootust ja visadust. Kui 1918. aastal kuulutas Eesti välja oma iseseisvuse, ei osanud keegi ette kujutada, et vaid paarikümne aasta järel kaotab väike riik taas oma vabaduse ja satub jälle võõrvõimu alla. Ometi, eestlaste meelekindlus ja janu vabaduse järele ei rauge iial ning see leidis uue väljenduse 20. sajandi lõpukümnenditel, mil algas Eesti taasiseseisvumisliikumine.

Sisu

Nõukogude okupatsioon ja vastupanu seemned

Pärast Teist maailmasõda jäi Eesti NSV Liidu okupatsiooni alla, mis tähendas poliitilist repressiooni, majanduslikku allakäiku ja kultuurilist russofoonia. Vastupanu okupatsioonivõimude vastu kees siiski eri vormides: metsavendlus, põrandaalune kultuuritegevus ning salajane haridus. Hoolimata range kontrolli ja järelevalve tingimustest suutsid eestlased selle perioodi jooksul säilitada oma keele ja kultuuri järjepidevuse.

Laulev revolutsioon ja rahvuslikkuse tõus

  1. aastatel toimusid NSV Liidus perestroika ja glasnosti poliitikad, mis andsid Eestile õhuakna rahvuslikuks ärkamiseks. 1988. aasta suvel intensiivistus poliitiline tegevus, mis jõudis haripunkti Hirvepargi miitinguga, kus esimest korda pärast okupatsiooni algust nõuti avalikult Eesti iseseisvust.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja teiste rahvuslike organisatsioonide eestvõttel kujunesid välja massilised rahvakoosolekud, mida on tuntud kui laulevat revolutsiooni. See oli aeg, mil lauldud sõnadel ja ühises rütmis plaksutamisel oli sügavam tähendus kui kunagi varem. Eelmise põlvkonna represseeritud unistused said uue võimaluse.

Poliitiliste jõudude mobiliseerimine

  1. aastal peeti esimesed vabad osaliselt mitmeparteilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimised olid kestev näide eestlaste soovist muuta oma riigi tulevikku. Rahvarinne, mis asutati 1988. aasta kevadel vastukaaluks eestlaste hulgas ettevaatlikkust tekitanud Interliikumisele, sai oluliseks jõuks rahvuslike huvide esindamisel.
  2. aastal võttis Eesti Ülemnõukogu vastu olulise deklaratsiooni suveräänsusest, millega algas teekond iseseisvuse taastamisele. Aasta hiljem, 20. augustil 1991, kuulutas Eesti Ülemnõukogu ühehäälselt välja Eesti iseseisvuse taastamise — sündmus, mis tähistas 50 aasta pikkuse võitluse lõppu.

Rahvusvaheline tunnustus ja reformide tee

Eesti iseseisvuse taastamise järel algas kiire protsess rahvusvahelise tunnustuse saavutamiseks. Diplomaatilised pingutused, mida juhtisid kogenud diplomaadid nagu Lennart Meri ja Jaan Manitski, kandsid vilja ning peagi tunnustasid Eesti iseseisvust järjest rohkem riike.

Eesti majandusliku ja poliitilise süsteemi reformid, mis seadsid eesmärgiks turumajandusele ülemineku ning Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumise, said alguse juba 1990. aastate alguses. Kuigi muutused olid kohati valulikud, tõid nad kaasa suurema heaolu ja stabiilsuse.

Kokkuvõte

Eesti Vabariigi ajalugu iseseisvuse taastamise perioodil pakub meile hindamatuid õppetunde nii eneseväärikuse, meelekindluse kui ka ühiskondliku aktivismi kohta. See on lugu rahvusest, kes ei andnud alla, isegi mitte kõige raskematel aegadel, ja leidis oma tee tagasi vabadusse.

Eesti Vabariigi ajaloo suurjoonelised hetked: kuidas väikeriik on maailmakaardil oma koha leidnud

Sissejuhatus

Eesti ajalugu on kui kaleidoskoop, mis sisaldab endas nii kirkaid kui tuhmi toone, vapustavaid saavutusi ning raskeid katsumusi. Väikeriik, mida paljud ei oska maailmakaardilt leida, on ületanud palju tõkkeid ja näidanud end tugeva ning iseseisva riigina. Antud blogipostituses heidame pilgu olulisematele sündmustele Eesti Vabariigi ajaloos, uurime, kuidas need on mõjutanud riigi olevikku ning milliseid väljavaateid need pakuvad tulevikuks.

