Rubriik: Ajalugu ja kultuur

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldab õpilaskonkursi „Maailmariik Eesti“, et õhutada noori arvuti või nutivahendi abil loodud töödega välja pakkuma ideid, kuidas Eesti võiks maailmas veelgi paremini silma paista. Tähtaeg on 29. veebruar 2016!

Konkursi eesmärk on anda õppijatele võimalus rakendada põnevaid uuenduslikke ideid ja arendada seeläbi tehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust oma huvidest lähtuvalt. 

Digiloovtööde võistlusele ootame kuni viieliikmelisi võistkondi vanuses 5-20 eluaastat. Osaleda saab kahes võistlusarvestuses:

• Lahe Asi (animatsioon, videofilm, digitaalne õppematerjal või tikkimismasinaga loodud käsitööese)
• ProgeTiiger (arvutimäng, mobiilne äpp, elektrooniline muusikapala või 3D -tehnoloogiaga loodud töö)

Konkursitööde esitamise tähtaeg: 29.02.2016!

Kuidas osaleda?

Konkursil saavad osaleda alus-, üld- ja kutsehariduse õppijad vanuses 5-20 eluaastat. Konkursitöö saab luua individuaalselt või kuni 5-liikmelise meeskonnana. (Vt koostöö kohta hindamismudelist).

Konkursitöö peab koosnema kahest osast:

1. loovtööst;
2. digitaalsest arengumapist.
3. Konkursitöö loomisel peab arvestama autoriõigustega ning viitama kasutatud teiste autorite teostele, vastasel juhul töö diskvalifitseeritakse.
4. Konkursile esitatav töö kui intellektuaalne omand on soovitav avaldada Creative Commons-i litsentside alusel „Autorile viitamine“ või „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel“. Litsentsiga saab autor anda teistele loa enda materjali kasutamiseks/levitamiseks ning määrata, kuidas seda teha võib (näiteks, kas kommertseesmärkidel võib seda kasutada või mitte).
5. Konkursitööna valminud tarkvara (nt arvutimäng) puhul on soovitav kasutada GNU Lesser General Public litsentsi.
6. Alla 18 aastastel autoritel, kes on kasutanud enda kui autori kohta pildi- ja/või videomaterjali digitaalses arengumapis, peab olema lapsevanema kirjalik nõusolek avaldamaks arengumapi link HITSA-ga seotud veebilehtedel. Lapsevanema kirjalik nõusolek tuleb edastada konkursitöö juhendajale.
7. Konkursitöö peab olema kättesaadav kolme (3) aasta jooksul alates esitamise kuupäevast.
8. Konkursile võib esitada loovtöö, mis on osalenud teistel konkurssidel, tingimusel, et loovtööd on edasi arendatud ning see on digitaalses arengumapis selgelt kirjeldatud.

KONKURSITÖÖLE ESITATAVAD TINGIMUSED

Konkursitööks on loovtöö, mille loomisel on kasutatud IKT vahendeid ning see peab olema esitatud digitaalse arengumapi kaudu. Digitaalne arengumapp on õppija poolt kasutusele võetud digitaalne keskkond, mis toetab personaalse arenguga seotud tegevuste esitlemist ja reflekteerimist digitaalsel kujul. See võib olla kodulehekülg, ajaveeb, blogi, õpimapp vm. Digitaalse arengumapi koostamiseks sobivad erinevad töövahendid (keskkonnad).

Loovtöid saab esitada kahes võistlusarvestuses: “Lahe asi” ja “ProgeTiiger”.

“Lahe asi” loovtööde tingimused:

Kategooria:

• animatsioon,
• video,
• digitaalne õppematerjal
• või tikkimismasinaga loodud käsitööese.

Animatsioon ja video võib olla kuni kolm minutit pikk ja peab olema üles laetud Youtube-i või Vimeo veebikeskkonda märksõnaga „HITSA konkurss 2015/2016“.

Digitaalse õppematerjali loomisel on soovitav jälgida Koolielu portaalis avaldatud kvaliteedinõudeidhttp://koolielu.ee/help/waramu/kvaliteedinouded
Tikkimismasinal loodud käsitööese palun saatke aadressile: Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Akadeemia tee 21/1, 12618 Tallinn.

“ProgeTiiger” loovtööde tingimused:

Kategooriad:

• arvutimäng,
• mobiilne äpp,
• elektrooniline muusikapala
• või 3D-tehnoloogiaga loodud töö.

Arvutimäng peab olema mängitav veebis või tuleb mängu mängimisest teha ekraanivideo koos kommentaaridega.

Loodud mobiilne äpp peab olema kättesaadav digitaalses arengumapis, kuhu on lisatud allalaadimislink või sellest tehtud QR-kood.

Konkursitööna valminud helifaili maht on kuni 3 MB. Helifailide üleslaadimiseks soovitame kasutada veebikeskkonda SoundCloud.

Kõrgelt hinnatakse selliseid arvutigraafikaprogrammis disainitud 3D loovtöid, mis on praktilised ja eluks kasulikud ning koosnevad mitmest osast või ühilduvad teiste tehnoloogiatega. 3D-tehnoloogia kategooria finalistid peavad oma loovtöö välja printima või freesima. Haridusasutustel, kellel puudub 3D printer, saavad oma loovtöö tasuta välja printida Tallinnas GrabCAD-i büroos. HITSA kompenseerib finaali pääsenute loovtööde freesimiskulud. Nii printimise kui ka freesimikulu hüvitamise osas tuleb ühendust võtta HITSA esindajaga, info saata aadressile mari-liis.peets@hitsa.ee

Digitaalne arengumapp peab sisaldama:

• valitud loovtöö teema põhjendust,
• koostöö tegemise kirjeldust ja refleksiooni,
• loovtöö tegemise etapikirjeldusi,
• erinevaid meediume (videod, pildid, helifailid)  ilmestamaks ja tõestamaks konkursitöö teostamist. Videote maksimaalne pikkus võib olla 3 minutit.
• valitud IKT vahendite selgitust,
• loovtööd või URL linki sellele.

