Rubriik: Ajalugu ja kultuur

Rändnäitus „Eesti läbi 100 silmapaari“ on Eesti lugu, mida räägib 100 inimest vanuses 100 kuni 1 läbi oma silmade. Iga Eesti Vabariigi aasta kohta üks inimene, igal oma emotsioon Eestiga.

„Eesti läbi 100 silmapaari“ on pildiline Eesti lugu, mis valmis spetsiaalselt Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks ja seda jutustab sada eestlast ning eestimeelset inimest läbi oma silmade ja tundmuste. Kõige vanem portreteeritu, saja-aastane Linda Erika, on sündinud samal aastal kui Eesti Vabariik. Kõige noorem, Jako, sündis 2017. aastal 24. veebruaril esimese lapsena Eestis. Jäädvustatud on nii neid, kes tutvustamist ei vaja, kui ka neid, kellega külastaja kohtub esimest korda.

Inimeste kõrval tutvustab näitus ka Eestit kui kohta maailmakaardil. Nõnda tuleb esitlusele sada vaadet tuntuimatest Eesti paikadest (Tallinna vanalinn), ehitistest (rehetare), emotsioonidest (laulupidu), saavutustest (e-Eesti), märgilistest toitudest (murakamoos), mis annavad ka Eestit mitte tundvale inimesele aimu meie maa kultuurist, loodusest, tehnikasaavutustest, köögist, kommetest. Kaks visuaali, portree ja meeleolu, seovad kokku lühikesed tekstid eesti ja inglise keeles. Inimese ja koha lugu. Eesti lugu ühe sajandi lõikes.

Näitust saadab helitaust, mis viib rännakule Pärdist Tätteni ja Tormisest Hypnoboosterini, „Kevade“ tunnusmeloodiast laulupidudeni, vaheldudes Eestile omasete helide ja kõladega: Hiiumaa mererand, vana Tatra tramm versus uus oranž „porgand“, Tartu raekoja kell, sauna lelilava ning vihmane männisalu – kõik see äratuntav, mis meid meie igapäevaelus lahutamatu osana saadab.

Idee autor ja kunstiline juht: Kaire van der Toorn-Guthan / Portreefotode teostus, kaasautor: Toomas Volkmann / Eesti-meeleolude fotod: Tõnu Tunnel, Tõnu Runnel / Tekstid: Piret Jaaks, Mirjam Matiisen, Tiiu Suvi, Helina Piip / Heli ja filmid: Sven Sosnitski / Jumestus: Liis Piksar

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul Eestisse tagasipöördujate arv küll suureneb, kuid on ilmselge, et eestikeelne kogukond välismaal on ja jääb.

«Väljaspool Eestit elab hinnanguliselt 15 protsenti eestlastest. Eesti juubeliaastal on oluline, et väärtustaksime oma keelt ja kultuuri üle kogu maailma ja et peost saaksid osa ka meie rahvuskaaslased,» rõhutas Käosaar. 

EV100 rahvusvahelise programmi halduri Heilika Pikkovi sõnul lähevad mitmed kodueesti kultuurikollektiivid ja loomeinimesed juubeliaastal külla Eesti kogukondadele välismaal, andes hoogu sündmustele, millest saavad lisaks eestlastele osa ka paljud teised kohalikud inimesed.

«Näiteks Torontos koguneb vabariigi aastapäeval kohaliku raekoja platsile tuhatkond eestlast, kes heiskavad ühiselt Eesti lipu ning korraldavad samas ka väikese laulu- ja tantsupeo,» kirjeldas Pikkov.

Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juhi Anne-Ly Reimaa sõnul on paljud ettevõtmised väliseesti kogukondades suunatud tänavu noortele.

«Välja võiks tuua näiteks Miksteatri etendused eesti peredele Frankfurdis, Brüsselis ja Luksemburgis ning Soome-Ugri filmifondi ja Soome-Ugri Filmifestivali meeskonna korraldatavad animatsiooni töötoad Siberi kooliõpilastele Ülem-Suetukis,» kirjeldas Reimaa.

Toetust jagati seekord väliseesti kultuuriühingutele rohkem kui varasemalt – ühtekokku 100 000 eurot, sellest rahvuskaaslaste programmi raames 40 000 eurot ning EV100 programmi raames 60 000 eurot. Käosaare sõnul esitati erakordselt põnevaid projekte, mis said hindamisel kõrgeid punkte.

«Rahastatavate projektide geograafiline haare on Eesti juubeliaastal eriti lai. Läbi erinevate väliseestlaskonna ettevõtmiste levib ka info meie riigi pidupäevast kõikjale üle ilma,» lausus ta. 

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistavad eesti kogukonnad Soomes, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Šotimaal, Venemaal, Tšehhis, Austrias, Rootsis, Saksamaal, Hollandis, Luksemburgis, Šveitsis, Prantsusmaal, Ukrainas ja mujal. Lisaks arendatakse internetiportaali Global Estonian, mis võimaldab väliseesti kogukondadel üle maailma oma tegevust kaardistada.

