Rubriik: Ajalugu ja kultuur

EV100 ja Eesti EL eesistumise rahvusvahelise programmiga toetatakse enam kui 150 kultuuri, hariduse-, teaduse ja tehnoloogiateemalise ürituse toimumist 2017. ja 2018. aastal. Sündmused valiti välja ligi 400 ettepaneku hulgast.  

Pildil: Kadri Voorand Quartet/ Siiri Padar

Lähem info: Jorma Sarv EV100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi juht Tel 5023343  

Toetust saanud projektid:

 

Üritus	Korraldaja	Toetus
Publikuorkestri kontserdid Brüsselis, Amsterdamis ja Viinis	MTÜ Ansambel U	8 400
Eesti ülikoolide esitlusprogramm “Pop-Up University” Soomes	SA Archimedes	20 000
Eesti ülikoolide IT-festival “Girls Who Code” Ukrainas	SA Archimedes	28 000
Muusikaürituste sari Estonian Music Week Torontos	MTÜ Loominguline Rühmitus Avarus	50 000
Eesti animafilmide fookusprogramm ESTONIANIMA Hiroshima animafestivalil	Eesti Animatsiooni Liit	18 000
Eesti ja Belgia arhitektide ühisnäitus “Questions Mark the City. Estonia and Belgium” Bozari kultuurikeskuses Brüsselis	MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus	73 000
Eesti disaini rändnäitus “Size Doesn’t Matter” Londonis	Eesti Disainerite Liit	35 000
Kontserdid Flagey kultuurikeskuses Brüsselis	SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor	23 360
Kontserdid festivalil Il de France Pariisis	SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor	16 900
Kontserdid Londonis, Dublinis ja Corkis	SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor	18 900
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontserdid USAs ja Kanadas	SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor	48 400
Kontserdid festivalil „Spiegel im Spiegel” Venemaal	SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor	20 000
Eesti filmi fookusprogrammid rahvusvahelistel filmifestivalidel Cannes’is, Annecy’s, Berliinis, Karlovy Varys, Krakovis ning Balti filmipäevadel Riias ja Vilniuses	SA Eesti Filmi Instituut	120 000
Eesti kaasaegse kunsti näitus Budapestis	Eesti Instituut	7 600
Eesti Muusika Päevad Budapestis	Eesti Instituut	25 000
Eesti-Soome ühisnäitus ”Silta – Sild” Helsingis	Eesti Instituut	12 600
Eesti-Soome ühisnäituse ”Silta – Sild” kultuuriprogramm Helsingis	Eesti Instituut	10 750
Jazzikingitus Euroopale – Eesti jazzmuusikute esinemised Euroopa festivalidel	Eesti Jazzliit	94 000
Eesti kaasaegse kunsti näitused ja kõrvalprogramm Londonis	MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus	30 000
Eesti kaasaegse kunsti üritused Brüsseli kunstimessil	MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus	25 000
Kirjandusega seotud kultuuriprogramm Londoni raamatumessi raames	Eesti Kirjastuste Liit	50 000
Rahvusmeeskoori kontsertreis Balti riikides	SA Eesti Kontsert	16 000
ERSO ja Rahvusmeeskoori kontserdid Hiinas	SA Eesti Kontsert	90 000
Galina Grigorjeva oratooriumi maailma-esiettekanded Brüsselis, Helsingis ja Riias	SA Eesti Kontsert	52 000
“Rändtaru” töötoad ja näitused Leedus, Saksamaal ja Norras	Eesti Kunstiakadeemia	12 000
Näitus Bozari kultuurikeskuses Brüsselis	Eesti Kunstimuuseum	120 000
Näitus „Autogeddon. From Futurists to Detroit, and Back“ kaasaegse kunsti keskuses Le Lieu Unique Nantes’is	Eesti Kunstimuuseum	75 000
Rahvusvaheline koostöönäitus “Michel Sittow. Eesti maalikunstnik renessansiajastu Euroopa õukondades” Washingtoni Rahvuslikus Kunstigaleriis	Eesti Kunstimuuseum	150 000
Pärimusmuusika kontsertprogramm Eesti rahvapillide näituse raames Muusikainstrumentide Muuseumis Brüsselis	MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus	14 000
Eesti rahvapillide näitus Muusikainstrumentide Muuseumis Brüsselis	Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum	95 000
Research in Estonia esitlused EuroScience Open Forumil 2018 Toulouse’is	SA Eesti Teadusagentuur	27 000
Eesti teadust tutvustav konverents Brüsselis	SA Eesti Teadusagentuur	25 000
Eesti Festivaliorkestri kontserdid Euroopa kontserdisaalides	SA Eesti Festivaliorkester	272 000
Elamusspordifestival Simple Session Riias	MTÜ Elamussport	63 300
Elamusspordifestival Simple Summer Session Kopenhaagenis	MTÜ Elamussport	31 700
Üle-euroopaline Digital Society Day algatus	SA E-riigi Akadeemia	38 000
ERSO kontsert Balti Festivalil Berliinis	SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester	50 000
ERSO kontserdid USA-s	SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester	90 000
Eesti tantsukunsti esitlusprogramm Göteborgi festivalil „IndepenDANCE“	SA Fine5 Tantsuteater	18 000
Trad.Attack! Euroopa kontserttuur	MTÜ FOLK ATTACK	34 000
Ansambli Heinavanker kontsertreis Itaalias	Heinavanker OÜ	10 000
Eesti-Läti etenduskunstide vahetusprogramm “Läti kama / Igaunu balzams”	Kanuti Gildi SAAL / MTÜ Teine Tants	25 000
“Type my coolEST” etenduskunstide nädalavahetused Düsseldorfis ja Nanterres’is	Kanuti Gildi SAAL / MTÜ Teine Tants	60 000
Eesti pärimusmuusika ja disaini festival Jaapanis	Kirimiri OÜ	25 000
Dirigent Andres Mustoneni kontsert Varssavis	MTÜ Mustonenfest	17 000
Baltic Academies Orchestra kontserdid Balti riikides	Muusikaühing La Nota	20 000
Rahvusvaheline kunstikõrgkoolide konkurss “Minu Eesti”	NOAR OÜ	7 900
NO99 külalisetendused Londonis, Berliinis, Brüsselis ja Pariisis	SA Teater NO99	83 320
Rändnäitus “Digitaalsest laulva revolutsioonini” USA-s ja Kanadas	SA Kistler-Ritso Eesti / Okupatsioonide Muuseum	95 000
Tsirkuse- ja muusikalavastus „Tuleme oma lipule järele“ Kopenhaagenis	Piip ja Tuut Teater	30 000
Eesti Teatri Päevad Krasnojarskis ja Peterburis	MTÜ ÜHENDUS R.A.A.A.M.	35 000
Kontserdid Dresdenis ja Berliinis	SA Eesti Kontsert / Rahvusmeeskoor	10 000
Kontserdid festivalil Il de France Pariisis	SA Eesti Kontsert / Rahvusmeeskoor	8 000
Kontsertreis Jaapanis	SA Eesti Kontsert / Rahvusmeeskoor	50 000
Soome ja Eesti 200 tähistamine Helsingis ja Tamperes	Rahvusooper Estonia	50 000
Rahvusooper Estonia külalisetendused Sankt-Peterburgis	Rahvusooper Estonia	20 000
Rahvusooper Estonia ja Leedu ooperi- ja balletiteatri vahetus	Rahvusooper Estonia	20 000
Rahvusooper Estonia ja Läti Rahvusooperi teatritevahetus	Rahvusooper Estonia	20 000
Eesti ja Soome ühisooper “Mare ja ta poeg” Savonlinna ooperifestivalil	Rahvusooper Estonia	25 000
Soome-Eesti fotovõistlus “#minusoome #minunvironi”	Soome Instituut	5 000
Eesti moe- ja elustiilidisaini esitlused Berliini moenädalal	SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid	40 000
Tallinna Kammerorkestri kontserdid Flagey kultuurikeskuses Brüsselis	Tallinna Filharmoonia	16 680
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontserdid USAs ja Kanadas	Tallinna Filharmoonia	47 800
Kontserdid festivalil Il de France Pariisis	Tallinna Filharmoonia	13 850
Näitus “Alice, Neeme ja Jass” Helsingi Taidehallis	SA Tallinna Kunstihoone Fond	50 000
“TTÜ pop-up ülikool” ürituste sari Helsingis ja Stockholmis	Tallinna Tehnikaülikool	50 000
Kunsti- ja teadusprojekt “BrainHack” Bozari kultuurikeskuses Brüsselis	Tallinna Ülikool	30 000
Rahvusvahelise Suvekooli kursused Gruusias ja Venemaal	Tallinna Ülikool	20 000
Eesti teadusteatrite maraton teaduskeskuses “Nemo” Amsterdamis	SA Teaduskeskus AHHAA	22 235
ETV Tütarlastekoori kontsert Brüsselis	MTÜ TeeVee Stuudio	24 000
Eesti-Soome virtuaalreaalsuse konverents Helsingis	Tuleviku Tehnoloogiate Sihtasutus	7 000
Eesti teatri- ja tantsushowcase “Kultuur ja integratsioon” Viinis	SA Vaba Lava	22 000
Näitus vene vanausulistest Venemaal ja Valgevenes	MTÜ Variato	6 000