TÖÖDE HINDAMINE

Konkursitööde hindamisel lähtutakse HITSA õpilaskonkursside hindamismudelist, kus hinnatakse järgmiseid kriteeriumeid :
 

1. Koostöö – õppijad on loonud konkursitöö individuaalselt või 2-5-liikmelises meeskonnas, kaasates erinevaid osapooli (juhendaja, kaasõppijad jt huvigruppe) konkursitöö koostamisse.
2. Probleemide lahendamine – õppijad lahendavad probleeme, mis võivad olla isiklikud, elulised, ühiskondlikud, globaalsed jne.
3. Teadmiste kasv – õppijad on konkursitöö koostamisel saanud uusi teadmisi ja saadud teadmised on aineülesed.
4. Digivahendite kasutamine – õppijad on valinud sobilikud digivahendid oma konkursitöö tegemiseks ja nende kasutamine aitas probleemi paremini lahendada.
5. Loovtöö innovaatilisus – õppijad on koostanud loovtöö, mis on köitev ning probleemile on lähenetud uudsel viisil. Loovtööd on võimalik kasutada reaalsetes olukordades.
6. Loovtöö vormistuslik kvaliteet – õppijad on konkursitöö koostamisel pööranud tähelepanu loovtöö kvaliteedile. Töö peab olema kvaliteetne nii sisu kui ka tehnilise lahenduse poolest.
7. Digitaalse arengumapi kvaliteet – Õppijad on koostanud keeleliselt korrektse, visuaalset hästi vormistatud arengumapi ning korrektselt on viidatud kõikidele kasutatud allikatele.

Konkursitöid hinnatakse viies vanuserühmas:

• Alusharidus (lasteaiad),
• I kooliaste (1.-3. klass),
• II kooliaste (4.-6. klass),
• III kooliaste (7.-9. klass),
• IV kooliaste ja kutseharidus (10.-12. klass).

Konkursitöid hindavad HITSA poolt kokku kutsutud eksperdid, igas vanuserühmas valitakse välja kümme (10) parimat loovtööd, millede autorid on kutsutud finaalüritusele 23. aprillil 2016 a. Tallinnas Kultuurikatlas. Finaalüritusel tuleb konkursitööde autori(te)l esitleda ja kaitsta oma loovtöid žürii ees. Esitluse pikkus võib olla kuni viis minutit.

TÖÖDE ESITAMINE

Konkursi ajakava:

• 01.09.2015 – algab konkursitööde esitamine
• 17.11.2015 – konkursitööde registreerimine maakondlikku eelvooru
• 30.11 – 06.12.2015 – üle-eestilised maakondlikud eelvoorud konkursitöödele
• 29.02.2016 – konkursitööde esitamise tähtaeg
• 08.04.2016 – konkursitööde finalistide väljakuulutamine
• 23.04.2016 – konkursitööde finaal ja võitjate väljakuulutamine.

Konkursitööd tuleb esitada HITSA veebilehe kaudu: konkursiveeb.hitsa.ee 
 

AUHINNAD

• Auhinnatakse eraldi “Lahe asi” ja “ProgeTiiger” võistlusarvestust, sealjuures eraldi igat kategooriat (nt animatsioon, käsitööese, arvutimäng, 3D tehnoloogia jne)
• Iga kategooria iga vanuserühma võidutöö autoreid autasustatakse tehnoloogiliste vidinatega.
• Žüriil on õigus anda välja eripreemiaid.
• Auhinnatseremoonia toimub 23. aprillil 2016 konkursi superfinaalis Kultuurikatlas.

LISAINFORMATSIOON

“Lahe asi” võistlusarvestuse kontakt: Inga Kõue

e-mail inga.koue@hitsa.ee

tel. 628 5889

“ProgeTiiger” võistlusarvestuse kontakt: Mari-Liis Peets

e-mail mari-liis.peets@hitsa.ee

tel. 53 031 350

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koduleht 

Kõik konkursid

Näituse avamisel Okuni pühamus esineb rahvusvaheliselt tunnustatud jaapani muusik Kuniko Katȏ, kes on teinud koostööd Arvo Pärdiga ja loonud esimesena löökpilliseadeid mitmetele tema tuntud teostele. Kontserdil kõlavad Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ ja „Spiegel im Spiegel“, aga ka Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“.

Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud kataloog jaapani ja inglise keeles.

Kaljo Põllu näitus Jaapanis on osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest programmist.

Kaljo Põllu (1934–2010) on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke ning soome-ugri ja Põhjala rahvaste maailmapildi ja muinasmüütide mõtestajaid visuaalses keeles. Tema tegevus kunstiõppejõuna ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina on tugevalt mõjutanud Eesti kunstielu.

Metsotintotehnikat ja selle mõjusust kasutades on kunstnik loonud jõulise isikupärase käekirjaga mahukad graafikasarjad „Kodalased“, „Kalivägi“, „Taevas ja maa“, „Eesti maastikud“ ja „Kirgastumine“. Jaapanis toimuva näituse tuumiku moodustab valik nende sarjade töödest. Oma teostes jutustab Põllu lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest, jumalate ja inimeste suhetest, maailma loomisest, müütilistest tootemloomadest ning looduse vägevusest. Eesti mütoloogia ja loodustunnetusega – kõige sellega, mis on olnud Kaljo Põllu loomingu inspiratsiooni aluseks –, leidub sarnasusi ka Jaapani muistsetes uskumustes.

Eesti Kunstimuuseumi välisnäituste kava algas 2018. aastal koos Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algusega.
Välisnäituste projekti raames jõudis Eesti Kunstimuuseumi ja EV100 koostöös Brüsseli Bozari kunstikeskusesse Eesti nüüdiskunsti näitus „Ekraani arheoloogia“ ja Rooma Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneasse näitus „Konrad Mägi“.