Rahvuskaaslaste programmi raames toetati näiteks eesti kultuuripäevade korraldamist, teatrite esinemisi väliseesti kogukondades kui ka väliseesti kooride ja rahvatantsukollektiivide esinemisi ja nende juhendajate koolitust Eestis. Projektikonkursi korraldasid riigikantselei, kultuuriministeerium, rahvuskaaslaste programmi nõukogu ning integratsiooni sihtasutus. 

EV100 juubelitammikute avamispeod toimuvad üle Eesti

Täna, 1. juunil kuulutatakse avatuks kõik EV100 juubelitammikud. Sümboolne „Eesti 100 tamme“ tammikute avamine toimub Tamsalus, kuhu istutavad oma tammepuu Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Austria president Alexander Van der Bellen. Juubeliaasta kevadel on rajatud üle veerandsaja EV100 tammepargi, -salu ja -allee.

„Eesti 100 tammeparkide rajamise idee sai alguse Eesti Vabariigi 95. sünnipäeval, kui noored panid kasvama tuhanded tammetõrud,“ ütles Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa. „Juubeliaastal on sellest ideest sündinud EV100 tammikud, mis hakkavad rõõmustama meid ja meie tulevaid põlvi,“ lisas Rohumaa.

1. juunil avatakse EV100 tammepargid Eesti eri paigus. Jaanus Rohumaa sõnul kuulutatakse kõik Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud tammepargid avatuks Lääne-Virumaal Tamsalu linnas toimuval avamispeol.

Kokku on kohalikud omavalitsused, koolid ja lasteaiad rajanud 26 suuremat parki. Lisaks on oma tamme või tammepargi istutanud mitukümmend korteriühistut ning eraisikut ja ettevõtet. Juubelikevadel on vähemalt ühe EV100 tammiku saanud iga Eesti maakond.

Kõige suurem EV100 tammepark asub Ida-Virumaal Kurtnas (2400 puud). Kõige kaugemad pargid asuvad Kiievis ja Amsterdami lähistel Hollandis.

EV100 tammikute avamised (vaata ka www.ev100.ee/tammed)

·         Kell 9 avatakse Pärnumaal Saarde vallas Saarde 100 tamme salu. Vaata lähemalt www.ev100.ee/et/saarde-100-tamme-salu-avamispidu-kilingi-nommel

·         Kell 10 avatakse Harku vallas Tiskre ringi juures Tibutare tammik. Vaata lähemalt www.ev100.ee/et/eesti-100-tibutare-tammed-harku-vallas-avamisuritus

·         Kell 10 istutatakse ja avatakse Valgas Rohelise tänava tammik. Vaata lähemalt www.ev100.ee/et/rohelise-tanava-tammiku-avamispidu-valgas

·         Kell 11 avatakse Läänemaal Taebla tammepark. Vaata lähemalt www.ev100.ee/et/taebla-tammepargi-avamine

·         Kell 12 avatakse Ida-Virumaal Ahtmes Kohtla-Järve 100 tamme park www.ev100.ee/et/kohtla-jarve-100-tamme-pargi-avamine

·         Kell 13 avatakse Viljandimaal Suure-Jaani linnas Nooruse tammik. Vaata lähemalt www.ev100.ee/et/eesti-100-tamme-nooruse-tammiku-avamine-suure-jaanis

·         Kell 13 avatakse Saaremal Panga tammik. Vaata lähemalt www.ev100.ee/et/panga-100-tamme-pargi-avamine-panga-pangal-saaremaal

·         Kell 14 avatakse Jõgeva linnas Pedjakalda tammik. Vaata lähemalt www.ev100.ee/et/pedjakalda-tammiku-avamispidu-jogeval

·         Kell 16.30 avatakse Narva Eesti Gümnaasiumi tammepark. Vaata lähemalt www.ev100.ee/et/narva-eesti-gumnaasiumi-tammepargi-avamine

Lisainfo

Mari Valgepea„Eesti 100 tamme“ projekti juht

tammed@riigikantselei.ee

518 4716

Kultuuripäevade EV 100 – eri raames salvestatakse Eesti sünnipäeva auks video, mis liidab endast vana seto leelo-ning tantsutraditsioonid modernse kaasajalise tantsustiiliga.

Kultuuripäevade EV100-eri raames salvestati Eesti sünnipäeva auks video, mis liidab endas vana seto leelo-ning tantsutraditsioonid modernse – kaasajalise tantsustiiliga. Kohalik New Yorgis elav Eesti koreograaf Diina Tamm oma rahvusvahelise tantsutrupiga veedavad päeva Eestist tulnud setode grupi “Siidisõsarõ” leelotajatega. 28. märtsil filmisime erinevates New Yorgi vaatamisväärsustes esitamas ühele või teisele grupile omast loomingut, mis kulmineerus päeva lõpuks “sulandumisega”. Video mõte on näidata, kuidas erinevad kultuuride vormid ja generatsioonid suudavad teha koostööd ka olles olemuselt kuid ka geograafiliselt üksteisest nii kaugel. Samuti on see korraldajate andmeil esimene selline ülesvõtmine, kus setod New Yorgis täisrõivastuses leelotavad.