Kõik uudised

Eesti rahwas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseiswuse järele. Põlwest põlwe on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja wõõrast rahwaste wägiwallawalitsusest, weel kord Eestis aeg tuleb, mil “kõik piirud kahel otsal lausa lööwad lõkendama” ja et „kord Kalew koju jõuab oma lastel õnne tooma.”
Nüüd on see aeg käes.

Ennekuulmata rahwaste heitlus on Wene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitaw korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahwaid, kes endise Wene riigi piirides asuwad. Lääne poolt lähenewad Saksamaa wõidukad wäed, et Wenemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõige pealt just Balti mere rannamaid oma alla wõtta.

Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäew kui maa ja rahwa seaduslik esitaja ühemeelsele otsusele jõudes rahwawolituse alusel seiswate Eesti politiliste parteidega ja organisatsionidega, toetades rahwaste enesemääramise õiguse peale, tarwilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahwa saatuse määramiseks järgmisi otsustawaid samme astuda:

Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides kuulutatakse tänasest peale iseseiswaks demokratliseks wabariigiks.

Iseseiswa Eesti wabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järwamaa, Wirumaa ühes Narwa linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Wõrumaa, Wiljandimaa ja Pärnumaa ühes Lääne mere saartega – Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahwas suures enamuses põliselt asumas. Wabariigi piiride lõplik kindlaksmääramine Lätimaa ja Wene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud.

Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldawaks wõimuks Eesti Maapäewa poolt loodud rahwawõim Eestimaa Päästmise Komitee näol.

Kõigi naabririikide ja rahwaste wastu tahab Eesti wabariik täielikku politilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi kindlasti, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega wastatakse.

Eesti sõjawägi wähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarwilik. Eesti sõjamehed, kes Wene wägedes teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseritakse.

Kuni Eesti Asutaw Kogu, kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionalse hääletamise põhjal kokku astub, maa walitsemise korra lõplikult kindlaks määrab, jääb kõik walitsemise ja seaduseandmise wõim Eesti Maapäewa ja selle poolt loodud Eesti Ajutise Walitsuse kätte, kes oma tegewuses järgmiste juhtmõtete järele peab käima:

1. Kõik Eesti wabariigi kodanikud, usu, rahwuse ja politilise ilmawaate peale waatamata, leiavad ühtlast kaitset wabariigi seaduste ja kohtute ees.

2. Wabariigi piirides elawatele rahwuslistele wähemustele, wenelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahwuskulturilised autonomia õigused.

3. Kõik kodanikuwabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidewabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peawad kogu Eesti riigi piirides wääramata maksma seaduste alusel, mida walitsus wiibimata peab wälja töötama.

4. Ajutisele Walitsusele tehtakse ülesandeks wiibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik politilised wangid tulewad otsekohe wabastada.

5. Linna-, maakonna- ja wallaomavalitsuse asutused kutsutakse wiibimata oma wägiwaldselt katkestatud tööd jatkama.

6. Omawalitsuse all seisew rahwamiilits tuleb awaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsionid linnades ja maal.