2018. aasta alguses eksponeeriti Rahvusgaleriis Washingtonis ja seejärel juba Kumu kunstimuuseumis suurnäitust „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“. Aprillist juulini toimus Pariisis Orsay Muuseumis kolme Balti riigi koostöös sündinud näitus „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“. Oktoobris avati Prantsusmaal Nantes’is koostöös Le Lieu Unique’i kunstikeskusega kaasaegse kunsti näitus „Üle voogava silmapiiri“. 22. novembrist näeb Moskvas Riiklikus Tretjakovi Galeriis väljapanekut „Piiripoeetika. Eesti kunst 1918–2018“.

Kaljo Põllu loomingu näitus Okuni pühamus Jaapanis on avatud kuni 17. veebruarini 2019.
Sama näitust eksponeeritakse Jaapanis Saku Linna Kaasaegse Kunsti muuseumis 8. märtsist kuni 14. aprillini 2019.

6. sajandil rajatud Okuni pühamut võib nimetada üheks jaapanlaste kultuurilise identiteedi alustalaks. Pühamu kanda on oluline roll pärimuskultuuri, sealhulgas traditsioonilise kunsti ja mitmete klassikaliste etenduskunstide ning unikaalsete rituaalide säilitamisel.

Näituse kuraatorid on Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Taimi Paves (Ars Orientalis). Ekspositsiooni kujundas Villu Plink ning graafilise disaini teostas Külli Kaats. Näitust toteavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Suursaatkond Jaapanis.

Eesti Kunstimuuseum tänab Eesti Rahvusraamatukogu ja SA Kunstitaristu.

_________________________

*, ** – Nagano prefektuuris asuva Saku linna sõpruskoostöö Eestiga ja siinse Saku linnaga on kestnud kokku juba üle kümne aasta. Saku linnas Naganos tegutseb äärmiselt aktiivne Jaapani–Eesti sõprusühing ja huvi Eesti kultuuri vastu on suur.

Nagu juba traditsiooniks aanud on muuseumiöö raames publikule viie tunni jooksul tasuta avatud paljud suuremad ja väikesemad Eesti muuseumid. Külastajaid ootavad aga samal moel ka mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid.

Muuseumiöö kümne toimumisaasta vältel on külastusööst saanud Eesti suurim muuseumisündmus, mis igal aastal üha enam külastajaid kogub. Eelmisel aastal tehti 5 tunni jooksul üle terve Eesti rohkem kui 111 000 muuseumikülastust, mis tähistab ka muuseumiöö rekordit.

Muuseumiöö programmijuht Jelena Tšekulajeva sõnul on viimaste aastate külastajanumbrid on näidanud, et Eesti inimestele meeldib käia muuseumis, muuseumikülastus aitab uusi asju avastada või olemasolevatele teadmistele uue nurga alt vaadata ning paljud eelistavad seda teistele, konkureerivatele vaba aja veetmise võimalustele.

«Muidugi on see muuseumide näituste ja eriprogrammide koostajatele ka suureks tunnustuseks, et igal aastal järjest rohkem inimesi leiab tee muuseumisse — Statisikaameti andmetel püstitas muuseumikülastuste arv möödunud aastal rekordi, kui üle Eesti käidi muuseumides esimest korda üle 3,5 miljoni korra,» avaldas Tšekulajeva heameelt.

Muuseumiöö tänavune teema on ajendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisest. Muuseumid lähenevad teemale igaüks oma vaatenurgast ja räägivad sellest, mida tähendab pidu ja pidutsemine just nende muuseumi valdkonnas.

• Kuidas on Eestis läbi aja peetud sünnipäevi, lõikus-, sarika- ja pulmapidusid?
• Milliseid olukordi me veel peokorraldamise vääriliseks peame?
• Millised on meie peorituaalid ja kuidas on pidutsemine ajas muutunud?
• Kas loomad peavad ka pidu?
• Millised meie suurimad spordipeod, millised erinevate usundite pidulikud rituaalid ning mida üldse pidulikuks peame?
• Kuidas peost puhatakse ja kuidas pidu lõpeb?

Sel aasta toimub muuseumides kümneid eriekskursioone, peoteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud. Korraldajad panevad muuseumiöö huvilistele südamele, et tehes plaane väiksemate muuseumite külastamiseks heidaksid huvilised pilgu peale öö programmile, sest pisemates muuseumites on muuseumiööks või eriekskursioonideks vaja end sageli ette kirja panna ning praeguseks on mõnedes paikades juba ka kõik kohad täitunud.

Programmis osalevad muuseumid ja teised organisatsioonid avavad muuseumiööl oma uksed kell 18 ning tasuta sissepääs kestab kella 23ni. Kõige parema ülevaate sellest, mis igas programmis osalevas muuseumis täpselt toimub, leiab SIIT. 

Muuseumiööd toimub Eesti muuseumide ja Eesti Muuseumiühingute koostöös. 

Raimo Matvere, kes veab eest Teeme Ära! Maailmakoristuspäeva Eestis, tõdeb, et metsad Eesti looduse suurim väärtus, ent paraku viivad inimesed oma jäätmed just sinna.

“Sel aastal, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul, teeme meie 15. septembril omalt poolt kõik, et enamus metsa viidud ning jäetud risust saab kokku korjatud,” rääkis ta.

RMK peametsaülem Andres Sepp tõdes, et riigimetsa toodava prügi kogus ei näita vähenemise trendi, hoolimata laialdasest teavitus- ja selgitustööst.

“Peamist põhjust, miks olmejäätmeid kohalike omavalitsuste poolt korraldatud jäätmeveo ajal endiselt metsa tuuakse, me praegu välja tuua ei oska. See vajab veel täiendavat uurimist. Mööbli ja ehitusjäätmete utiliseerimine prügilates tundub aga inimestele ilmselt liialt kallis ja keeruline olevat,” nentis Sepp.

Kõige probleemsemate piirkondadena eristuvad selgelt Ida-Virumaa, Harjumaa, Läänemaa ja Raplamaa, teistest maakondadest koristatud prügi kogused on väiksemad.

Metsa viidava prügi trendid on selgelt seotud elanike tihedusega eri maakondades. Metsa viiakse nii olmejäätmeid, ehitusjäätmeid, mööblit kui ka kilekottidesse pakitud orgaanilist materjali.