Valev Laube is an Estonian-born is brand manager, artist, and designer currently based in New York. He’s an enthusiastic creative mind whose digital designs have been the cornerstone of many New York-based festivals, events, and company brands. An alumnus of the University of Rochester (Rochester, NY) and the United World College of the Adriatic (Duino, Italy), Valev has exhibited his work in both the United States and Canada, and performed worldwide. Most recently, Valev has worked on web presence and design project for Marquee Brand Builder, an internationally acclaimed brand consultancy. Formerly he’s worked for multiple design and branding companies. During his work with a New York-based design and production company Sacatelle, he worked on design and promotion projects for clients such as Kenneth Cole, Steve Madden, Coffee Bean & Tea Leaf, and many others. His most recent independent project was organizing a multidisciplinary concert “Tonality of Culture” (National Gallery of Art, Washington, D.C.), creating a music video for an Estonian-Finnish indie-pop band Popidiot, branding and curating works for The Foundation for Estonian Arts and Letters (New York, NY). In 2016 he collaborated as a video artist on a performance-art show “Reflection Spectrum” at Anita’s Way (New York, NY) and since 2016 he is the creative director of a New York-based festival Estonian Cultural Days in New York.

Maailmakoristuspäeva käigus leiti Eestis kõikvõimalikku kraami – ostukärusid, karupükse, järve uputatud roller, kineskoope, mängukarusid ja kreemituube, merre visatud külmkappe, televiisoreid, ka üks surnukeha ning palju muud fantaasia piiridest välja ulatuvat.

“Kõik läks supersuurepäraselt!” rõhutas Teeme Ära! juhatuse esimees Eva Truuverk.

“Muidugi oli väikseid tagasilööke ja alati võib öelda, et number oleks võinud olla suurem. Kuid praegustele osalejetele lisanduvad ka need inimesed, kes teevad oma koristusi lähipäevil. Ning see pole ikkagi veel kõik: mu sisetunne ütleb, et tänase mõjusid hakkame nägema alles tulevate aastate jooksul – need ei kooru kohe siin ja praegu. Usun, et aktsiooniga kaasneb tohutut positiivsuse laine, kus inimesed lihtsalt tulevad kokku, korjavad prügi, on rõõmsad ja sõbralikud – seda pole varem maailmas sellises ulatuses olnud,” märkis Truuverk.

Korraldustiim usub, et Eestis sündinud suurim kodanikualgatus alguse pannud hoiakute muutusele maailmas ning uuele normaalsusele loodus- ja keskkonnahoius.

“Nüüd võib öelda, et tunneme kõik tohutut kergendust, väsimust ja rahuolu,“ tunnistas Maailmakoristuspäeva juht Eestis Raimo Matvere.

Ta nentis, et mõnes kohas tuleb veel prügi äraviimisega tegeleda ent praeguse tagasiside põhjal on vähemalt kaks kindlat eesmärki täitunud.

“Esiteks, inimeste positiivsed emotsioonid ja võidurõõmu tehtud tööst. Teiseks, avalik hoiak, et prügi looduses ei ole normaalne. Mind tõeliselt liigutas, et inimesed helistasid ja teatasid, et ühes kohas sai koristatud, andke veel kohti ette. Avaldan ka siirast tänu meediale, kes läbi pika päeva koristajaid esile tõstis – need inimesed väärivad tunnustust,” rõhutas Matvere.

Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimus 15. septembril 2018, ja on maailma ajaloo suurima kodanikualgatus. See on alguse saanud Eestist ja seda juhitakse Eestist ning Eesti eestvedamisel hakkasid ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga 160 riiki. Maailmakoristuspäev on Eesti suurim juubelikingitus maailmale.

VAATA KA:

Sügisesel koolivaheajal, 13.–28.10.2018, on kõik pered koos lastega oodatud laste ja noorte muuseumidefestivalile “Avatud mänguväljad”. Festivali viiakse läbi juba neljandat korda. Festivali selleaastase teema „100 tähtsat asja“ raames tutvustavad muuseumid ja raamatukogud lastele ja noortele oma kogude olulisemaid esemeid, ideid ja väärtusi. Festivali raames valmistavad 20 muuseumit ja raamatukogu üle Eesti spetsiaalselt festivali jaoks loodud mängulehed, mis aitavad näitusi ja kogusid mängulises võtmes avastada. Festivali paralleelprogrammi raames on võimalik osaleda töötubades ja teemapäevadel.

Osalevad muuseumid: Kadrioru lastemuuseum Miiamilla, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Linnamuuseum/Fotomuuseum, Peeter I Majamuuseum, Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Muuseum, Kondase keskus, Liivi Muuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu mänguasjamuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Mikkeli Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Maanteemuuseum

Festivali „Avatud mänguväljad“ korraldab MTÜ Elamusõppe labor.