7. Ajutisele Walitsusele tehtakse ülesandeks wiibimata seaduse-eelnõu wälja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialistel demokratlistel alustel.
Eesti ! Sa seisad lootusrikka tulewiku läwel, kus sa wabalt ja iseseiswalt oma saatust wõid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus walitseks, et olla wääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esiwanemate higi ja weri, mis selle maa eest walatud, nõuab seda, meie järeltulewad põlwed kohustavad meid selleks.

Su üle Jumal walwaku Ja wõtku rohkest õnnista Mis iial ette wõtad sa,

Mu kallis isamaa!

Eesti Vabariigi juubeliaasta ühtib Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja reformatsiooni juubeliaastaga. Eestist on 800. aastaga saanud kristliku kultuuriruumi osa – meie lood on koonud ajavõrgu.

ALGUS *08:00 Harkujärve (* kellaajad jalgsi matkajale) EEDENI PUNKT ▼ u 11 km 2,5h 10:30 Nõmme Rahu kirik ▼ u 4 km 40 min 11:10 Mustamäe kirik (Kiili 8) ▼ u 3,6 km 40 min 11:50 Peeteli kirik ▼u 2 km 30 min Toompea loss jm Nevski kirik 12:20 Toomkirik ▼ u 600 m 20 min Issanda Muutmise Peakirik (+7 min) 12:40 Pühavaimu ▼ u 600 m 20 min Raekoja plats Nigliste kirik Teel: ▼ u 1,5 km +20min Oleviste kirik Peeter-Pauli katedraal 13:00 Rootsi-Mihkli kirik ▼ u 800 m 20 min Taani aed 13:20 Kaarli kirik ▼ u 400 m 10 min Vabaduse väljak 13:30 Jaani kirik ▼ u 7 km 2,5h Teel: Püha Anna ja Siimeoni kirik Tallinna Jaani seegi kirik Metodisti kirik Kadrioru loss 15:00 Pirita Klooster ▼ u 7 km 2,5h 16:30 Viimsi Püha Jaakobi kirik ▼ u 9 km 2,5h 18:30 Randvere kirik

IGAVESE ELU PUNKT

Kuidas osaleda? Tugevamatele on jõukohane kogu matk läbida ühe päevaga, raja pikkuseks on maraton, ca 42 km. Võib valida ka nn ’Tallinna raja’ (Nõmmelt Prita kloostrini või Viimsi kirikuni, kokku u 25 km. Liitu nii, et moodustad harulõigu kodust või kodukandi lähima kiriku juurest põhiteekonnale jääva kirikuni, et nii moodustuks veelgi suurem sõprade ja rännuteede võrgustik ja meie lood põimuksid. Palverännaku läbimise võib jagada etappideks läbides raja kirikust kirikusse nii nagu sobib.

Raja läbimise viis: jalgsi, jalg-, tõuke- või mootorrattaga, auto või ühistranspordiga.

Üleskutse! Läbi rada enne 02.02.2020.

Loo sarnane palve-rada oma kodukandis.

Projekti ambitsioonid: – aastaks 2020 kujuneb võrgustik, mis ühendab Tallinna pühakodasid – rada jääb avatuks alatiseks – 02.02.2020 on raja läbinud vähemalt 100 rändurit – rajale on märgitud pühakirja lugu Eedenist-tänaseni koos Eesti kultuuriloo suursündmustega

– Info saab alati olema kättesaadav Eesti Kirikute Nõukogu projekti ’Teeliste kirikud’ kaudu

Peatänava ideevõistlus on esimeseks osaks Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektist, mille lõppeesmärk on luua Tallinna südalinna inimkeskne ja kaasaegne linnaruum, ühendades südalinna killustatud toimepiirkonnad tervikuks. Kogu Peatänava projekt hõlmab Pärnu maantee südalinnapoolset lõiku ja Narva maantee algust, teises etapis ka peatänavaga külgnevaid kvartaleid.

“Täna on Tallinna sisulisel peatänaval magistraal, mida on viis aastakümmet planeeritud ühe mõttega – kuna autosid tuleb juurde, peavad jalakäijad ruumi tegema. Nii on vanalinn Tallinna kesklinnast magistraalidega ära lõigatud. Parimad kohad elava kohviku- ja tänavakultuuri ning meeldiva ajaveetmise jaoks on kasutuseta, sest jalgsi ning rattaga liikuja ei pääse sinna ei mugavalt ega ohutult,” selgitas projekti juht, Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg. “Küll on aga maailmas hulgaliselt näiteid, kus on autostumine otsustavalt tagasi pööratud ning magistraalide asemele loodud jagatud linnaruum. See on pannud elama nii linnakultuuri kui kohaliku kaubanduse ja teeninduse ning toonud inimesed autodest välja – seda ka põhjamaises kliimas.”

Maailma suurlinnade kogemus kinnitab ka, et kergliiklejate ja ühistranspordi eelistamine ning autoliikluse vähendamine kardetud liikluskaost kaasa ei too. Küll on sellistes piirkondades hüppeliselt kasvanud nii elanike rahulolu linnaruumiga, kui ka kohalike ettevõtete külastatavus ja käibed. “Piltlikult öeldes tahame, et tekiks elav linnasüda kus inimesed viibiks selle pärast et nad tahavad, mitte selle pärast et nad peavad – nagu see on transiittsooni puhul,” selgitas Järg. „Arhitektuurikeskuse tellitud mudelanalüüs kinnitab, et ka Tallinnas saab läbimõeldud ümberkorraldustega suunata suure osa transiitliiklust linnasüdamest mööda ilma liikluses olulisi probleeme tekitamata.“
Tallinna Peatänava lahendus, mida ideekonkursil otsitakse, peab sobima nii vormilt kui sisult Tallinna kui võimaliku Euroopa rohelise pealinna konteksti. Ideelahenduselt oodatakse Peatänava kogu pikkuses äratuntavat kujundust, mis toetaks piirkonna tänavaruumi elavdamist ja teenuste pakkumist. Peatänav peab olema linnaelanikule ja külastajale meeldivaks ajaviitmis- ja kokkusaamiskohaks.