“Kõige arusaamatum on komposti jäätmetega tegelemine – midagi ei juhtuks, kui need erakruntidelt koristatud puulehed ja oksad metsa tuues kilekottidest välja kallataks ja kilekotid minema viidaks,” ei mõista peametsaülem inimeste ebamõistlikku käitumist.

RMK hoole all on 47 protsenti Eesti metsamaast, eelmisel aastal tõi RMK metsast välja 281 tonni prügi.

“Inimesed võiksid olla metsas ja mujal looduses liikudes tähelepanelikud, sest veel augusti kuu jooksul on meile suur abi sellest, kui looduses liikuja metsa all vedeleva suurema prügihunniku World Cleanup äpiga ära kaardistab. Nii saame me parema ülevaate nendest paikadest, mis tuleks 15. septembril ära koristada,” innustab Maailmakoristuspäeva juht Raimo Matvere veel enne kuu lõppu prügiseid kohti globaalsele prügikaardile märkima.

Riigimetsa Majandamise Keskus on Maailmakoristuspäeva üks peamisi partnereid, kes hooldab metsamaid ja matkaradade ümbrusi aastaringselt ja pidevalt, kuid aitab Maailmakoristuse raames veel lisaks kõikvõimalike vahenditega ära kaardistada ning puhtaks kraamida ka need paigad, mis jäävad kõige käidavamatest radadest veidi eemale.

Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day:

• toimub 15. septembril 2018; 
• on maailma ajaloo suurim kodanikualgatuse, mis sai alguse  Eestist ja mida juhitakse Eestist; 
• Eesti eestvedamisel hakkavad ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga ligi 150 riiki.
• Maailmakoristus on Eesti suurim juubelikingitus maailmale. 

Mihkel Ilus A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel

Tammsaare muuseum asub küll ajalooliselt õige koha peal (NB! Pearu ja tema järeltulijad elavad ikka kõrvaltalus, mis on Vargamäe hoovilt silmata), kuid hoonetekompleks on peaaegu täies ulatuses üles ehitatud 70ndatel juba teadlikult „ajastutruu“ muuseumi loomise eesmärgil.

Aga on üks kaev. Mitte see, mis saunikumajade juures on, nähes välja täpselt nii kaevulik, kui üks romantiline ettekujutus talukaevust välja peab nägema. Vaid veidi eemal. Põhjatalu kaev, mis on seal Tammsaare-aegadest. Kogu võimsa muuseumimaastiku juures on see üsna tagasihoidlik eksponaat mõnes mõttes kõige rohkem „päris“ asi. Ka muuseumis tehtavad ekskursioonid ja haridusprogrammid viivad osalejad alati lõpuks just sinna.

Projekti „Kunstnikud kogudes“ raames teostab Mihkel Ilus kaevuga mitmeid töid, mille tulemusena saab see uue vormi 3. novembriks ning kevadel 2019 süvendatakse veesooneni. Kaevu maapealne osa on lihtne, ei eputa liiga paljude kaunistustega, hoiab funktsionaalset joont. Kaks tugipuud, mille juured ulatuvad nüüd taevasse, viitavad kaevule kui alati veidi müstilisele läbipääsule eri maailmade vahel.

See on austusavaldus raskele tööle, igapäevasele pingutusele, mis on Vargamäe ja meie mineviku arhetüübina kollektiivses teadvuses kinnistunud. Siit me tuleme, kaelkoogu ja kahe täis veeämbriga, ning vaatame, kaugele on jaksu minna. Aga minna tuleb!

„Kunstnikud kogudes“ sarja viimasele avamisele sõidab loomulikult ka kunstibuss! Alustame 3. novembril Tallinnast, sõidame läbi Türi Eesti Ringhäälingumuuseumi ja lõpetame Vargamäel kogu projekti kokkuvõttega. Ajakava ja täpsem info:

11.00 Kunstibuss stardib Tallinnast G. Otsa tänavalt

13.00 Võimalus  osa saada KuKo nr 7st Eesti Ringhäälingumuuseumis (Vabriku pst 11, Türi, Järva maakond) – Raul Kelleri hommage raadioreporter Felix Moorile, mille juhatab sisse Juhan Sihveri tutvustus salvestusseadmetest Riigi Ringhäälingus. Avaliku salvestuse lõpetab Hello Upani eksperimentaalne live.

14.00 Kunstibuss stardib Türilt Vargamäele A. H. Tammsaare muuseumi (Tammsaare-Põhja talu, Vetepere küla, Albu vald, Järvamaa)

15.00 Tervitus ja väike amps Vargamäel

15.15–16.15 KuKo nr 10 – A. H. Tammsaare muuseumi ning Mihkel Ilusa projekti tutvustus, vestlus kunstnikuga

16.30–17.30 „Kunstnikud kogudes“ projektijuhid Maarin Ektermann ja Mary-Ann Talvistu teevad kokkuvõtte, kuidas siis see aasta läks ja mida sellest kõigest arvata. Avatud on ka vaba mikrofon tagasisideks, kriitikaks ja muudeks kommentaarideks.

17.30 – algab pika-laua-pidu, esimeste käikude saateks valib Mihkel Ilus kaamos-muusikat.

Järgneb Aigar Vals live!

Desserdi kõrvale valib muusikat Marika Agu (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus).
22.00 stardib kunstibuss tagasi Tallinnasse 

Tuusik kunstibussis Tallinn-Türi-Vargamäe-Tallinn maksab 15 eurot, palume registreerida kontakt või telefonitsi 510 9125.

Neljapäeval, 22. veebruaril jõuavad EV100 sünnipäevanädala pidustused üle Eesti. Enam kui 20 tuntud skulptuuri ning 14 kunagise riigivanema fotoskulptuuri saavad Eesti Vabariigi sünnipäevaks sinimustvalged sallid või mütsid. Täna sada aastat tagasi otsustas Päästekomitee saata Eesti eri linnadesse manifesti ärakirjad lootuses, et see õnnestub välja kuulutada. 