Lisainfo: www.avatudfestival.ee

Juubelikevadel saab Eesti üle 20 uue tammiku

Mai- ja juunikuus istutatakse tuhandeid laste ja noorte kasvatatud tammeistikuid üle Eesti rajatavatesse EV100 tammikutesse. Kokku rajatakse Riigikantselei kingitusega „Eesti 100 tamme“ üle 20 tammiku.

„Üle-eestiline EV100 tammeparkide rajamine on hoo sisse saanud ning oma juubelitammiku saab iga Eesti maakond. Käesolev nädal viib istutustalgud Jõgevamaale Mustvee valda, Raplamaale Märjamaa valda, Järvamaale Paidesse, Harjumaale Keilasse ning Valgamaale Sangastesse,’’ märkis Riigikantselei „Eesti 100 tamme“ projekti juht Mari Valgepea.

Juubelikevade istutushooaeg algas 1. mail Sindi linnas asuva Ojakalda pargi rajamisega, kus pandi mulda 100 tammeistikut. Igas maakonnas on algatusega „Eesti 100 tamme“ liitunud vähemalt üks kohalik omavalitsus, kokku istutatakse kohaliku omavalitsuse ja laste koostööna 21 juubelitammikut. Tammepuid ja tammikuid on oodatud istutama kõik eraisikud ja organisatsioonid nii Eestis kui ka välismaal.

„Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks saab oma EV100 tamme või tammiku istutamisega teha jäädava ning sümboolse kingituse,“ lausus Mari Valgepea. „Algatusega on liitunud palju eraisikuid, peresid, kohalikke kogukondi, organisatsioone ja ettevõtteid. Möödunud nädalavahetusel rajas Swedbank Eesti 2400 puuga tammepargi Ida-Virumaale Kurtnasse, juubelitammikuid on rajatud juba ka Rootsi ja Hollandisse,’’ lisas Valgepea.

Oma pargi või tammepuu istutamisest palume teada anda aadressile tammed@riigikantselei.ee. Täpsem info EV100 tammeparkide kohta www.EV100.ee/tammed  

Lisainfo

Mari Valgepea               

„Eesti 100 tamme“ projekti juht

Tel.: 518 4716

E-post: mari@ev100.ee

Koolide ja kohalike omavalitsuste EV100 tammeparkide istutamiste ja avamiste kava:

• 1.05 istutati Pärnumaale Sindi linna EV100 tammik
• 4.05 istutati Raplamaale Kohila valda EV100 tammik
• 5.05 istutati Läänemaale Taebla alevikku EV100 tammik
• 9.05 istutati Tartumaale Eesti Rahva Muuseumi alale EV100 tammik
• 9.05 istutati Võrumaale Urvaste valda EV100 tammik
• 11.05 istutati Pärnumaale Pärnu linna EV100 tammik
• 11.05 istutati Viljandimaale Suure-Jaani linna EV100 tammik
• 12.05 istutati Ida-Virumaale Kohtla-Järvele linnas, Ahtme linnaosas EV100 tammik
• 15.05 istutatakse Jõgevamaale, Mustvee valda EV100 tammik
• 16.05 istutatakse Raplamaale Märjamaa valda EV100 tammik
• 17.05 istutatakse Järvamaale Paide linna EV100 tammik
• 18.05 istutatakse Harjumaale Keila linna EV100 tammik
• 21.05 istutatakse Saaremaale Panga pangale EV100 tammik
• 25.05 istutatakse Põlvamaale Kanepi valda EV100 tammik
• 25.05 istutatakse Valgamaale Valga linna EV100 tammik
• 26.05 istutatakse Jõgevamaale Jõgeva linna EV100 tammik
• 1.06 avatakse Lääne-Virumaal Tamsalu linnas EV100 tammik
• 1.06 avatakse Viljandimaal Suure-Jaani linnas EV100 tammik
• 1.06 avatakse Jõgevamaal Jõgeva linnas EV100 tammik
• 1.06 avatakse Saaremaal Panga pangal EV100 tammik
• 1.06 avatakse Pärnumaal Saarde vallas EV100 tammik
• 1.06 avatakse Narva linnas EV100 tammik
• 1.06 avatakse Läänemaal Taebla alevikus EV100 tammik
• 1.06 avatakse Harku vallas Tiskre ringi juures EV100 tammik
• 1.06 avatakse Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas, Ahtme linnaosas EV100 tammik
• 1.06 avatakse Viljandimaal Suure-Jaani linnas EV100 tammik
• 1.06 avatakse Valgamaal Valga linnas EV100 tammik
• 1.06 istutatakse ja avatakse Saare maakonnas Muhumaal EV100 tammik
• 5.06 istutatakse ja avatakse Ida-Virumaal Kiviõli linnas EV100 tammik
• 9.06 istutatakse ja avatakse Jõgevamaal Vaiatu külas EV100 tammik
• 9.09 avatakse Viljandimaal Mustvee vallas EV100 tammik

Esimest korda ESTOde ajaloos algab festival Soomest ning Helsingis toimuvaid avasündmusi korraldavad soome-eestlased.