Sisu

Vabadussõda ja iseseisvuse sünd

Eesti rahvuslik ärkamine ja võitlus iseseisvuse nimel sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel. Iseseisvusmanifesti väljakuulutamine 24. veebruaril 1918 oli hetk, mil eestlased astusid esimese kindla sammu oma riigi loomisel. Kuid see teekond ei olnud sugugi lihtne. Vabadussõda (1918–1920) oli verine katsumus, mil Eesti väed võitlesid Vene punaarmee ja Landeswehri vastu, et kinnitada oma iseseisvust. Edu saavutati diplomaatia ja relvastatud võitluse läbi: Tartu rahulepinguga 1920. aastal tunnustas Nõukogude Venemaa ametlikult Eesti iseseisvust.

Noor demokraatia ja proovikivid

1920ndad ja 1930ndad tõid Eestile demokraatlike institutsioonide loomise ja majandusliku arengu aja. Maa­reform ja tööstuse kasv aitasid Eestit moderniseerida ning luua oma nägu. Siiski tuli ette ka tagasilööke, nagu 1924. aasta kommunistlik mässukatse ja 1934. aasta riigipööre, mil Konstantin Päts kehtestas autoritaarse režiimi, kuulutades välja eriolukorra ja hiljem Vabariigi Presidendina muutis põhiseadust, et kindlustada oma võim.

Teine maailmasõda ja okupatsioonide öö

  1. aasta oli pöördeline hetk Eesti ajaloos – Nõukogude Liidu okupatsioon viis Eesti kaotama oma aastate eest välja võideldud iseseisvuse. Järgnes Saksa okupatsioon aastatel 1941 kuni 1944, mis omakorda asendus uuesti Nõukogude okupatsiooniga. Eesti inimeste kannatused sellel perioodil oli tohutud – küüditamised, repressioonid ja teise maailmasõja lahingud mõjutasid tuhandeid elusid.

Taasiseseisvumine ja Laulev revolutsioon

Pärast aastakümneid kestnud vastupanu ja venestamispoliitikat algas 1980ndatel taasiseseisvumise protsess. Laulev Revolutsioon, mis sai alguse massilistest laulva protestiüritustest, lõi aluse rahumeelsele muutusele, mis kulmineerus Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 20. augustil 1991. See oli ajalooline saavutus, mis ei olnud mitte ainult Eesti riigi, vaid ka kogu Balti regiooni jaoks.

Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumine

Eesti taasiseseisvumisjärgne aeg on olnud Euroopa ja Atlandi ühtsuse suunas püüdlemise ajajärk. Pärast põhjalikke reforme ja majandusarengut astus Eesti 2004. aastal Euroopa Liitu ja NATO-sse, kindlustades seeläbi oma julgeolekut ja integreeritudes laiemasse Euroopa majandusruumi ja poliitilisse sfääri.

Eesti tänapäeval

Täna, kolm kümnendit pärast taasiseseisvumist, on Eesti rahvusvaheliselt tunnustatud kui edukas digiühiskonna eestvedaja. E-residentsuse programm ja digitaalsed teenused nagu e-hääletus on teinud Eestist e-riigi alal teerajaja. Vaatamata oma pisikesele suurusele, on Eesti positsioneerinud ennast Euroopas ja maailmas kui uuenduslik, edumeelne ja iseteadlik riik.

Kokkuvõtte

Eesti Vabariigi ajalugu on täis keerukaid katsumusi ja rõõmurohkeid võite. Alates julgest iseseisvuspüüdlusest kuni digiajastu innovatsioonideni on Eesti näidanud, et väiksus ei ole takistus, vaid võimalus olla suurepäraseks. Eesti ajalugu on tõend sellest, et ühtsuses, diplomaatias ja püsivuses peitub jõud, mille abil ületada suurimaidki raskusi ning saavutada silmapaistvat edu.

Eesti Vabariik: Euroopa Pärl Läänemere Kaldal

Eesti asub Euroopa südames, olles justkui sillaks ida ja lääne vahel. Selle pisikese riigi ajalugu on sama kirev ja mitmekülgne kui õitevaarikas tema soodes ja metsades. Eesti Vabariik ei ole ainult koht kaardil, vaid lugu vabaduse ja taassünni teekonnast, mis kulgeb läbi aegade, kududes kokku oma kultuuri, looduse ja inimesed ainulaadseks tervikuks.