Tähelepanu! Ideekonkursi tähtaegu pikendati kuu võrra. Konkursil osalemiseks ja kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada 8. märtsiks, võistlustöid ideekonkursile oodatakse 25. aprillini.
Ideekonkursi tingimused ja vajalikud taustamaterjalid on aadressil http://bit.ly/ptnv
Lisainfot Peatänava visiooni kohta leiab ka Peatänava kodulehelt www.peatanav.ee
Võistlus korraldatakse koostööna Eesti Arhitektide Liidu kureeritava EV 100 arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” ja Tallinna linna ning Euroopa Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatava Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektiga.

Võistlustööst juhindutakse Peatänava ala edasisel projekteerimisel ja ehitamisel. Tallinna Peatänava avaliku ruumi lahendus või osa sellest on kavas välja ehitada EV 100 programmis Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Tallinna linna vahenditega hiljemalt aastaks 2020. Peatänava projekti toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ühtekuuluvusfond, Tallinna linn, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit, AS Tallinna Sadam, AS Viru Keskus ja mitmed teised kohalikud ettevõtted.

Vaata ka lisainfot konkursi kohta Eesti Arhitektide Liidu kodulehelt. 

The Republic of Estonia celebrated its 100th anniversary on February 24, 2018. In order to celebrate this wonderful occasion, the Republic of Estonia is organising lots of different events in and outside of Estonia.

With the support of the Estonia 100 programme, Tallinn University, Tallinn Summer School, and Tbilisi State University are offering a great way to celebrate the 100th anniversary of Estonia in Georgia by participating in a summer school course “Small States in the Changing World Order” led by Tallinn University Associate Professor of International Relations Matthew Crandall.

The goal of the course is to give an overview of small states and the challenges they face in the changing world order. The course will focus on the vulnerability and resiliency of small states to the ongoing changes in the world order.

The course begins with defining the small state and overviewing the small state literature. The course then looks at case studies of the different challenges small states face due to the changing world order. The global flow of capital, open economies, and geopolitics will all be discussed. Conclusions on how the changing world order impacts vulnerability and resiliency will be discussed.

On 13th June at 19:00 there is a public lecture: “Security Strategies for Small States in the Era of Trump: Challenges and Opportunities” (open for anyone interested in the topic). Following the open lecture, there will be an Estonian Evening to give all guests and course participants a chance to get to know more about Estonian culture and celebrate the centenary of the Republic of Estonia.

More information, programme and registration: http://summerschool.tlu.ee/georgia

Tulevikustsenaarium, mis Vene Teatri suures saalis vaatajate ette tuuakse, on eelkõige tänaste noorte nägemus sellest, mis meid eest ootab. Samas saab teatrikülastaja ka ise sõna sekka öelda ning mõjutada laval arenevaid sündmusi. Iga etenduse teeb eriliseks ja kordumatuks interaktiivne suhtlemine saaliga, mis annab vaatajale võimaluse mõjutada etenduse käiku ning valida etteantud tulevikustsenaariumite seast enim meelepärane.

Originaalmuusika loob Vene Teatri muusikajuht Aleksandr Žedeljov, kes on ka ise koos kollektiiviga MODULSHTEIN laval, lavastab Eesti parima lavastaja preemiaga pärjatud Artjom Gareejev, dramaturgid on: Laura Kalle, Karin Lamson, Mari-Liis Lill ja Jelena Tšitšerina.

Dramaturgid rääkisid lavastuse ettevalmistuse käigus sadade Eesti laste ja noortega ja küsisid neilt, milline saab olema meie riigi tulevik.

Lapsed arvasid,

et Eesti tulevane president võib olla Donald Trumpi lapselaps;

et tulevikus on autod, mille saab kokku pakkida ja tuppa kaasa võtta;

et iga hammas on tulevikus ise värvi;

et sellised lauljad nagu Anne Veski ja Ivo Linna on 100 aasta pärast välja surnud.

Sõltumata kodusest keelest oldi ühel nõul, et kui inimesed koliks kosmosesse, siis tõenäoliselt reostaks me oma uue koduplaneedi sama kiiresti ära, kui selle, mis meile praegu antud.

Mõni arvas, et varsti tuleb tuumasõda.

Või et talviti on Eesti kupli all.

Mõned tahtsid kahte riigikeelt.

Keegi pakkus, et viimane eestlane on rahvariietes vana naine, kes elab Õismäel või Austraalias ja küpsetab ise leiba.

Teised arvasid, et Eesti riik elab igavesti.

Või et igal inimesel saab olema saatjaks robot-sõber.

Paljud mainisid, et kõige hullem tulevikustsenaarium saab olema see, kui tehisintellekt suudab ise luua tehisintellekti. Seejärel võisime uudistest lugeda, et see on juba juhtunud…

EV100 välis- ja kunstiprogrammi kõige müstilisema loojana läheb ajalukku Edward von Lõngus, kelle digitänavakunsti projekti „(R)estart Reality” on Eesti juubeliperioodil näinud suur osa Euroopast, ent kunstniku tõelist nime ja nägu ei teata siiani. Äsja pälvis Edward von Lõngus Eesti vabariigi välisministeeriumi kultuuripreemia ning tunnustust vastu võttes vahendas kunstniku esindaja Andra Orn noore tulevikutegija mõtteid. Avaldame kõne täismahus ja soovime Edwardile palju õnne ja kõrget loomelendu! 

Preemia üleandmisel luges kunstniku nimel tänusõnad ette tema esindaja Noar OÜst, Andra Orn. Foto: Marko Mumm/ EV välisministeerium

Meile ei meeldi surmast rääkida. Meile ei meeldi surmale mõelda. Surmale mõtlemine on nagu musta auku vaatamine. Mitteeksistents tekitab arusaamatut ebamugavust, mille üle pikemalt juurdlema sattudes tuleb kiiresti tahtmine maisemate asjadega tegeleda. Sellegipoolest on vajalik sellest kõneleda, sest surmatants on praegu aktuaalsem kui kunagi varem inimajaloos.

