Rubriik: Ajalugu ja kultuur

Kaksteist organisatsiooni said toetust tegevusteks, millega kaasatakse eesti keelest erineva emakeelega lapsi ja noori tegema kingitust Eesti riigi 100. sünnipäevaks. Kingitusteks on erinevad algatused, mis on pühendatud Eesti juubelile ja mille eesmärk on teha laste ning noorte elu huvitavamaks ja rõõmsamaks.  

Foto: Haldjad ja Draakonid Lastejooga

Marina Fanfora MISA rakenduskeskuse koordinaator Tel: 659 9068

E-post: marina.fanfora@meis.ee

Projektide toetussummad ja lühikirjeldused:

Narva Lasteaia Põngerjas projekti „Laste tantsu flashmob“ toetussumma on 254,50 eurot. Projekti käigus korraldatakse eelkoolilastele ja nooremale koolieale  flashmob ehk ühine tants Eesti meloodiate järgi, mille eesmärk on kasvatada lastes isamaalisuse tunnet ning luua osalustunnet Eesti Vabariigi pidulikel sündmustel.   

Mittetulundusühingu Haridus-Kirjastuslik Kultuurikeskus Zlata projekti toetussumma on 4085 eurot. Projekti eesmärk on arendada Eestis elavate vene keelt kõnelevate laste loovust ja tutvustada eesti muinasjuttude kangelasi. Projekti käigus korraldatakse Eesti lasteaedade ja koolide lastele Eesti muinasjuttude-teemalisi joonistuskonkursse ning neli lasteparaadi. 

Ukraina Kaasmaalaskonna Sillamäe Vodograi projekti “Ukrainlaste reisikaart Eesti ajaloos” toetussumma on 1086 eurot. Projekti eesmärk on ajaloo ja mälestuste säilitamine ning uute seoste leidmine Eesti ja Ukraina vahel. Selle käigus luuakse virtuaalne reisikaart ühendamaks paiku, mis on seotud ukrainlaste osalemisega Eesti ühiskonnaelus.

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli projekti „Etlemiskonkurss venekeelsetele õpilastele“ projekti toetussumma on 955 eurot. Projekti eesmärgiks on äratada venekeelsete õpilaste huvi eesti luule vastu ja anda teise emakeelega lastele ning noortele võimalus väljendada oma suhtumist Eesti Vabariiki läbi luule.

MTÜ Lapsepõlve Akadeemia projekti „Mängud “Tutvume Eestiga”“ toetussumma on 1675 eurot. Projekti tulemusena valmib Eesti ökoloogiat, geograafiat ja rahvatraditsioone tutvustav programm “Põgenemismäng noortele Eesti kohta”. Mängus on olulisel kohal interaktiivsed mängud ja konkursid, mis pakuvad toredat ajaveetmise võimalust ning on abiks suhtlemisoskuse arendamisel.  

Merkuur OÜ projekti „EV100 teemapäev“ toetussumma on 5224 eurot. Projekti eesmärk on korraldada eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele lastele ja noortele puidu- ning metallivaldkonnaga seotud töötube, et valmistada Eesti-teemalisi meeneid. Projekti käigus valmib ka maastikumäng, kus tuletatakse meelde Eestiga seotud traditsioone ja ajaloolisi, looduslikke ning kultuurilisi väärtusi.  

Mittetulundusühingu Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskuse Ajdan projekti “Eesti Vabariigi ja Aserbaidžaani Vabariigi 100. aastat kunstis ning käsitöös” toetussumma on 5000 eurot. Projekti raames toimuvad lastele ja noortele mõlema riigi ajaloo sarnasuse-teemalised loengud. Töötubades tutvustatakse Eesti ja Aserbaidžaani sümboleid ning maalimise/joonistamise võtteid, mis arendavad laste loovust ja koostööd. Projekti käigus valmib Eesti Aserbaidžaani kogukonnalt Eesti Vabariigi Presidendile kingituseks vaip, millel on kujutatud kahe riigi sümbolid ja rahvamustrid.

Sillamäe Lastekaitse Ühingu projekti  „Kultuuridevaheline muusikal “EV100 – Märka inimeses imet”“ toetussumma on 14 000 eurot. Projekti eesmärgiks on luua Eesti tulvikuvisiooni käsitlev kultuuriüritus, mis toob loomingulisteks tegevusteks kokku erineva taustaga ja erinevast rahvusest lapsi ning noori. Projekti raames toimuvad noorte tantsijate, näitlejate, lauljate ja muusikute võistlused, mille kulminatsioonina toimub noorte endi juhtimisel ning Eesti poptähtede osalusel galakontsert ’’Märka inimeses imet!’’.