Sissejuhatus

Eesti. Vaid viie tähe taga peitub lugu, mille iga peatükk on täis väärikust, vaprust ja visadust. 24. veebruaril 1918 kuulutas Eesti end esmakordselt iseseisvaks riigiks, astudes julge sammu Euroopa rahvaste perre. Ajaloo keerdkäikudes on Eesti kogu oma eksistentsi jooksul näidanud maailmale, et väiksus ei määra riigi sisu ega tema inimeste vaimu suurust.

Sisu

Eesti Riigi Sünd

  1. aasta oli Eestile murranguline. Pikad aastasadad kestnud võõrvõimu aeg sai läbi, kui Eesti Maapäev kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Sõnad „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ kõlasid läbi aegade, tähendades lootust, unistuste täitumist ja uut algust. Vabadussõda (1918–1920) võideti välise abi ja sisemise ühtehoiu toel, luues aluse Eesti riigi suveräänsusele ja rahvusvahelisele tunnustusele.

Kuldne Kahekümnendad

  1. aastate Eesti Vabariik oli kiiresti arenev riik. Vastloodud haridussüsteem, eestikeelne kõrgharidus ning kultuuriline õitseng lõid tugeva vundamendi. Kirjanikud nagu A. H. Tammsaare ja Oskar Luts andsid eesti kirjandusele sügavuse ja rahvusliku kõla. Selle aja looming ja edusammud tööstuses on tänaseni Eesti eneseuhkuse aluseks.

Sõdade Saaga

Kuid Eesti lugu ei ole olnud vaid helge ja rõõmus. Teise maailmasõja keerisesse sattunud, kaotas Eesti 1940. aastal oma iseseisvuse, olles sunnitud taluma võõrvõimu vägivalla ja repressioonide ajastuid – nii nõukogude kui saksa okupatsioonid jättis oma sügava jälje.

Laulev Revolutsioon

  1. aastate lõpus muutus Eesti seevastu tegude maaks – toimusid esimesed suurmeeleavaldused, mis kasvasid üle Laulva Revolutsiooni. 1988. aasta suurkontserdid ja rahvaüritused näitasid, et eesti rahvas ihkab tagasi oma iseseisvust. Laul ja muusika olid relvad, millega Eesti rahvas võitles oma riigi vabaduse eest.

Iseseisvuse Taastamine ja Euroopa Liit

  1. augustil 1991 taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. Sellele järgnenud aastad on olnud lugu julgetest reformidest, kiirest kohandumisest rahvusvahelise kogukonnaga ning kuulumisest Euroopa Liitu 2004. aastal ja NATOsse, tugevdades veelgi oma positsiooni Euroopas.

Digiriik Eesti

  1. sajandil on Eesti tuntud eelkõige kui eesrindlik digiriik. E-residentsus, digitaalsed valimised ja e-teenused on muutunud osaks igapäevaelust. Eesti on e-kooli, e-tervise ja e-riigihangete sünnimaa, olles eeskujuks paljudele riikidele digimuundumisel.

Roheline ja Puutumatu Loodus

Lisaks digiühiskonnale on Eesti tuntud oma kauni ja mitmekesise looduse poolest. Ligikaudu 50% maast on kaetud metsaga, mis pakub kodu mitmesugustele looma- ja linnuliikidele. Soode ja rabade maastikud, liivarannad ja saarestikud on osa Eesti looduspärandist, mida hoitakse ja kaitstakse tulevastele põlvedele.

Kultuuride Kohtumispaik

Eesti on paik, kus põimuvad nii slaavi, germaani kui ka põhjala kultuurid. Eesti köök on eriline sulam nendest mõjutustest, olles korraga tuttav ja eksootiline. Lisaks on mitmekülgne kultuurikava alates Pimedate Ööde Filmifestivalist kuni Laulupeo traditsioonini, mis kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Kokkuvõte

Eesti Vabariik ei ole lihtsalt üks riikide nimestikus. See on lugu visadusest ja vastupidavusest, laulust ja vabaduse armastusest. Eesti on koduks mitmekultuurilisusele, digitaalsele innovatsioonile ja nimetamatule ilule, mida annab edasi tema soode, järvede ja metsade rikkumata maastik. Eesti Vabariigi sünnipäeva tähist

Eesti Vabariik – Põhjamaade Pärl Vabaduse Rannikul

Eesti Vabariik, ainulaadne segu iidsest ajaloost ja moderneeruvast tulevikust, seisab uhkelt Euroopa ja Põhjamaade ristteel. Selles blogipostituses süüvime selle väikese, kuid väärika riigi südamesse ja hingesse, et mõista, mis teeb sellest paigast maailmakaardil erilise koha.