„22. veebruaril 1918 üritas Päästekomitee sõita iseseisvusmanifesti avalikustamiseks Tartusse, mis paraku ei õnnestunud. See seik ajendas riigimehi Eesti iseseisvusmanifesti ärakirju läkitama teistesse maakonnalinnadesse lootuses, et Eesti riigi väljakuulutamiseks tekib mujal võimalus,“ ütles Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Sestap jõuabki täna sinimustvalge laine ja tähtsündmused üle terve Eesti.“ 

EV100 sünnipäevanädala neljandal päeval saab vähemalt 20 tuntud skulptuuri Eesti Vabariigi sünnipäevaks sinimustvalged sallid ja mütsid. Aktsiooniga on liitunud veel mitmed kohalikud omavalitsused. Samuti saavad sinimustvalged sallid kaela 14 kunagise riigivanema fotoskulptuuri. Idee autoriks on kunstnik Marceau Couve koos KAOS Arhitektidega. Sallid ja mütsid on kudunud Põlva Käsitööklubi, Hiiumaa Käsitööseltsi ja Tallinna MTÜ Omaabi kudumismeistrid ning Uljas & Daughtersi masinkudujad. 

·        Kell 10.00 heiskab peaminister Jüri Ratas Mustlas esimese lipu piimatööstuse korstna ehk ‘’Mulgi majaka’’ otsa, mis on renoveeritud esinduslikuks liputorniks. Kõnelevad peaminister Jüri Ratas, Viljandi Vallavolikogu             esimees Kaupo Kase ja Viljandi vallavanem Alar Karu. ·        Kell 11.00 algab Vabariigi Valitsuse väljasõiduistung Viljandi Riigigümnaasiumis. ·        Kell 13.00 esitletakse Viljandi Riigigümnaasiumis õhukesele hõbelehele trükitud EV100 juubelipostmarki. ·        Kell 16.00 toimub pidulik lipuheiskamine Tartu Veetorni tippu, tseremoonial kõnelevad peaminister Jüri Ratas ja Tartu linnapea Urmas Klaas. ·        Kell 17.00 toimub Mustlas ‘’Mulgi majaka’’ avamistseremoonia ja rongkäik Mustla Vabadussõja ausamba juurde. 

·        Kell 18.00 esineb peaminister Jüri Ratas traditsioonilise iseseisvuspäeva eelse kõnega Tartu Vanemuise teatrimajas. 

5.-7. oktoobril toimuva Turu raamatumessi peateema on 100. sünnipäeva tähistav Eesti.

Messi jooksul leiavad aset mitmed huvitavad vestluspaneelid, milles kohtuvad tuntud Eesti ja Soome kirjanikud ning kirjandusega seotud inimesed, teiste hulgas Andrus Kivirähk, Kairi Look ja Sirje Olesk. Lisaks kuulub Eesti-teemalisse programmi Eesti luule, muusika, karaoke ja näitused.

Turu messikeskuses toimuva messi avab 5. oktoobril Eesti riigikogu esimees Eiki Nestor. Järgneva kolme päeva vältel on messikülastajatel võimalus kogeda mitmekülgset kultuuriprogrammi, mille fookuses on eelkõige tänapäevane Eesti tõlkekirjandus. Külalistena astuvad üles soome keelde tõlgitud teoste autorid, armastatud Eesti kirjanikud Kai Aareleid, Jaak Jõerüüt, Paavo Matsin, Valdur Mikita ja Andrei Ivanov.

Raamatumessil tutvustatakse ka Lydia Koidula esimest soome keelde tõlgitud kogumikku, mis on Soome tõlkijate kingitus 100-aastasele Eestile. Lisaks on suurepärane võimalus näha suurt Soome-Eesti luulekava messi programmijuhi Jenni Haukio juhatusel.

Messikeskuse A-hallis on võimalus osta eestlastest kirjanike soome keelde tõlgitud teoseid ja saada infot Eesti kohta. Messi lasteala võtab kolmeks päevaks enda hoolde Ilon Wiklandist inspiratsiooni saanud Iloni Imedemaa Haapsalust.

Messi kõrvalprogrammina toimub reedel, 5. oktoobril Eesti-Soome karaokeõhtu, kus tuleb esitamisele mitmeid laule Mikko Savikko kogumikust „100 laulua. Laulamme yhdessä – 100 laulu. Laulame koos”. Laupäeval, 6. oktoobril leiab aset Eesti-teemaline klubiõhtu, kus lavale astub ansambel Au-ensemble koosseisus Asko Künnap (luule), Adam Cullen (viiul) ja Kivi Larmola (kitarr). Lavaluulet esitavad Kai Aareleid, Kätlin Kaldmaa, Indrek Koff, Mika Keränen ja Kauksi Ülle. Õhtu lõpetab Gogoli disko (Paavo Matsin). Kogu messi toimumise ajal on võimalik külastada Turu linnaraamatukogus näituseid „Eesti ajalugu piltides“ ja „Teekond pilvedesse“.

Messiprogramm: http://www.turunmessukeskus.fi

MTÜ Eesti Instituut levitab teadmisi Eesti ühiskonna ja kultuuri kohta. Peamised tegevused on Eestit tutvustavate trükiste väljaandmine ja näituste koostamine, eesti kultuurisündmuste korraldamine välismaal (eelkõige Soomes ja Ungaris), eesti keele ja kultuuri välisõppe korraldamine (rahvuskaaslaste programm), kultuuriportaali kultuur.info haldamine, infovahetus nii Eesti-siseselt kui ka suunaga välismaale. Instituudi tegevused on suunatud nii Eesti elanikele, siin viibivatele välismaalastele, väliseestlastele ja kokkuvõttes kõigile, kes Eesti maa, eesti keele ja kultuuri vastu huvi tunnevad. * The task of the Estonian Institute (established in 1989) is to spread information about Estonian society and culture in other countries, further cultural and educational links and organise the teaching of Estonian language and culture outside Estonia. Institute has published information booklets and periodicals about Estonia, compiled web pages, organised festivals, exhibitions, conferences and seminars, received journalists, researchers and lecturers, translators and writers, opened culture and information centres in other countries, granted scholarships. In order to make Estonia better known in the world, the Institute describes Estonia and its people in their entirety, emphasising the relations between different fields of society as they appear in everyday life. Culture is a phenomenon, created and carried by people regardless of their profession and age. The Institute does not thus limit its daily work with introducing literature, art, film, music and other fine arts, but spreads information also about Estonian education, economy, natural environment, social organisation and other areas of life, which all directly or indirectly shape Estonian culture, and therefore also the Estonians’ life.