Mittetulundusühingu Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku projekti „Teeme koos heategu!“ toetussumma on 3170 eurot. Projekti käigus õpivad HIV-positiivsed noored käsitööd, et luua Eesti riigi 100. aastapäeva puhul kingitusi Narva koolidele ja lasteaedadele, aga ka lastekodulastele ning hooldekodus elavatele inimestele. Käsitööna tehtavad kingitused annavad riskigrupi noortele ühiskonda kuuluvuse tunde.

Muusikute Täiendõppe Keskuse projekti „Lõimumine läbi koorimuusika“ toetussumma on 6000 eurot. Projekti eesmärk on õppida muusika abil tundma erinevaid keele- ja kultuuriruume, et lähendada eesti- ja muukeelseid noori ja süvendada nende kultuurikontakte.

Tallinna Tähekese Lasteaia projekti “Sada sammu mööda Eestit” toetussumma on 370,50 eurot. Projekti eesmärk on toetada vene õppekeelega lasteaialaste lõimumist Eesti ühiskonda, pöörates tähelepanu inimeste erisustele ja inimeste ning looduse ühistoimimisele. Projekt koosneb erinevatest tegevusest, mis arendavad laste tolerantsust, teineteisega arvestamist ja kodumaast rõõmutundmist, nt leivafestival “Eesti leib on ökoleib”, loodusmatkad ning õppekäigud.

Mittetulundusühing Linnasilm projekti „Pinksiklubi Eesti 100“ toetussumma on 7450 eurot. Projekti eesmärk on kinkida Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks avalikud lauatennise lauad, mida kogu rahvas saab aastaringselt kasutada. Laudade graafilisse kujundamisse kaasatakse kohalikke kogukondi ja erinevaid kunstnikke, kes ping-pongi laudadele lõpliku visuaalse ilme loovad. Sedasi loob “Pinksiklubi Eesti 100” avalikule lauatennisekultuurile ja Eesti inimestele tugeva sotsiaalse tausta, kirjutades ajalugu. Üle Eesti paiknevatel avalikel laudadel viiakse läbi epohhiloovaid sotsiaalseid pinksiturniire, mille roteeruvasse “Sardellimängu” (70ndate lõpu pioneerilaagrites alguse saanud roteeruv lauatennise mäng, milles osaleb korraga enam kui 10 lauatennise entusiasti) mahub korraga piiramatu arv huvilisi.
 

Kõik uudised

Pressiteade 19.02.2015

Teeme Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kingitusi

Aastal 2018 tähistab Eesti Vabariik senise ajaloo kõige ümmargusemat tähtpäeva- 100. aasta sünnipäev. Kõik inimesed, organisatsioonid, ettevõtted, seltsingud, riigiasutused ja muud ühendused on kutsutud mõtlema selle peale, kuidas Eesti Vabariigi 100. sünnipäev saaks meeldejäävalt tähistatud ning praegu on paras aeg alustada ettevalmistustega.

 „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on niivõrd oluline sündmus, et selle korraldamist ei saa jätta vaid riigiasutuste õlgadele. Käesolevaga annab Riigikantselei Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise üle rahva kätte. See tähendab, et igaühel on võimalus panustada, korraldades ise sündmuse või tehes ära midagi olulist kogukonna jaoks,“ ütles riigisekretär Heiki Loot.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kavasse on oodatud sündmusi ja ettevõtmisi lisama kõik Eestimaal ja mujal elavad inimesed. Selleks on loodud veebileht ev100.ee, mille kaudu on võimalik teada anda, mida on plaanis Eestile 100. sünnipäevaks kinkida, ning vajadusel leida kaasamõtlejaid ja vahendeid. 

„Iga sünnipäeva puhul on peamine küsimus – mida kinkida sünnipäevalapsele? Mis oleks väärikas kink Eestile tegemiseks?“ küsis Jaanus Rohumaa, EV100 korraldustoimkonna juht. „Kingituste tegemine Eestile on tegelikult kingituste tegemine meile endile. Meil avaneb suurepärane võimalus teha teineteisele kingitusi ja meeldivaid üllatusi, kuna Eesti Vabariigi sünnipäev on Eesti inimeste pidu. Vaadake ringi ja mõelge, mida te sooviksite parandada oma naabruskonnas, milliseid üritusi või sündmusi sooviksite kinkida inimestele ja kaasmaalastele laiemas mõttes,“ selgitas Rohumaa.