Viissada aastat tagasi Bernt Notke poolt maalitud Niguliste kiriku Surmatants kõneleb inimeste heitlusest surmaga. Nende päritolust või maisest staatusest hoolimata tirib surm kõiki ühtmoodi tantsule. Inimesed maalil seisavad aga justkui kohtumishetkest rabatuna ega paista omavat erilist indu vikatimehe tantsuga kaasa minna. Tänapäeva surmatants käib teisiti. Tänapäeva surmatants on fanaatiline reiv, kus inimene vihub pöörases hoos tantsu surmaga käsikäes.

Käes on surmatantsupidu. Inimkonna pidu maailmalõpu suunas.

Inimene ja surm on osutunud suurepärasteks partneriteks. Surm lõikab nüüd suurema kaarega kui kunagi varem, kuid vikati asemel on tal palju moodsamad vahendid. Moodne surm on industrialiseeritud, mehhaniseeritud, kalkuleeritud, muudetud tehasteks, masinateks, numbriteks ja kasuteguriteks. Surma pakendatakse ja turundatakse, seda ostetakse, müüakse ja vahendatakse. Surma pritsitakse põldudele, lõigatakse raiesmikel, heidetakse ookeanidesse ja paisatakse atmosfääri. Surmatööstus töötab täistuuridel. Üksikhingede asemel lõikab surm nüüd terveid liike. Sadu liike päevas, tuhandeid kuus, kümneid tuhandeid aastas. Kuues massiväljasuremine on täies hoos. Projektsioonid lähitulevikust tõotavad veelgi suuremat hoogu.
Käes on surmatantsupidu. Inimkonna pidu maailmalõpu suunas. See pidu on korraldatud meie poolt ja meie auks. Kõik on kutsutud ning keegi ei pea lahkumise pärast muretsema. See pole enam vastutahtsi tantsupõrandale kiskumine, vaid pöörane orgia. Pillamisest joobnud tarbimisorgia, mille eesmärk paistab olevat võidu ära konsumeerida kõik ressursid, enne kui nad otsa saavad. Ah, kui juba mürgel, siis olgu lõpuni.

Kusagil kuklas tiksub teadmine, et ühel hetkel saab pidu läbi. Meie poolt valla päästetavad muutused pööravad pea peale kogu senise elukorralduse, tekitavad ikaldust, nälga, haigust, vaesust ja konflikti. Saabub aeg, mil surma järg jõuab ka inimliigini. Õhtu lõppedes tantsib aukülalisega peoperemees isiklikult. Ehkki keegi ei taha veel mõelda pidutsemise lõpule, on kellaosutid ohtlikult kiiresti lähenemas keskööle ning lubatud valss ei kannata enam pikalt oodata.Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. Maakera on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti loodus pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui Brasiilia vihmamets. Iga siinne puu ja taim on samasugune sõdalane kliimamuutusevastases sõjas nagu kõik teised puud maailmas. Kuidas on see siis endiselt võimalik, et olles täielikult teadlikud käimasolevast ökoloogilisest katastroofist, vaidleme me endiselt selle üle, kas maha võtta veel rohkem metsa, ehitada tselluloositehaseid või raiuda uusi raudteekoridore? Kuidas on võimalik, et isegi inimkonna jätkusuutlikkuse kahtluse alla seadmine pole piisav argument surmatööstuse piiramiseks? Kas me ei suuda olla paremad isegi alkoholikääritamisbakteritest, kes niikaua optimistlikult suhkrut lakuvad, kuni omaenda väljaheidete sisse ära kõngevad?

Me teeme näo, nagu meil poleks valikut. Nagu meie praegune elustiil oleks ainus võimalus ja kuidagi teisiti elada ei saakski. Eitamine on lihtsam kui probleemiga tegelemine. Me püüame sisemist tühjust täita üha ohtrama õgimisega, kuid ometi ei suuda mistahes kogus meie täitmatust rahuldada. Nii me siis pidutseme, pillame ja prassime, kuni terve maailm on alla kugistatud. Pärast meid tulgu või veeuputus.

See ei pea nii olema. Me saame valida teise tee. Meil on veel endiselt see võimalus. Seda võimalust pole enam kauaks, kuid praegu saab veel sündmuste kurssi muuta. Küsimus pole ressurssides ega tehnilises võimekuses. Tahe paistab olevat see, millest puudu jääb. Euroopa projekt kandis nimetust „Restart Reality“ sellepärast, et meie reaalsus vajab hädasti restarti. Minu looming on ajendatud lootusest restartida võimalikult palju teadvuseid uue ja parema maailma loomiseks.

Kell ei ole veel kaksteist. Loo lõpp on veel kirjutamata. On olemas selline potentsiaalne tulevik, kus ühiste jõupingutuste tulemusel suudetakse kõige hullem ära hoida. Siis jääb Surmatantsu pildiseeria endast kujutama vaid hullu tänavakunstniku ulmelist düstoopiat 21. sajandi algusest. Kuid on olemas ka sedasorti tulevik, kus tants surmaga jätkub niikaua, kuni enam kedagi järel ei ole. Sellisel juhul jäävad Surmatantsu pildid majaseintel illustreerima ajaloolist tõde, pajatades tühjadele tänavatele lugu inimkonnast ja tema kurvast saatusest.

Siiralt teie
Edward von Lõngus

Kõik uudised

Eesti sajanda sünnipäeva puhul ellu kutsutud pilliprojekt ning EV100 muusikaprogrammi suurteos teevad aasta viimasel päeval üheskoos ajalugu. Kus, mis ja miks – käisime uurimas Räpinas toimunud muusikalaagris.

«Aplaus võib vahel ka olemata olla,» tunnistab Eesti Noorte Puhkpilliorkestri (ENPO) peadirigent Sirly Illak-Oluvere, ja ma olen talle tänulik. Sest kuulates, kui hingestatult 13–20-aastased muusikud Eesti sajandaks sünnipäevaks kirjutatud suurteost mängivad, ei suudagi ma helide vaikides lõpuks käsi tõsta. Aga nii tahaks, sest aplaus tähendab ju tänu. Ent just nüüd tunnen, et plaksutades lõhuksin midagi erilist.