Sissejuhatus

Miski ei võrdu hommikuse kargusega, mida on tunda Eesti metsades, või sooja suveõhtuga, mida nautida Eesti rannikul. Eesti Vabariigi 103-aastase ajaloo vältel on see väikeriik, oma ligikaudu 1,3 miljoni elanikuga, muutunud dünaamiliseks ja innovaatiliseks keskuseks, säilitades samal ajal kõrgelt hinnatud traditsioone ja looduskauneid maastikke. Alustades oma teekonda iseseisva riigina 1918. aastal, on Eesti läbinud mitmeid proovikive, alates okupatsioonidest kuni taasiseseisvumiseni 1991. aastal, muutudes eeskujuks mitmes valdkonnas teistele rahvustele üle kogu maailma.

Sisu

Ajalugu ja Kultuur

Eesti Vabariigi sügavalt juurdunud ajalugu ja rikkalik kultuuripärand on midagi, mis köidab iga külastaja tähelepanu. Vanimad asustusjäljed pärinevad ligikaudu 11 000 aasta tagusest ajast, jättes sellega märkimisväärse jälje riigi mitmekülgsesse identiteeti. Laulupidude traditsioon, UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas, on üks uhkeimaid näiteid riigi kultuurilisest iseloomust, väljendades sügavat armastust laulu ja tantsu vastu. Iga viie aasta tagant toimuv Laulupidu on ühendav sündmus, mis kindlustab eestlaste rahvusliku ühtekuuluvustunde, olles samal ajal meenutuseks 1988. aasta laulevast revolutsioonist, mis viiski taasiseseisvumiseni.

Majandus ja Haridus

Eesti Vabariik on lühikese ajaga kujunenud üheks Euroopa Liidu dünaamilisemaks majanduseks. Digipööre, mis sai alguse 2000ndate alguses, on teinud Eestist e-riigi pioneeri, märksõnadega nagu e-valitsus, e-residentsus ja e-kool. Need uuendusmeelsed teenused on üles ehitatud usaldusväärsusele, läbipaistvusele ja kodanikele suunatud lähenemisele, luues kodanikuühiskonda, kus iga hääl loeb.

Kõrghariduse valdkonnas on Eestil põhjust uhke olla. Koondades endas nii eliitkõrgkoole kui ka praktilise suunitlustega kutseõppeasutusi, pakub Eesti haridussüsteem kõrgekvaliteetilist haridust ja on rahvusvaheliselt tunnustatud, eriti infotehnoloogia ja inseneriteaduste alal.

Loodus ja Keskkond

Eesti lugematud metsad, rabad, järved ja saared paistavad silma oma puutumatu looduse ja bioloogilise mitmekesisusega. Matsalu rahvuspark ja Soomaa rahvuspark on vaid mõned näited looduskaitseliselt olulistest sihtkohtadest, kus on võimalik kogeda looduse imesid. Samuti ei tohiks unustada sealsete randade ilu, eriti Pärnu ja Saaremaa omi, mis on suvekuudel populaarsed puhkepiirkonnad.

Üks silmapaistvamaid näiteid Eesti keskkonnasõbraliku suundumuse kohta on Tallinna linna otsus pakkuda tasuta ühistransporti kõigile selle elanikele, mis on ainulaadne praktika terves maailmas ja näitab eeskuju jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamisel.

Kokkuvõte

Eesti Vabariik, oma säravate innovatsioonide, tugeva haridussüsteemi, ajaloolise pärandi ning rikkumata loodusega, on tõepoolest Põhjamaade pärl. Riik on näidanud end maailmale eeskuju näol, kuidas ühiskoosluses saab edendada tehnoloogilisi uuendusi samal ajal austades vanu traditsioone ja loodust. Hoolimata oma väiksusest on Eesti suutnud kujuneda riigiks, mis kõnetab paljusid ja jätab igale külastajale sügava mulje.