ESTO 2019 peakomitee esinaise Sirle Söödi sõnul on Soome ainuõige alguspunkt. „Praegu on just Soomes eestlastel suurim kogukond, sest alaliselt elab riigis enam kui 60 000 eestlast. Seega tähendavad eestlust hoidvad kultuuripäevad jätkuvalt oma identiteedi teadvustamist ning pidevat arengut ja liikumist tuleviku suunas, rõhutades eestlust kui tervikut. Enam ei ole kodu- ja ulgueestlasi, oleme kõik eestlased, globaalsed eestlased,“ rõhutas Sööt.

EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul on oluline, et riigi juubeliprogrammis on osa ka kaugel elavatel eestlastel. „2019. aastal toimuv ESTO annab suurepärase võimaluse EV100 pidustustes kaasa lüüa ning Eestit külastada. Eriti hea meel on aga selle üle, et tänavu on ESTO pühendatud lastele ja noortele, kes on samuti EV100 juubeliprogrammi fookuses,“ märkis ta.

ESTO 2019 toimub 27. juunist 3. juulini järjest Helsingis, Tartus ja Tallinnas. ESTO passide soodusmüük kestab 28. veebruarini.

Üksikpiletid tulevad müüki vahetult enne festivali ainult vabade kohtade olemasolul. Festivali programmi leiab ESTO 2019 kodulehelt estofestival.com.  

Ülemaailmse eestlaste kesknõukogu (ÜEKN) esimees Aavo Reinfeldt kinnitas ESTO hoidmise vajadust ning järjepidevuse olulisust. „Uskumatult tähtis on, et ESTO pärandit käsitletakse austusega. See mängis üliolulist kultuurilist ja poliitilist rolli ning eestlased üle maailma peavad seda ajalugu mäletama,“ märkis Reinfeldt.

Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juhi Anne-Ly Reimaa sõnul on alanud aasta märgilise tähtsusega. „ESTO toidab tänini maailma eri paigus elavate eestlaste identiteeti ning on oluline, et Eesti riik tunnustab ja toetab väliskogukondade püüdlusi hoida eesti keelt ja kultuuri,“ rõhutas Reimaa.

Esimene globaalne eestlaste kokkutulek, hilisema nimega ESTO, toimus Torontos aastal 1972 ning edaspidi on ESTOd toimunud iga nelja aasta järel. Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestist põgenenud eestlased kogunesid festivalinädalal, et rääkida maailmale Eestist, hoolitseda eesti keele ja kultuuri säilimise eest. ESTO eesmärk oli eesti kultuuri säilitamise kõrval alati ka poliitiliste sõnumite edastamine. ESTO programmis on jätkuvalt alles rahvuskongress, ball ning laulu- ja tantsupeod.

ESTO 2019 tänab toetajaid ja koostööpartnereid: EV100 ja Riigikantselei, AS Tallink Grupp, Estravel, Ülemaailmne Eestlaste Kesknõukogu ÜEKN, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Hedman&Partners advokaadibüroo, Helsingi linn, Eesti Suursaatkond Helsingis, EAS esindus Helsingis, Helsingi toomkirik, Helsingi eestikeelne kogudusetöö, Kallio kogudus, Helsingi Eesti Maja, Tuglase Selts; SVYL, Anni lasteaed, Helsingi keskraamatukogu OODI, Tartu linn, Rahvusarhiiv, väliseesti muuseum VEMU, MTÜ Baltic Heritage Network, Püssirohukelder, Tartu Ülikool, EELK, Eesti Rahva Muuseum, Aparaaditehas, Tartu Laulupeomuuseum, Tartu Loodusmaja, Tallinna linn, Tallinna Kesklinna valitsus, Telliskivi Loomelinnak, Ajaloomuuseum, Lennusadam, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, EstDocs, Eesti Instituut, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, EAS, Hasartmängu Nõukogu, Rakvere Teater ja Eesti Teaduste Akadeemia.

«Eia jõulud Tondikakul» on üks Eesti Vabariik 100 filmikonkursi võitjatest, lastefilm linastub 2018. aasta detsembris. Filmi kahe lapsest peaosatäitja otsingud algasid tänavu aprillis ning vältasid ligi pool aastat, kolme põhjaliku valikuvooru tulemusena osutusid valituks Tallinnast pärit 10-aastane Paula Rits ja 12-aastane Siim Oskar Ots. 