Soome suurim jazzifestival Pori Jazz 2018 toimub 14.-22. juulini pakkudes üheksa päeva jooksul maailma parimate jazzi-, souli- ja funkistaaride kontserte. Teisipäeval, 17. juulil kell 17.00-21.00 esinevad festivali Lokkilaval kolm Eesti jazzikollektiivi – duo Kadri Voorand & Mihkel Mälgand, Joel Remmel Trio ja Erki Pärnoja : Efterglow. Jazzifestivaliga samal ajal toimub Poris Eesti Vabariik 100 raames ka Soome Arvamusfestival SuomiAreena, kus sel aastal on fookuses Eesti.

Tutvu programmiga siin – http://porijazz.fi/en/program/tuesday-17-7

Kadri Voorand on rahvusvaheliselt tuntud Eesti vokalist ja helilooja. Mihkel Mälgand on üks muusikaliselt aktiivsemaid bassiste Eestis. Duo esitab põhiliselt originaalloomingut häälele, klaverile ja bassile, kus on ruumi nii improvisatsioonile kui ka õhulistele elektroonilistele efektidele. Lüürikaks on Eesti luule ja originaaltekstid.

Kümmekond aastat Eesti jazzielu rikastanud pianist Joel Remmel on omanimelist triot vedanud enam kui 7 aastat. Selle aja jooksul on ansambli helikeel omajagu muutunud – kui esimene album “Lumekristall” (2012) oli tugevalt mõjutatud Skandinaavia jazzist, siis trio kolmas album “Some Things Never Change” (2016) on veidi traditsioonilisemate kõladega. Trios musitseerivad koos Joel Remmeliga noorema generatsiooni säravamad jazzmuusikud – Heikko Remmel kontrabassil ja Ramuel Tafenau trummidel.

Eesti lugudekirjutaja ja multiinstrumentalist Erki Pärnoja tuleb Pori Jazzile omanimelise bändiga Erki Pärnoja : Efterglow. See on rahulik, akustiline ja müstiline muusika, kus kohtuvad eeterlikud süntesaatorihelid ning kriipiv ja melanhoolne kitarrimäng.

Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare projekti „Jazzikingitus Euroopale” eesmärk on tutvustada Eesti jazziloomingut ja muusikuid mainekatel Euroopa festivalidel. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval on Jazzikingitus juba jõudnud meie muusikat tutvustama Belgiasse, Inglismaale, Saksamaale ja Soome ning aasta lõpus on eesti jazzmuusikud taas kutsutud London Jazz Festivalile.  

Projekti “Jazzikingitus Euroopale” toetavad Eesti Vabariik 100 ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus, Eesti Suursaatkond Soomes-suur tänu! Projekt toimub koostöös festivaliga Pori Jazz ning Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare eestvedamisel.

Eesti Jazzliit / www.jazz.ee

Jazzkaar / www.jazzkaar.ee

Eesti Vabariik 100 / www.ev100.ee

8. oktoobril kattub Eesti helkuripuudega, kuhu saab jätta ja võtta helkuri, millega end pimedal ajal liikluses nähtavaks saab teha. Algatuse „100 Helkuripuud Eesti 100. sünnipäevaks“ eesmärk on tõmmata juubelisügisel senisest enam tähelepanu turvalisusele liikluses. Praeguseks on oma Helkuripuu registreerinud enam kui 160 kogukonda üle Eesti.

Roosna-Alliku helkuripuu sügisel 2017. Allikas: Helikuripuu Facebooki leht

Juubelisügise säravaima kingituse ehitmises saavad osaleda kõik, kel oma kodukandist leitud sobiv puu ning hangitud vajalikul määral helkureid.

„Kui sul on helkur üle, siis riputa see oma piirkonna helkuripuule, kust ilma helkurita liikleja selle endale võtta saab ja nii pimedal ajal märgatavam on,“ selgitas Helkuripuu projektijuht Regina Jaakson. 

EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe sõnul tuletab pika traditsiooniga algatus meelde, kui oluline on turvaliselt liigelda. 

„Mida rohkem helkuritega kaetud puid 8. oktoobril särama lööb, seda rohkem inimesi liikluses märgatavamaks ka saab,“ rõhutas Soe.

Praeguse seisuga ehivad oma kodukandis helkuripuu enam kui 160 aktiivset kogukonda Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Põlvamaal, Raplamaal, Saaremaal, Valgamaal, Viljandimaal, Tartumaal kui ka Võrumaal.

Ehtimiseks tarvilikud helkurid hangib iga kogukond ise.

„Helkuripuu“ idee on autorid on Regina Jaakson ja Daisi Sprenk.  

Helkuripuude projekti eestvedajad on Tre Raadio, SA Pärnumaa Arenduskeskus, Türi Noortekeskus ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Algatus on EV100 kodulehel üleval ka kingitusena. 

Vaata, kus asub Sinu kodukoha helkurpuu!