Kuigi tulevik toob endaga kaasa uusi väljakutseid, näitab Eesti Vabariigi ajalugu ja rahva meelekindlus, et riik on valmis neid rõõmuga vastu võtma ning jätkama oma ereda rahva ja maa arendamist. Eesti on õppetund, et suured asjad võivad tulla väikestes pakendites ja et vabaduse rannikul ei tunne pisike riik hirmu, vaid hoopis põhjendamatut uhkust oma saavutuste üle.

Eesti Vabariik – Väike riik suure südamega

Eesti Vabariik, tuntud oma võluva looduse, digitaalse innovatsiooni ja rikka kultuuripärandi poolest, tähistab iga aastal veebruaris oma iseseisvuspäeva. Just sel päeval, 24. veebruaril 1918, kuulutas Eesti Ajutine Maanõukogu välja iseseisvuse, mis oli oluliseks sammuks rahvusriigi sünniloos.

Sissejuhatus

Eesti, kuigi kaardil väike täpp, on oma lühikese iseseisva ajaloo jooksul saavutanud märkimisväärseid edusamme nii majanduses kui ka hästi toimiva riigina. Vaatamata sellele, et oleme olnud iseseisvad vaid sajand, võime olla uhked oma eneseotsustuse üle. Eesti on eeskujuks paljudele riikidele just oma digitaalsete lahenduste revolutsiooniga – oleme üle maailma tuntud e-residentsuse, e-valimiste ja muude e-riigi teenuste poolest.

Sisu

Varajase iseseisvuse aastatel pidi Eesti kinnitama oma kanda keeruliste poliitiliste ja majanduslike olude kiuste. Vabadussõda, mis kestis 1918. aastast kuni 1920. aastani, oli rahva ühtsuse ja vabadustahte tõeline proovikivi, mis lõppes Tartu rahulepinguga ja Eesti Vabariigi rahvusvahelise tunnustamisega.

Teine maailmasõda tõi endaga kaasa Eesti okupeerimise ja seejärel järgnenud neljakümne aasta pikkuse Nõukogude perioodi, mis katkestas Eesti Vabariigi esialgse arenguloo. Kuid isegi pika okupatsiooniaja jooksul ei kustunud eestlaste unistus iseseisvusest.

1980ndate lõpus võttis rahvuslik ärkamisaeg hoogu ning toonased sündmused, nagu Balti kett ja laulupidude liikumine, tõid kokku tuhandeid inimesi, avaldamaks soovi taastada rahvuslik iseseisvus. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti Vabariik taasiseseisvumise välja, mis tõi kaarte peale tagasi ühe ajaloo pärlid.

Eesti edu võti on olnud innovatsioonimeelsus ja kiire kohanemine muutuva maailmaga. E-residentsus, mis võimaldab välismaalastel asutada ja juhtida Eestis registreeritud ettevõtteid interneti teel, on ainulaadne ja tulevikku suunatud programm kogu maailmas. Eesti haridussüsteem on pannud aluse tarkadele ning kohanemisvõimelistele põlvkondadele, kes toovad oma oskused ja teadmised maailma parandamisse.

Eesti loodus elab omaette rütmis – nelja aastaaja vaheldumine pakub nii külmunud talvemaastikke kui ka lõõmavaid suveõhtuid. Loodushuvilised tunnevad rõõmu sellest, kuidas Eestis on säilinud puutumata loodusmaastikud, mis on haruldus paljudele ülerahvastatud paikadele.

Kokkuvõte

Eesti Vabariigi ajalugu ei ole olnud kerge, kuid see on olnud edasiviiv jõud, mis on kujundanud meid sellisteks nagu me täna oleme – innovaatiliseks, harituks ja avatud maailmavaatega rahvaks. Me ei pruugi küll olla suurim riik, kuid meie mõju digitaalse innovatsiooni vallas paneb meid maailmakaardil suurelt särama. Ühtne, kuid mitmekülgne, iidse kultuuripärandi ja tänapäevaste saavutuste segu – see on Eesti Vabariik, väike riik suure südamega.

Eesti Ettevõtlusmaastik: Innovatsioonist ja Edukusest Õitsevad Võimalused

Ettevõtlus Eestis on viimastel aastatel olnud märkimisväärses kasvus ja arengus. Riigi soodne ärikeskkond, digitaalsed lahendused ning tugev ettevõtluskultuur on teinud Eestist atraktiivse sihtkoha nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele ettevõtjatele.