Filmi stsenaristi ja režissööri Anu Auna sõnul otsisid filmitegijad lapsi, kes hakkavad mängima kaht peategelast: 10-aastaseid Eiat ja Atsi. «Pool aastat tihedat tööd tasus end kuhjaga ära. Leidsime väga ägedad osatäitjad peaosadesse, mõned suurepärased sõnaliste rollidega kõrvalosatäitjad ja terve hulga vahvaid lapsi massistseeni tarvis,» ütles Aun. «Ma loodan, et see oli kõigi laste jaoks sama põnev ja äge kogemus kui meie meeskonna jaoks. Need lapsed, kes seekord valituks ei osutunud, ei peaks kurvastama. Sest see ei tähenda, et nad ei võiks osutuda ideaalseks valikuks tulevikus mõne teise rolli jaoks.»

Siim Oskar Ots ja Paula Rits, mängufilmi «Eia jõulud Tondikakul» lastest peaosatäitjad 

Väljavalitud lapsi, Paulat ja Siimu iseloomustades ütles Aun, et kõige olulisem oli režissööri jaoks see, et nad on kaamera ees vabad ja oskavad rolli sisse elada. Lisaks paistsid nad silma selle poolest, et oskavad pühenduda, süvitsi minna, ennast ja üksteist analüüsida ning võtavad kogu protsessi tõsiselt, kuid samas suure entusiasmiga. «Nad meenutavad mulle oma olemuselt väga palju seda Eiat ja Atsi, kellest ma selle loo kirjutasin. Seega nad saavad neid rolle enda pealt mängida ja ma usun, et laste puhul töötab just see näitlemise võte kõige paremini,» selgitas Aun. 

Lastefilm «Eia jõulud Tondikakul» räägib 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, viima kokku kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

Filmi režissöör ja stsenarist on Anu Aun, produtsendid Maie Rosmann-Lill ja Maario Masing, operaator Heiko Sikka, loodusoperaator Ants Tammik ja kunstnik Matis Mäesalu. Filmi planeeritav eelarve on ligi 1,1 miljonit eurot.

Lastefilmi võtted algavad tuleva aasta jaanuaris ning see linastub EV100 programmi raames 2018. aasta detsembris. Film valmib produktsioonifirmade Luxfilm ja Kinosaurus Film koostöös. 

RAPLAMAA

22.01 Kabala lasteaed-põhikoolis saab vaadata Okupatsioonide ja vabaduse muuseumist Vabamu näitust „Balti kett 30 – Eesti lähiajalugu“2.02. Tartu rahulepingu 100. aastapäeva tähistamine meenutusküünalde ja pärja asetamisega Vabadussambale Kohila Vabaduse platsil14.02 kell 16.00–17.30 toimub Rapla keskraamatukogus Küllo Arjakase loeng „100 aastat Tartu rahust: koos eel- ja järellooga“20.02 toimub Rapla Täiskasvanute gümnaasiumis traditsiooniline mälumäng

23.02. Eesti 100 sünnipäeva kontsertetendus Kohila gümnaasiumi aulas

SAARE MAAKOND

23.01 konverents „Rahu ja rahutus. 100. aastat Tartu rahu sõlmimisest“ Kuressaare Teatris (Tallinna 20, Kuressaare). Tasuta sissepääs1.02 kell 21-23 Kõljala külamajas EV100 tantsuõhtu “Eesti tantsib” – EV100 juubeliperioodi lõpetamine1.02 kell 19.30 Sakla seltsimajas EV100 tantsuõhtu “Eesti tantsib” – EV100 juubeliperioodi lõpetamine2.02 Tartu rahulepingu 100. aastapäeval toimub pidulik pärgade asetamise tseremoonia  Kuressaares Vabadussõja monumendi ning kõnekoosolekuga, kus võtavad sõna Saaremaa valla ja Kaitseliidu esindajad20.02 “Hakkame maakonda sättima” – sallitamised-mütsitamised üle maakonna päikesetõusust keskpäevani. Seome taas meie suurkujudele sini-must-valged sallid kaela. 22.02 Kell 20 “Eesti Pidu” tantsuks mängib Sada ja Seened. Nasva klubis21.02 Kell 18 EV102 sünnipäevakontsert-aktus Orissaare kultuurimajas

24.02 Kell 7.43 “Vabariigi hommik” – ELKS Saaremaa osakond heiskab päikesetõusul kell 7.43 Kuressaare Roomassaare linnuvaatlustornis lipu. Kutsume läbi päeva vabariigi sünnipäeval rahvamatkale Kuressaare ümbruse viide linnutorni. 

VILJANDIMAA

Paistu kihelkonnas31.01 kell 12.30 aktus Heimtali põhikoolis

2.02 kell 12 mälestushetked Vabadussõja ausamba juures Paistus. Järgneb aktus rahvamajas

Tarvastu kihelkonnas31.01 kell 11.30 rongkäik Mulgi majakas – mälestushetk Vabadussamba juures – rahvamaja. Järgneb aktus rahvamajas.2.02 kell 12 mälestushetked Vabadussõja ausamba juures Kärstnas2.02 kell 15 mälestushetked Ants Piibu sünnikohas mälestuskivi juures

4.02 Tarvastu gümnaasiumi õpilaste Vabadussõja kajastus ajarännakuna Kärstna mõisas

Kolga-Jaani  kihelkonnas30.01 aktus Leie põhikoolis2.02 kell 11 mälestushetked Vabadussõja ausamba juures Lalsi külas