«Minagi liigutun, eriti just selle «Kiigelaulu» puhul, nii et las see aplaus siinkohal jääda. Liiatigi on ju ka paus muusika,» naeratab dirigent. Ta on silmnähtavalt uhke oma noorte ja orkestri kunstilise taseme üle. Ta räägib mitmel korral häälestumisest, mõeldes nii mängijaid kui instrumente. Kuidas need pillid mängijateni on jõudnud? Mida noortele tähendab spetsiaalselt neile loodud suurteose ettekanne? Ja millises helistikus kõlaks Eesti kõige helgemalt?

Üle-eestilise noorte puhkpilliorkestri peadirigent Sirly Illak-Oluvere. Foto: Aron Urb / EV100

Räpinas, Rahu tänava esimeses majas on päästeamet ja õuel seisab tuletõrje- masin. Kiiret täna õnneks pole ja teise korruse saal on noori orkestrante täis. Kui see saalitäis pille rahasse lüüa, võiks hea mitu miljonit saada. Ent ühegi summa eest ei saa taolist tibutagi, nagu seda pakub Pärt Uusbergi suurteos «Eestimaa atmosfäärid». Teose esmaettekanne toimub 31. detsembril Nordea kontsertsaalis ning seob sümboolselt lastele ja noortele pühendatud aasta Eesti sajanda sünnipäeva aastaga.

Ent noored, teadagi, on otsekohesed. 

Miks me mängime sellist asja? 

Nii küsinud ühes proovis üks nooruk ja dirigendil ei jäänud muud üle kui veenda. «Ütlesin, et see on imeilus muusika, mis on loodud võimsa eesmärgi nimel. Kinnitasin oma sisetunde pealt, et tervik tuleb kokku äge ning et meil tuleb vaid pisut rohkem süveneda, üles leida need rosinad, ja mis peamine – õiged noodid näppu mängida,» meenutab 36-aastane Sirly. Ta teab, et alguses võib mõni lugu isegi dirigendile raske ja küsitav tunduda.

«Mulle meeldib väga Pärt Uusbergi mõtlik, isegi meditatiivne helikeel. Ent teadsin, et esimestes proovides saab olema keeruline, sest puhkpill tähendab ju lärmi, taldrikuid ja trummi,» kirjeldab Sirly. Esimeses proovis kogesid noored puhast pettumust, ent augusti lõpus Räpinas toimunud laager näitas, et lauldes läbi nelja aastaaja kulgev ning instrumentaalsete regilauludega tervikuks seotav tsükkel võtabki juba ilmet.

«Igal osal on selgelt oma nägu, ja kui me saame noodipikkused ja vahelduvad taktimõõdud kokku klappima, siis on 250 noore laulja ja muusiku esituses esmaettekandele tulev suurteos nii ajalooline kui ka Eesti sajandi vääriline,» viitab peadirigent mastaapsusele.

«Neid lugusid on vähe, mis sedasi hinge lähevad, ja Uusbergi tsükli «Kiigelaul» on üks neist,» kordab dirigent uuesti justkui refrääni.

«Eestimaa atmosfäärid»

• Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kontsertlavastus, mille kirjutas helilooja Pärt Uusberg. 
• Kooritsükkel neljale aastajale: a capella kõlavad koorilaulud on loodud Juhan Liivi (talv), Hendrik Visnapuu (kevad), Ernst Enno (suvi) ja Viivi Luige (sügis) tekstidele;
• Tsükli osad seovad tervikuks puhkpillidele loodud instrumentaalsed regilaulud;
• Laval on kokku viis üle-eestilist projektikoosseisu ehk 250 noort lauljat-mängijat, teiste hulgas 40-liikmeline puhkpilliorkester; 
• Teose esmaettekanne toimub 31. detsembril Nordea kontsertsaalis.

«Pärt käis meil orkestriproovides ka ja tõi proovisaali hoopis uue emotsiooni. See on ju suur väärtus – näha enda ees praegusaegset heliloojat. Selline usaldus julgustab tohutult,» tulevad nooredki nüüd oma mõtetega meie jutule juurde.

Igal lapsel oma pill

Just see dirigent Tõnu Kaljuste algatusel ellu kutsutud EV100 programmi raames lastele ja noortele tehtav ühiskingitus on toonud kolm hinnalist pilli ka üle-eestilisse puhkpilliorkestrisse.

Põltsamaa muusikakoolis varem altsaksofoni õppinud Andres Heiskonen (18) kuulis pilliprojektist oma erialaõpetajalt. «Kuna uuemaid ja häid pille meil koolis polnud, siis tuligi soetada, sest mängija ju oli. Õpetaja kirjutaski avalduse, nii sain õppimiseks tenorsaksofoni,» esitleb Andres uhkelt. «Selle kõla on hoopis teine ja pill häälestub hulka paremini – kooli vanade pillidega on kohe tuntav vahe sees.»

Kuna Andres mängib mitmes orkestris ja kokku kolme eritüüpi saksofoni – alt, tenor ja bariton –, siis päris isiklikku pilli tal veel polegi. Liiatigi ei tea ta täna veel, millise pilliga oma tuleviku siduda soovib. «Pilliprogramm on kahtlemata vajalik ja hea, sest annab noorele erinevate pillide mängimise kogemuse,» on noormees kindel.

Tallinnas asuv Nõmme Muusikakool on seni mainitud projekti kaudu saanud küll harfi, löökpillid ja isegi metsasarve, ent umbes 3000 eurot maksva eufooniumi ostis kool ise. «Uue pilli üle on mul muidugi hea meel. See isegi maitseb teisiti,» naerab Karl Abro (17).

Kuidas aga nii hinnalist asja hoida? Karl usub, et koolipilli eest tuleb alati rohkem hoolitseda, sest vastutus on suurem.

«Pilli õppimine tähendab tegelikult ka seda, et sa õpid pilliga ümber käima ja selle eest hoolitsema, mitte ainult mängima noote,» avaldab Tartus, Heino Elleri nimelises muusikakoolis õppiv Eliise Tani (18). Tema sai pilliprogrammi kaudu uhiuue metsasarve.

«Pakun, et see maksab 3700 eurot, ja kui me tahame adekvaatselt õppida, siis ei ole meil kooli kõrvalt aegagi tööl käia. Ka vanematele ei saa taoliste ostude puhul loota, nii ongi oluline, et riik seda märkab,» on Eliise ehmatavalt aus.