Eestis on ettevõtluse alustamine suhteliselt lihtne ja kiire protsess. Elektrooniline äriregistri süsteem võimaldab ettevõtte asutamist vaid mõne tunni jooksul ning riigipoolsed toetused ja maksusoodustused soodustavad ettevõtluse kasvu. Lisaks on Eesti maksusüsteem läbipaistev ja ettevõtjasõbralik, mis aitab kaasa ettevõtete konkurentsivõimele nii kodu- kui ka välismaal.

Eestis on suur potentsiaal erinevatele sektoritele, sealhulgas infotehnoloogia, e-kaubandus, turism ja toiduainetööstus. Lisaks siseriiklikule turule on Eesti ettevõtjatel võimalus kasutada ära ka rahvusvahelisi võimalusi, tänu riigi asukohale ja headele transpordiühendustele.

Ettevõtluskeskkonna pidev areng ja uuendused on toonud kaasa mitmeid edulugusid ning Eesti ettevõtted on järjest enam tunnustust pälvinud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ettevõtlus Eestis on dünaamiline ja elav ning pakub pidevalt uusi võimalusi ambitsioonikatele ettevõtjatele.

Avasta Eesti Ilu: 10 Kaunist Kohta, Mida Külastada

Tere tulemast avastama Eesti mitmekesist ilu ja võluvaid paiku! Siin on kokku pandud nimekiri kümnest imelisest sihtkohast, mida tasub kindlasti külastada, et kogeda Eesti looduse ja kultuuri rikkust.

  1. Rõuge – Rõuge on tuntud oma kauni järvekeskkonna poolest, kus saab nautida vaikset paadi- või kanuusõitu ning imetleda ümbritsevat loodust.
  2. Kallaste – Kallaste asub Peipsi järve kaldal ning pakub võrratuid vaateid ja võimalusi päikeseloojangut nautida, samuti võib siin kohata Peipsi äärseid kalurikülasid ja nende autentset elustiili.
  3. Tarvastu – Tarvastu on hubane väikelinn Viljandimaa südames, kus saab jalutada läbi ajalooliste tänavate ja külastada kohalikke käsitöömaju ning muuseume.
  4. Aegviidu – Aegviidu asub Harjumaal, kus saab nautida puhast loodust ja matkaradu, samuti on siin võimalik tutvuda mitmete mõisate ja ajalooliste vaatamisväärsustega.
  5. Helme – Helme lossimäed pakuvad võimalust matkata läbi ajalooliste varemete ning nautida kaunist loodust, mis ümbritseb seda maalilist piirkonda Lõuna-Eestis.
  6. Vasalemma – Vasalemma on tuntud oma kauni mõisakompleksi poolest, mis pakub külastajatele võimalust tutvuda ajaloolise arhitektuuri ja maaliliste parkidega.
  7. Tabasalu – Tabasalu rannikuala on suurepärane koht mereäärsete jalutuskäikude ja päikeseloojangute nautimiseks, pakkudes ka võimalusi veespordialade harrastamiseks.
  8. Sangaste – Sangaste loss on üks Eesti kauneimaid mõisakomplekse, kus saab imetleda ajaloolist arhitektuuri ja jalutada läbi kauni pargi.
  9. Leisivald – Leisivald asub Saaremaal ning pakub võimalust avastada saare looduse mitmekesisust ja külastada traditsioonilisi kalurikülasid.
  10. Laanesaare – Laanesaare on Lääne-Eestis asuv väike saar, kus saab nautida rahu ja vaikust ning imetleda kauneid loodusvaateid.

Nende kümne kauni koha külastamine võimaldab avastada Eesti ainulaadset loodust, ajalugu ja kultuuri ning jätta endale kaunis mälestusi sellest imelisest riigist.

Eesti 100 tamme | EV100

Riigikantselei kingitusega „Eesti 100 tamme“ sai Eesti juubeliaasta kevadsuvel kümneid tammeparke, -salusid ja -alleesid ja üle kuue tuhande uue tammepuu. Kingituse elluviimist valmistasid alates 2013. aastast hoolsalt ette kümned omavalitsused, koolid ja lasteaiad üle Eesti.

Miks sobisid just tammepuud vääristama Eesti 100. sünnipäeva?

Tamm on eestlastele olnud läbi aegade püha puu, millega seonduvad mitmed legendid, rituaalid ja uskumused. Tänu tammede pikale elueale kanduvad meie lood ja unistused läbi aegade järeltulevate põlvedeni. Tamm on tugevuse ja kestvuse sümbol. 