2.02 kell 12 jumalateenistus Kolga-Jaani kirikus, millele järgneb mälestushetk Vabadussõja ausamba juures ja aktus Kolga-Jaani rahvamajas

Viljandi kihelkonnas31.01 kell 11.30 aktus Saarepeedi rahvamajas31.01 kell 14 aktus Tänassilma rahvamajas2.02 kell 12 mälestushetked Laidoneri mälestussamba juures Viiratsis

2.02 kell 13 aktus Viiratsi rahvamajas

2.02.02 algusega kell 10 asetatavad Kaitseliidu maleva esindajad pärjad:Viljandi kalmistul VS mälestusmärgi juures ja Laidoneri kuju juuresKarksi-Nuia VS mälestusmärgi juuresKärstna VS mälestusmärgi juuresHalliste VS mälestusmärgi juuresMustla VS mälestusmärgi juuresSuure-Jaani VS mälestusmärgi juures

Paistu VS mälestusmärgi juures

3.02 kell 11.10 toimub Karksi-Nuia Vabadussõja mälestussamba monumendi juures pidulik Tartu rahulepingu 100. aastapäeva tähistamine.

VÕRUMAA

Antsla gümnaasium tähistab ajalootundide raames Tartu rahulepingu sajandat aastapäeva.
2.02 Tartu rahulepingu aastapäeval pidulik riigilipu heiskamine Rõuge Mälestuste pargis ning küünalde süütamine mälestusmärkide jalamitel.

LÄÄNE-VIRUMAA

23.01 kell 10.30 toimub Rakvere gümnaasiumis konverents „Tartu rahu 100“ (Vabaduse 1).2.02 kell 10.00 Tartu rahu 100. aastapäeva mälestustalitus ja pärgade panek Rakvere Ausambamäel Vabadussõja monumendi juures (L. Koidula 12a).2.02 kell 11.00 jumalateenistus EELK Rakvere Kolmainu kirikus (Pikk 19).2.02. kell 16.00 Tartu rahu 100. aastapäeva kontsert Rakvere gümnaasiumi saalis (Vabaduse 1). Esinevad Rakvere Linnaorkester, kammerkoor Solare ja kooristuudio SO-LA-RE koorid. Sissepääs prii.2.02 Tartu rahu 100. aastapäeva mälestusteenistus Tapa linna Vanal ja Uuel kalmistul.2.02 kell 12 kontsert Tapa Kultuurikojas. Esineb Türnpu meeskoor Ene ja Tõnu Kangroni juhatusel. Solistidena astuvad üles Mart Kroon ja Markus Johannes Kroon.

2.02. kell 12 Tartu rahu 100 üritus Väike-Maarja Vabadussamba juures. Asetatakse pärjad, küünlad, kaitseliidu poolt aupaugud. Kõnelevad Väike-Maarja kiriku diakon Juhan Rumm ja vallavanem Indrek Kesküla. Esineb Väike-Maarja pasunakoor Vallo Taari juhendamisel. Simuna Vabadussamba juurde asetatakse lilled ja küünal.

Uhtna põhikoolis:27.01 esinevad I klassil õpilased Tartu rahulepingu teemal lühiettekandega03.02 Tartu rahulepingu teemat käsitletakse ajalooõpetaja kogunemisel

21.02 toimub koolis EV 102 konverents, külaliseks endine Riigikogu liige Marko Pomerants, kes puudutab oma kõnes ka Tartu rahulepingu teemat.

PÄRNUMAA

1.02. kell 17.00 Pärnu Raekojas toimub Tartu Rahu 100 aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad: Pärnu Kunstide Maja poistekoorid Pärnu M. Lüdigi nim. meeskoor ja Jalasjärvi meeskoor (Soomest). Dirigendid: Evelin Mei, Marika Pärk ja Inge Jaanson 2.02. kell 12.00 Alevi kalmistul mälestustseremoonia.

2.02 kell 12.00 toimub MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna korraldusel Tartu rahulepingu allkirjastanud Julius Seljamaa monumendi juures meenutushetk. Sõnavõttudega esinevad lipu seltsi noored liikmed, Sindi Gümnaasiumi õpilased Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima ning Tori vallavalitsuse esindajad.

JÄRVAMAA

21.01–22.03.2019 on SA Ajakeskus Wittenstein / Järvamaa muuseumis avatud riiklikke teenetemärke tutvustav näitus „Eesti tänab“ (Veski 11, Paide)1.02 kell 20 Tartu rahulepingu 100. aastapäeva ühestantsimine Oisu rahvamajas koos EV100 ürituse otseülekande jälgimisega2.02 kell 11 pidulik mälestushetk Türi Kesklinna kalmistul2.02 kell 11 Järva-Jaani kirikus küünlapäeva ja Tartu rahulepingu 100. aastapäeva jumalateenistus, millele järgneb mälestushetk Vabadussõjas langenute ausamba juures.