Vasakult: Karl Abro (eufoonium), Eliise Tani (metsasarv), Kert Kask (klarnet), Karmen Palusoo (flööt), Andres Heiskonen (tenorsaksofon). Foto: Aron Urb / EV100

Eliise teab ka, miks ei ole ametina pilli õpetav kool endale seni sobivaid instrumente saanud soetada.

«Elleri kool ostis viimati metsasarvesid väga ammu osaliselt ka seetõttu, et polnud lihtsalt õpilasi. Nüüd, kui mina sügisel keskastme esimesel kursusel alustasin, oli meid kokku neli õpilast. Nii tehti taotlus uutele pillidele,» räägib Eliise. Tema sõnul on vananenud instrumendi suurim probleem see, et pill ei häälestu enam. «Lühidalt öeldes on aga pilli nii raske õppida ja väga ebamugav mängida,» teab Eliise kogemusest. Nüüd on tal uhiuus metsasarv süles.

Pillimängurõõm

Korraga arutlevad kõik pillimängijad läbisegi umbes nii: «Iga pill on erinev, olgu liik milline tahes. Pillil on ju hing. Valmistajad on ka muutunud, näiteks vanasti oli Yamaha hea, nüüd on tipptootja Buffet. Lisaks veel pillimargid ja seerianumbrid, kõigil neil on ju nüansi- vahe …»

Eliise pühib tekkinud arutelu taustal hellalt oma pillilt nähtamatu tolmukübeme ja tõdeb siis: «Igaüks neist tuleb meistril algusest lõpuni luua – instrumendid pole ju pakk kohupiima, mis on ühest suurest massist lihtsalt eraldi pakendatud.»

Mida aga musitseerimine ja muusika neile noortele tähendab?

«See on eluviis – üks tähtis tahk elust, millest ei taha kunagi loobuda,» võtab Kert Kask (18) kõigi nimel sõna. Teised noogutavad. Nojah, ENPO on ju projektiorkester – siia valitakse Eesti parimad, kõige erilisemad noored.

Kuid kas tänases Eestis on eriline pillimängija hea olla?

«Lihtne pole see kindlasti mitte, sest saavutatud taset tuleb hoida, et konkurentsis püsida,» tõdeb flöödimängija Karmen Palusoo (20).

«Minu erialal on see eriti keeruline, sest mängijaid on palju. Sagedasti unistab väike tüdruk just flöödist. Ent kogenud muusikud soovitavad valida selline pill, mille mängijaid on vähem, näiteks oboe, fagott või mõni vaskpill. Kui aga flööt tõesti su kutsumus on, siis mängi parem seda, teadmisega et hiljem saab mõnd teist pilli juurde õppida,“ arutleb ta.

«Sest lõppude lõpuks, sõprade ringis pole mu meelest küll suurt vahet, millist pilli sa mängid. Kui ikka oskad, siis mistahes pill tekitab wow-emotsiooni,» lisavad Karl ja Kert.

Milline laps võiks puhkpilli valida?

«Selline, kes tahab hästi palju suhelda ja teistega koos midagi teha,» kostab läbisegi.

«Puhkpill annab ansambli ja koosmängu võimaluse. Põltsamaa suvekoolid on üks toredamaid kohti,» toob Karmen näite.

«Ideaalne orkester sünnib nii, et esmalt ostetakse pillid, siis kutsutakse lapsed ja igaüks saab valida just meelepärase. Ning kui siis musitseerima asutakse, võib vabalt juhtuda nii, nagu meil kunagi Gustav Adolfi Gümnaasiumi orkester alustas: pool aastat hiljem seisime koos kooriga publiku ees Estonia kontsertsaali laval ning kõlas Ülo Vinteri «Laul Põhjamaast,“ kirjeldab Sirly. Orkester, muide, tegutseb tänaseni.

Vinteri mainimine viib meie jutu hoopis lõppenud noortepeole, ka Eesti sünnipäevale. Märkan, et nende suust kõlavad teistest sagedamini kaks sõna – helgus ja rõõm. Siis tekib pikem paus, kuniks Karmen avalda oma mõtted:

«Kõik orkestris, peale dirigendi, on sündinud ja kasvanud vabas riigis. Meil on vaid raamatute mälu ning (vana)vanemate jutud. Tänu neile teame me seda aega ning elame vahel isegi sügavamalt läbi, kui vaja. Seepärast on mul alati soov hoida kodumaad ja meie riigi kestvust. Usun, et vaatamata olnule, oleme üks õnnelik rahvas.“

Millises helistikus kõlab Eesti kõige selgemalt?

«G duur – lihtne, aga väikese krutskiga,» pakub Kert. «Eestlase iseloomujooni ja seda, kuidas meil on kombeks asja teha, on pisut keeruline nootidesse seada, sest see pole selline puhas helistik. Pigem nii, et üles läheb ühtmoodi ja alla tuleb teistmoodi,» arutleb Eliise.

«Siis olgu see puhkpillidele nii hästi sobiv As-duur. Selline miksolüüdia variant,» pakub dirigent lõpuks välja kuldse kesktee. Kõlagem siis!

Need kaks pilli on noorte muusikuteni jõudnud just tänu EV100 ühiskingitusele «Igal lapsel oma pill».   Foto: Aron Urb / EV100

Igal lapsel oma pill

• Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva auks käivitunud ühiskingitus Eesti lastele ja noortele. Sest nagu ütleb ühiskingituse mõtte algataja ja patroon, dirigent Tõnu Kaljuste: «Pill on sümbol – laps mõistab pilli õppides, et tööta ei saa midagi. Hea kõlaga pill on põhjus õppida armastama muusikat.»
• Riik toetab muusikainstrumentide soetamist 1,3 miljoni euroga, mis on jagatud nelja aasta peale ehk 2015–2018 .
• Toetada saad sinagi: Hooandja veebilehel või ostes Piletilevi/ Piletimaailma toetuspileteid. Pilliprojekti saab toetada ka helistades annetusnumbrile 900 5505, toetuskõne hind on 5 eurot.
• Kalleim seni ostetud pill on tiibklaver (10 000.-), odavaim väike trumm (15-).
• Pillitaotluse võib teha iga asutus, kus lapsed ja noored muusikaga tegeleda saavad – lasteaedadest muusikakoolideni, üldhariduskoolidest orkestriteni.
• Ühiskingituse juhtmõte kõlab: «Ühegi Eesti lapse pilliõpe ei peaks jääma pillipuuduse taha pidama».
• Pilliprojekti raames on seni lastele kingitud 1700 uut instrumenti.
• Ühiskingituse eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpilli- muusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja EV100 korraldustoimkond. 