HARJUMAA

Loksa Noortekeskus, Tallinna 47, Loksa linnLagedi Põhikool / Lagedi Raamatukogu, Kooli 18/18b, LagediMeriküla Spordi- ja Õppekeskus, Tilgu tee 53, Meriküla, Harku valdHarkujärve noortekeskus, J. Venteri tee 4, Harkujärve, Harku valdPõhja-Tallinna noortekeskus, Kopli 98, TallinnGustav Adolfi Gümnaasium, Vana-Kalamaja 9, TallinnKiiu lasteaed, Aia 2, Kuusalu valdHabaja küla, Kose valdRännaku pst 1, TallinnValdeku noortekeskus, Valdeku 13, TallinnSaha tee 11b, Loo alevikLiivamäe lasteaed, Juhkentali 25, TallinnTallinna Kuristiku Gümnaasium, K.Kärberi 9, TallinnJõe 2b, Kostivere alevik, Jõelähtme valdKiiu Kiigepõnni Lasteaed, Aia 2, Kiiu alevikLasteaed Neeme Mudila, Männimäe tee 10, Neeme küla, Jõelähtme valdAruküla tee 9, Jüri alevik, Rae valdMere 10, PaldiskiMänniku lasteaed, Kraavi 4, TallinnÕunapuu pst 47, Muuga

Peterburi tee 50c, Tallinn, Atko/Sotka parklas asuv männipuu

TARTUMAA

Elva avatud noortekeskus, Pikk 8, Elva valdNõo Krõll lasteaed, Kivi 6, NõoTamme pst 24a, Tartu Tartu mnt 4, NõoLasteaed Kannike, Ravila 43, Tartu linnTabivere alevikNõo Põhikool ja Noortekeskus, Tartu mnt 4, NõoTartu Aeg-Ruum Noortekeskuse kõrval, Tähe 3, TartuUhti küla, Kambja valdVõilille tee, Haage küla, Tartu

Luunja Keskkooli territoorium, Puiestee 28, Luunja alevik

IDA-VIRUMAA

Kurtna noortekeskus, Kurtna küla, Alutaguse vald
Jõhvi noortekeskus, Hariduse 3, Jõhvi

PÄRNUMAA

Suigu Seltsimaja, Tootsi tee 6, Suigu küla, Tori valdPärnu Lastepark, Rüütli 12Pärnjõe külaAre Avatud Noortekeskus, Pärivere tee 17, Are alevik, Tori valdPärnu-Jaagupi Avatud Noortekeskus, Kooli 2, Pärnu-Jaagupi alevHäädemeeste alevikKilingi-Nõmme Gümnaasium, Sambla 18, Kilingi-NõmmeUulu Põhikool, Soometsa tee 3, UuluRaeküla Vanakooli Keskus, Lembitu 1Tahkuranna Algkool, Riia maantee 2, VõisteJannseni parkla Ülejõe Selveri apteegi juuresKilingi-Nõmme vabaajakeskuse ees, Pärnu tn. 62Paikuse Põhikool, Paide mnt 19, PaikuseTallinna mnt 1, LihulaTootsi Lasteaed-Põhikool, Kooli 7, TootsiUulu Kultuuri- ja Spordikeskus, Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste valdSauga avatud noortekeskus, maantee äärne puu, Põõsalinnu 2, Sauga alevik, Tori valdVändra noortekeskus, Vana tn.70, VändraSauna 1, Audru alevikSiimu silla Vana-Pärnu poolne algusTÜ Pärnu kolledži esine, Pärnu linn

Mai rajoonis Selveri juures, Pärnu linn

LÄÄNE-VIRUMAA

Kadila küla, vana koolimaja ees muruplatsil, Vinni valdMuuga-Laekvere Kool, Kesk 8, LaekvereRoela Noortemaja, Allika põik 1, Vinni vald

Sõmeru poe parkla kõrval, Sõmeru alevik

VILJANDIMAA

Kirivere Kool, Kõo küla, Põhja-Sakala valdTarvastu Noortekeskus, Posti 51, MustlaVõhma Avatud Noortetuba, Kauba 1, Põhja-Sakala vald Hariduse 12a, ViljandiHolstre Kool, Kooli tee 1, Holstre, Viljandi valdKarksi-Nuia Noortekeskus, Tartu mnt.22, Karksi-Nuia, Karksi valdViljandi Huvikool, Jakobsoni 47c, Viljandi 

Tääksi küla, Põhja-Sakala vald 

RAPLAMAA

Kodila bussipeatusTallinna Mnt 19, Järvakandi, Kehtna valdSaeveski tänav, Järvakandi, Kehtna valdHageri raamatukogu ja rahvamaja, Kohila tee 18, HageriKohila lasteaed Sipsik, Posti 5a, KohilaPosti 5a, Kohila 

Purila, bussipeatus, Raplamaa 

VÕRUMAA

Sõmerpalu Noortekeskus, Kooli 1, Sõmerpalu alevikKääpa Noortekeskus, Kooli 1, Kääpa küla, Võru valdVana Urvaste vallamaja, Kuldre küla, Antsla valdVärska Gümnaasium, Pikk 13, Värska

Orava küla, Võru vald

SAAREMAA

Nasva klubi, Sõrve mnt 53Leisi Keskkool, Kooli 4, LeisiMuhu Noortekeskus, Liiva küla, Muhu valdLümanda külaIide küla bussipeatus, Sõrve poolsaarTornimäe küla bussipeatusKaali külaRoobaka küla mõisaparkMõisa, Suur-Randvere küla, Saaremaa valdKärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Saaremaa valdSalme Põhikool, Kuressaare mnt 1, SalmePihtla kool, Püha küla, Pihtla vald

Kuressaare mnt 1, Salme, Saaremaa

JÕGEVAMAA

Kaalumaja 11, Kuremaa alevik, Jõgeva valdAvinurme tee, Mustvee valdKääpa küla poe juures, Mustvee vald