2.02 kell 11.30 Koeru ausamba pargis Tartu rahulepingu 100. aastapäeva tähistamine

HARJUMAA

Viimsi:2.02 kell 10 Jaan Poska hauale kimbu asetamine Kesklinna kalmistul2.02 kell 11 Konstantin Pätsi ja Lennart Meri hauale pärja asetamine Metsakalmistul

2.02 kell 12 Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juures kimbu asetamine Viimsi mõisa pargis. Koosviibimine Eesti Sõjamuuseumi Kindral Laidoneri Muuseumis (Mõisa tee 1, Viimsi)

Jõelähtme:
2.02 kell 11.00 pidulik pärgade asetamine Jõelähtme Vabadussõja mälestussamba juures. Osalevad Loo, Kostivere ja Neeme koolide õpilased, Noored Kotkad, Kaitseliidu, Jõelähtme vallavalitsuse ja volikogu liikmed, Jõelähtme koguduse liikmed ja vaimulikud jt.

VALGAMAA

22.01–5.02 on Helme ja Hummuli raamatukogudes avatud raamatunäitus “Tartu rahuleping – 100”

Paju lahingu ja Valga vabastamise 101. aastapäeva tähistamine 31.01:

9.00 küünalde ja lillede asetamine Metsa tn Vabadussõja ausamba ja Valga Vabadussamba juurde ning Põhja Poegade mälestuskivi juurde Paju mõisas.9.15 kogunemine Valga Jaani kiriku Põhja Poegade mälestustahvli juures.9.30–9.55 mälestustseremoonia Valga Jaani kiriku juures.10.00–10.30 liikumine Põhja Poegade mälestuskivi juurde Paju mõisas.10.30–11.10 mälestustseremoonia Põhja Poegade mälestuskivi juures.

11.30–13.00 mälestustseremoonia Paju monumendi juures.

31.01 küünalde asetamine Kullimäe mälestusmärgi juures
31.01 pidulik Tartu rahulepingu 100. aastapäevale pühendatud aktus Riidaja põhikoolis

1.02 algusega kell 19.00 EV100 lõpetamise tantsuõhtu “Eesti tantsib” Otepääl Nõuni kultuurimajas

Hummuli põhikoolis saab vaadata Tartu rahulepingu 100. aastapäevale pühendatud ülespanekut. Toimuvad Tartu rahu teemalised ajalootunnid.3.02 kell 10.00 tähistab Tõrva Lasteaias Mõmmik Tartu rahulepingu 100. aastapäeva lasteaia saalis aktusega

Tõrva vallavalitsus süütab 2. veebruaril küünlad Helme kihelkonnaga seotud nimekate isikute sünnikohtades

TARTUMAA

Peipsiääre vald:2.02 pärgade asetamine Vabadussõja mälestusmärkide jalamile:kell 10.30 Kodavere kalmistulkell 11.00 Alatskivi ja Vara kalmistul

kell 11.30 Pilk ajalukku: Eesti Vabadussõda. Sõduri- ja isamaaliste laulude ühislaulmine Alatskivi lossis Tubina muuseumi kammersaalis

LÄÄNEMAA

Vormsi:
1.02 Ühestantsimine Vormsi rahvamajas: https://vormsi.ee/vormsi_events/uhestantsimine/

Haapsalu:
2.02 kell 18 Tartu rahu 100. aastapäeva mälestushetk Läänlaste Vabadussõja mälestussamba juures Haapsalu lipuväljakul, millele järgneb kontsert-palvus Jaani kirikus (Kooli 4) ja Tartu rahulepingu ettelugemine. Esinevad Haapsalu Vanalinna Tõrukese maja muusikud.

IDA-VIRUMAA

27-31.01 toimuvad Paju koolis temaatilised ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunnid30.01-4.02 on Palju kooli fuajees avatud Tartu rahu 100. aastapäevale pühendatud fotonäitus30.01-4.02 Paju koolis temaatiline esitlus kooli-TVs31.01 kell 10 toimub Narva Soldino Gümnasiumis ajalooteemaline e-viktoriin 9-12 klassi õpilastele1.02 kell 18 toimub Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valges saalis RTA Virulased kontsert „EV100“ ja teleülekande ühisvaatamine2.02 kell 18.00  süüdatakse Jõhvi Vabadussõjas langenute mälestussamba juures 100 küünalt ning mälestusküünlad Tõnissoni ausamba juuresNarva Pähklimäe Gümnaasiumis toimub Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamiseks viktoriin “Huvitav ajalugu” ning on avatud ajalookohvik “Tartu rahu”.10.02 Kohtla-Järve Järve koolis toimub mälumäng „Tartu rahu 100 ja EV102“Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamiseks toimuvad Sillamäe linna põhikoolides temaatilised õppetunnid ja vestlused eesti keele, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õppetundide raames.

Kohtla-Järve Keskraamatukogus on avatud näitus Tartu rahuleping „100“