2013. aastal tehti Riigikantselei eestvedamisel üleskutse koolidele ja lasteaedadele üle Eesti korjata tammetõrusid ja neist 2018. aastal loodavate tammeparkide jaoks istikuid kasvatada.

Oma „Eesti 100 tamme” tammepuid või tammeparke olid juubeliaastal oodatud istutama ka kõik eraisikud, pered, kogukonnad, ettevõtted ja organisatsioonid nii Eestis ja välismaal. 

Üle Eesti rajati juubeliaasta kevadel koolide ja lasteaedade laste istikutest üle veerandsaja „Eesti 100 tamme” pargi, ühe uue tammiku sai iga Eesti maakond.

Kokku istutati Eesti 100. sünnipäeva puhul üle 6000 tammepuu.

LOE KINGITUSE „EESTI 100 TAMME” KOKKUVÕTET

Riigi esindustammik rajati Tamsallu, mis sobis hästi keskse asukoha ja nimemaagia tõttu. Tamsalu tammiku avamine toimus 1. juunil 2018. Sellel päeval avati sümboolselt kõik tammikud üle Eesti. Loe lähemalt siit. 

„Eesti 100 tamme” laste ja noorte istikutest rajatud pargid:

  • Kõik Riigikantseleile teada antud ja Eesti juubeli puhul rajatud tammikud leiad kõrvalolevalt alamlehelt „Kus juubelitammikud asuvad”. Kaardile on kantud ettevõtete, organisatsioonide, perede ja kogukondade tammikud, samuti kõrgete külaliste ja riigipeade istutatud tammed
  • Eesti Korteriühistute Liit kutsus kõiki ühistuid üle Eesti istutama Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul oma tamme. Algatusega liitus 20 korteriühistut üle Eesti. Loe lähemalt siit.  
    Nimekiri korteriühistutest, mis istutasid 2018. aasta kevadsuvel oma territooriumile tamme:

KORTERIÜHISTU AADRESS

KÜ Mai 15    

Mai 15, Pärnu

KÜ Merihobu

Uus-Merihobu tee, Meremõisa, Harjumaa

KÜ Purila tee 5

Purila tee 5, Hagudi, Raplamaa

KÜ Soo tn 10

Soo 10, Pärnu-Jaagupi, Põhja-Pärnumaa vald

KÜ Ants

Palo tee 22, Lasva küla, Võrumaa

KÜ Taludevahe 43

Taludevahe 43, Tallinn

KÜ Sütiste tee 35

Sütiste tee 35, Tallinn

KÜ Põlgaste Keskus 8

Põlgaste küla, Kanepi Vald, Põlvamaa

KÜ Selleri tn 5

Selleri 5, Tartu

KÜ Alu-Pargi Esimene

Alu Pargi 1, Raplamaa

KÜ Sügise 4

Sügise 4, Aruküla alevik, Raasiku vald

KÜ Kalda tee 30

Kalda tee 30, Tartu

KÜ Taebla Lasteaia 3

Lasteaia 3, Taebla, Lääne-Nigula

KÜ Libatse 4

Libatse 4, Pärnumaa

KÜ Lossi 8

Lossi 8, Keila-Joa alevik

KÜ KT 17

Kaare tn 17, Uuemõisa

Lisaks istutasid Tartu korteriühistute juhid ka ühise tamme

  • Nimekiri riigipeadest ja Eestit külastanud kõrgetest külalistest, kes istutasid 2018. aastal oma tammepuid üle Eesti:

”Eesti 100 tamme” tammepargid on kaardil tähistatud tammetõrudena (oktoober 2018). Kaart täieneb jooksvalt!

Pruunid tammetõrud tähistavad koolide ja kohalike omavalitsuste koostöös rajatavaid tammeparke. Sinised tammetõrud tähistavad eraisikute, perede või organisatsioonide EV100 tammeparke.

Rohelised tammetõrud tähistavad parke, kuhu on juubeliaastal tammesid istutanud Eestis visiidil viibivad kõrged külalised ja riigipead. 

Eesti 100 tamme esindustammik rajati Tamsallu. Selle paiga teeb eriliseks nimemaagia kui ka asukoht ise – Tamsalu paikneb keset Eestit ning on avatud kõigile.