Põltsamaa Lasteaed Tõruke, Lembitu 1, Põltsamaa linn

JÄRVAMAA

Taikse Seltsimaja ees, Taikse külaLaupa Põhikool, Laupa külaAlbu Noortekeskus, AlbuPaide Gümnaasium, Tallinna 46, Paide linnAravete Keskkool, Piibe mnt 21, AraveteAmbla-Aravete Kool, Lasteaia 4, Aravete alevikTüri Põhikool, F.J.Wiedemanni 3a, TüriPaide Hammerbecki Põhikool, Aiavilja 3, PaideKabala Kool, Pargi 2, Kabala, Türi valdTüri Muusikakool, Hariduse 1, Türi valdOisu lasteaed Kelluke, Lasteaia tänav 7, Oisu alevik, Türi valdKäru keskväljak, Türi valdJärvamaa Kutsehariduskeskus, Tallinna 46, Paide linnSärevere õppekoht, Tehnikumi 1, Särevere, Türi valdHillar Hanssoo Põhikool, Lai 33, Paide linnVäätsa Põhikool, Kooli 1, VäätsaJõe tänav, Särevere alevik, Türi valdKäru Põhikool, Aia tn.20 sisehoov, Käru alevik, Türi valdViisu lasteaed, Pargi tee 6, Viisu küla, Paide linnVäätsa Põhikool, Kooli 12, Väätsa alevikPikk 16a, Ambla alevik, Järva valdMündi 5, Paide linNTüri vallavalitsus ja raamatukogu, Kohtu 2, Türi linnTüri lasteaed, Türi-Alliku maja, Türi linnast 2 kmTüri Noortekeskus, Tallinna 1a, Türi linnAmbla Kultuurikeskus, Piibe maantee 27, Aravete alevikVäätsa Vallavalitsus, Kooli 10, Väätsa, Türi valdRetla-Kabala Kooli Oisu õppehoone, Retla tee 1, Oisu alevik, Türi valdViisu Raamatukogu, Viisu mnt 4, Viisu küla, Paide linnTüri kesklinna parkTüri kesklinna Lasteaia Lembitu tänava väravTüri Lasteaed, Tehnika 12, Türi 

Tarbja Lasteaed-Kool ja Noortekeskus, Kooli tee 1, Tarbja küla, Paide linn

VALGAMAA

Tõrva Avatud Noortekeskus, Spordi 1, Tõrva

PÕLVAMAA

Räpina Vallavalitsus, Kooli 1, RäpinaRäpina Aianduskool, Pargi 32 Räpina 

Ahja Avatud Noortekeskus, Illimari 6, Ahja, Põlva vald

LÄÄNEMAA

Panga tee 1, Panga küla, Haapsalu Haapsalu Noorte Huvikeskus, F. J. Wiedemanni 4, Haapsalu 

Jõõdre Noortetuba, Aroonia 4, Jõõdre, Haapsalu

HIIUMAA

Viskoosa bussipeatusVabrikuväljak 1, Kärdla

Keskväljak 5a, Kärdla

Kõik uudised

Festivali avaetenduses «Peatumatu hooga»  ühendatakse jõud Eesti artistidega. Prantsuse-Kolumbia akrobaatiline duo El Nucleo näitab meisterlikkust läbi erinevate tsirkusealade. Itaaliast pärit Otto il Bassotto toob Eestisse naeruküllase kummipea etenduse.

Guinnessi rekordi omanik, hollandlane Marco Bonisimo žongleerib viie jalgpalliga ja vaatemängulise etteaste teevad ka Eesti tipp-akrobaat Kert Ridaste koos õhuakrobaat Saana Leppäneniga Soomest.

Õhtujuht Magic Thor improviseerib koos Meelis Kubo & Charlekaga otse publiku sees. Õhtu pealkiri on inspireeritud El Nucleo lavastuse pealkirjast «Sans Arrêt», mis tõlkes tähendab ‘peatumatu’.

«Mul on suur rõõm, et saame luua uue festivali HOOG Haapsalu linna ning pakkuda publikule uudseid ja erinevaid lavastusi. See suurepärane koostöö uue festivali näol on südantsoojendav näide kokkuhoidmisest nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil,» rõhutas festivali peakorraldaja Anu Tähemaa.

Korraldajate sõnul on tsirkusepeo avaetendus «Peatumatu hooga» on läbilõige kõigest sellest, mis festivalil juhtuma hakkab. Näiteks Prantsuse-Kolumbia duo El Nucleo lavastused mängivad inimvõimete piiril läbi akrobaatika, siis festivali peaesineja, Saksamaalt pärit artist Matthias Romir, räägib tõsiseid ja naerutavaid lugusid, kasutades klounaadi, videotehnikat, teatraalsust ja žongleerimist erinevate objektidega.

Programmist leiab ka Leedu tantsuteatri Dansema spetsiaalsed etendused beebidele vanuses 0-2 eluaastat. Kunstigurmaanidele on mõeldud Uus-Meremaa artisti Thom Moncktoni lavastus «Only Bones», aga ka Eesti-Soome duo Kerti ja Saana meisterlik esteetika läbi moodsa akrotantsu või Eesti tipp-õhuakrobaat Grete Grossi «Düraad». Gross on valinud oma etenduspaigaks pargipuu, mille otsas musitseerivad ka muusikud.

Festivali külastajad saavad ka ise käe valgeks

Festivali ühe osana pakutakse külastajale praktilist võimalust end proovile panna tsirkusemaailmas. Festivali alale tuuakse erinevaid tsirkusevahendeid, mida saab juhendajate suunamisel ise proovida. Tegu on vabaõhu treeningsaaliga, kus võimalus katsetada monorattasõitu, erinevaid tasakaalualasid, õhuakrobaatikat, žongleerimist ja muud. Lisaks on võimalus valmistada ise žongleerimispalle. Tsirkusemaailma oodatakse igas vanuses huvilisi – lapsi, vanemaid, vanavanemaid.

Uus festival HOOG on pühendatud Eesti Vabariigi 100 juubelile. Festival valmib 100 vabatahtliku toel.

VAATA KA neid linke:

HOOG festival TÄNAB: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriamet, Prantsuse Instituut, Soome Instituut, TelepArt, Haapsalu linn, Haapsalu kultuurikeskus, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Haapsalu Linna Algkool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Haapsalu Kutsehariduskeskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, TLÜ Haapsalu Kolledž, GoodNews, Beguta külalistemaja, Haapsalu Kunstikool, Hansaviimistlus, Telia, Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus, Baltic Nordic Circus Network, Tsirkusestuudio Folie, PartnerAkro, Tantsuklubi KOIT, Rahumäe Põhikool, Eve Stuudio, T-Stuudio, Eesti Tantsuagentuur, Q Catering, Eventech, Piletilevi, TicketBest ja HOOG vabatahtlik korraldusmeeskond