Piret Kooli intervjuu ilmus Eesti Kontserti ajakirja Aplaus sügisnumbris. Lingi kaudu pääsed lugema ka teisi kirjutis.

Eesti Vabariik 100Kirjastus Post FactumPRESSITEADE

12. detsember 2018

GALERII: „Eesti eluolu 100 aastat“ – eriline raamat kõige tavapärasemast

Täna, 12. detsembril esitleti Tallinna Solarise Apollo raamatupoes EV100 raamatusarja kuuluvat teost „Eesti eluolu 100 aastat“. Autorid Anu Kannike ja Lauri Vahtre annavad raamatus ülevaate Eesti ajaloost meie kodudes, tänavail, tööl ja pidupäeval.

„Kuigi eluolu teemal on varem kirjutatud mitmeid teadus- ja populaarteaduslikke artikleid, on tegu esimese täieliku ülevaatega meie argielu arengust ja muutustest saja aasta jooksul,“ sõnas raamatu üks autoritest Anu Kannike. Kannikese sõnul võimaldab just pikk perspektiiv huvitavate olmedetailide kõrval välja tuua kultuuri arengu mustreid ja selle ainulaadset kulgu Eestis.

„Mulle on ikka huvi pakkunud, kuidas kulgeb ajalugu meie igapäevaelus. Millal osteti külmkapp, millal kuulati viimast korda vinüülplaati,“ lisas raamatu teine autor Lauri Vahtre. „Selle raamatu erilisus seisneb ehk selles, et see räägib kõige tavalisemast.“

Eesti Vabariik 100 juhtrühma liikme Tiit Pruuli sõnul on meid ümbritsev keskkond sajandi jooksul drastiliselt muutunud. „Juubeliaastal ilmunud teos pakub nostalgiat vanematele ning on imeline vana aja asjade avastamiseks nooremale põlvkonnale,“ lisas Pruuli.

Juubeliperioodil ilmub EV100 raamatusarjas 44 teost, mis jutustavad Eesti arengulugu läbi eri valdkondade. Raamatusarja teemad on valinud Riigikantselei EV100 juhtrühm ja raamatusarja kolleegium koosseisus Mart Orav, Aleksei Lotman ja Peeter Saari. Ülevaatesarja annab aastail 2018-2019 välja kirjastus Post Factum koostöös Riigikantselei EV100 korraldustoimkonnaga. Tutvu EV100 raamatusarjaga www.ev100.ee/ev100-raamatusari. EV100 raamatusarja teosed tulevad müügile Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes ning Eesti Meedia klienditeenindustes üle Eesti. Raamatute ettetellimine www.apollo.ee/EV100. 

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

RAAMATUESITLUSE PILDIGALERII ASUB https://www.flickr.com/photos/ev100/albums/72157704564776925, fotod Liis Reiman/ EV100.

Eesti Sõjamuuseum
Eesti Vabariik 100PRESSITEADE

21. juuni 2019

Soomusrong „Wabadus“ nr 7 peatub Tallinnas Nõmmel Liiva raudteejaamas 25.-28. juunini ning on huvilistele avatud iga päev kell 11-18ni. Rongi külastamine on huvilistele tasuta.

Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill peab oluliseks, et peale erinevaid peatuspaiku Eesti linnades ja külades ning Lätis jõuab soomusrong ka pealinna, kus Vabadussõja-aegsed soomusrongid ka sündisid: “Esimene ja kuulusaim soomusrong nr 1 tehti 1918. aasta novembri lõpus Koplist leitud sakslastest jäänud veeremile, mis Johan Pitka eestvõttel paari päevaga korda seati ja suurtükkide ning kuulipildujatega varustati ning seejärel rindele läkitati.“

Eesti Vabariik 100. aastapäeva korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul on Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamiseks loodud soomusrong-näituse jõudmine Tallinna suurepärane võimalus kõigile oma silmaga näha osakest Eesti ajaloost. Soomusrongi on külastanud nüüdseks juba üle 38 tuhande huvilise, nende hulgas palju kooliõpilasi. „Kindlasti saavad lapsed rongi külastades teada palju uut, lisaks koolis kuuldule ning see on ka näituse üks eesmärke,“ lisas Rohumaa.

Soomusrongi pidulik tervitamine toimub Liiva raudteejaamas 25. juunil algusega kell 11. Avasõnad ütlevad Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ja EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa. Esineb Nõmme brass dirigent Aigar Kostabi juhatusel.

26.-27. juunil on soomusrongil giidiks Nõmmel elav ajaloolane ja muinsuskaitsja Leho Lõhmus, kes on kirjutanud nii Nõmme ajaloost kui ka sõjaajaloost mitmeid raamatuid.

2019. aastal jõuab soomusrong nr 7 „Wabadus“ kõikjale üle Eesti, kuhu viib raudtee. Soomusrong nr 7 „Wabadus“ valmis Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Eesti Sõjamuuseumi ja Operaili koostöös. Soomusrongi ja -auto liikumisse Wabaduse teekonnal annavad oma panuse Eesti Raudtee, Kaitseliit, USS, kohalikud omavalitsused ja mitmed muuseumid. Vabadussõja ajalugu tutvustava näituse on koostanud Eesti Sõjamuuseum.

2019. aastal keskenduvad sündmused Eesti Vabadussõja 100. aastapäevale. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise periood kestab kuni 2020. aasta 2. veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Rohkem infot juubelisündmuste kohta www.EV100.ee

Lisainfo soomusrongi kohta:  Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, Hellar.lill@esm.ee või tel +372 5033 729