Üle Eesti on juubeliaasta kevadesuvel juba istutatud   tammepuud.

Kõik ühiskingitused

Juubelikevad 2018 – Eesti Kunstnike Liidu XVIII aastanäitus | EV100

Kevadnäituse uus tulemine saab olema ootuspäraselt erinevaid põlvkondi, loominguplatvorme ja -tasemeid esindav, seega – kirev ja laiapõhjaline. Paratamatult kujunevat mosaiiki koondavaks tunnussõnaks saab olema kunstnikukesksus – igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind (2-3 meetrised moodulid või seinapinnad), mis on kujundaja poolt paika pandud enne žürii valikut nii, et Tallinna Kunstihoone kolm näitusemaja mahutavad optimaalse arvu töid. Kujundaja ei loo tööde teema või esteetika alusel moodustuvaid kooslusi, vaid keskendub kunstnike tutvustamisele messi formaadis, kus publiku ette toodud teosed on kõik ka omandatavad.

Juubeliaastal on Eesti kunstikollektsionääride ja –toetajate Riivo Antoni, Aivar Berzini, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamme poolt välja pandud parima teose publikupreemia summas 5000 eurot. Preemia laureaat selgub kõiki kevadnäituse töid hõlmava publikuhääletuse tulemusel.

Publikuhääletusest saab osa võtta igaüks, andes oma lemmikule hääle veebipõhises kaasaegse kunsti keskkonnas NOAR, mis annab vaatajale ka suurepärase võimaluse teostega elektrooniliselt tutvuda. Hääletada saab kuni 10.06.2018 aadressil www.noar.eu ning Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis. Publikupreemia antakse pidulikult Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna poolt autorile üle 12.06.2018 Tallinn Art Week raames.

Näituse avamine toimub 18.05.2018 kell 17.00 Tallinna Kunstihoones.

Fotod: 

1. August Künnapu. Hobused, 2017. 120 x 150 cm, akrüül lõuendil

2. Tiit Pääsuke. Inspiratsioon sööb pintsleid ja värve, 2018. 80 x 147 cm, süsi, akrüül, vineer, lõuend

3. Mihkel Maripuu. 1000 eyes, 2018. 150 x 300 cm, akrüül lõuendil

4. Benjamin Vasserman. Dialoog VI, 2018

5. Pusa. Valguse alguses, 2017. 160 x 180 cm, akrüül lõuendil

6. Maarit Murka. Mindroom 9, 2017, 100 x 130 x 20 cm, õlimaal lõuendil

7. Mall Nukke. Harjutused sinisega, 2017.

“Made In Estonia” Indoor Music Festival 23.02.2018 at Kultuurikatel | EV100

On the eve of the 100th anniversary of the Republic of Estonia, the best Estonian electronic music producers and DJs will gather in the most popular venue in the capital city – Tallinn Creative Hub – to perform together at the very first indoor festival Made in Estonia. Fifteen artists will take to the stage in two halls. The festival will be headlined by Madson Mars, Syn Cole and Mord Fustang, the most popular Estonian EDM artists in the world.

DJ and producer Mord Fustang will perform in Estonia following a long pause. Online electronic music store Beatport recognised Mord Fustang as Breakthrough Artist of the Year, and he has performed at high-profile festivals such as Ultra, Coachella and Tomorrowworld.

Syn Cole started to make a name for himself five years ago when he began working with the label of the Swedish superstar Avicii, and his song Miami 82 was selected as the signature tune of the Ultra Music festival in United States. Today, he has close to 400,000 followers on Facebook and millions of plays on Spotify, and he makes official remixes for songs of famous popstars.

In the past year Madison Mars took the world by storm and rose to stardom. His songs are played by top DJs such as Martin Garrix, Hardwell and Tiësto. His biggest hit Milky Way alone has been played over 18 million times on Spotify. His newest official remix requests include hits by Martin Garrix and Pink.

Rulers Of The Deep is regarded to be among the most successful Estonian electronic music artists. Their songs and remixes get playtime all over the world. They have released their works under reputable record labels and have performed in a number of clubs in different countries.

Other artists in the Black Box include Bert On Beats, Kristjan Hirmo, Kert Klaus, Janika Tenn, Dino Shadix and the duo Púr Múdd with a special live performance. The Cauldron Hall will also feature the Bombossa Brothers, Dave Storm, Merimell, DJ Widenski and Raigo Smith.