„Eesti Vabariigi 100.sünnipäev on võimalus uute inimestega tutvumiseks ja koostööks, mida igaüks võiks võtta kui võimalust ennast arendada ning näidata seda, mida ta oskab ja armastab. Meie elame Eestis, me oleme selle maaga tihedalt seotud, siin elavad inimesed, keda me armastame ja kellele õnne soovime – teemegi neile kingitusi!“ ütleb Rohumaa.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul ei ole tegemist vaid ühe päevaga, see on pikem periood, mille läbimine viis meid viimaks omariiklusele. „Alguspunktiks sobib 2017. aasta aprill, kui möödub sada aastat eestlaste asuala koondamisest ühte kubermangu, millega suures piires tekkis täna igituttav Eesti kontuur. Sünnipäeva tähistamise kõrghetk on muidugi Eesti omariikluse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. Edasi tähistame sajandi möödumist Vabadussõja sündmustest ning lõpetame 2020. aasta 2. veebruaril Tartu rahu aastapäevaga,“ selgitas Toomas Kiho, EV100 juhtrühma esimees. „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev pole mitte ainult rõõmus tähistamine, see annab meile võimaluse värske pilguga vaadata Eesti ajaloole, olevikule ja tulevikule,“ lisas ta. 

Ettevalmistused sünnipäevaks on käivitunud ja mitmed ühiskingitused on juba töös. Näiteks Eesti Arhitekti Liidu poolt on ellu kutsutud arhitektuuriprojekt “Hea avalik ruum“, mis puudutab mitmete Eesti linnade linnasüdameid, Riigikantselei kutsub kõiki eestimaalasi üles istutama Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks oma tammepuu, samuti on üle riigi rajamisel Eesti 100 tamme pargid. Eesti teatrid kavandavad ühiskingitusena tuua kümnendite kaupa vaatajate ette unikaalse Eesti sajandi loo. Juba praegu on kõigil võimalik kaasa lüüa Eesti 100 aarde valimises ja selle põhjal Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kavandatavas avastusmängus.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks on moodustatud Vabariigi Valitsuse komisjon, kelle ülesandel on Riigikantselei alla loodud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva korraldamiseks EV100 juhtrühm ja igapäevaselt toimetav toimkond. Nende ülesandeks on koordineerida ja jagada infot EV100 sündmuste ja ettevõtmiste toimumistest.

Info EV100 sündmuste ja kingituste kohta: ev100.ee

Lähem info:Jaanus RohumaaEV100 korraldustoimkonna juhttel 57501023

jaanus@ev100.ee

Eesti Vabariik 100
Kirjastus Post FactumPRESSITEADE4. oktoober 2019 

GALERII: EV100 juubelitrükiste sari jõudis lõpule Marju Luts-Sootaki ja Hesi Siimets-Grossi teosega „Eesti õiguse 100 aastat“ 

Täna, 4. oktoobril esitleti Tartu raekojas EV100 raamatusarja teost „Eesti õiguse 100 aastat“, mis räägib Eesti kui õigusriigi kujunemisteest alates oma territooriumi määratlemisest kuni taasiseseisvunud Eesti Vabariigi õigusreformideni. Ühtlasi on „Eesti õiguse 100 aastat“ ka viimane teos 43st raamatust koosnevas EV100 juubelitrükiste sarjas.

 Raamatu autorite Marju Luts-Sootaki ja Hesi Siimets-Grossi sõnul annab see seni puudunud ülevaate tähtsatest muutustest või nende ärajäämisest Eesti riigi õiguskorras. „Kuna õigusel erinevalt loodusteadustest puudub laboratoorium, kus katsetada erinevaid lahendusi, on õiguse ainus katselava tema enda ajalugu. Kes tahab, oskab ajaloost õppida – nüüd ka Eesti oma õiguse ajaloost,“ nentisid autorid ühiselt. „Eesti rahvas on ikka au sees pidanud kirjutatud seadust, otsinud taga õigust. Nii on õite tore, et ka õigusvaldkond on saanud oma raamatu EV100 sarjas,“ ütles Eesti Vabariik 100. aastapäeva juhtrühma esimees Toomas Kiho. Teos „Eesti õiguse 100 aastat“ annab ülevaate õiguse arengutest läbi aastasaja, olles esimene raamat, milles käsitletakse tähtsamaid õiguse valdkondi Eesti riikluse ja okupatsioonide ajal. Tallinnas toimub EV100 raamatusarja teose „Eesti õiguse 100 aastat“ esitlus 7. oktoobril kell 14 Solarise Apollos. Juubeliperioodil ilmus EV100 raamatusarjas 43 teost, mis jutustavad Eesti arengulugu läbi eri valdkondade. Raamatusarja teemad on valinud Riigikantselei EV100 juhtrühm ja raamatusarja kolleegium koosseisus Mart Orav, Aleksei Lotman ja Peeter Saari.  

Ülevaatesarja andis aastail 2018-2019 välja Postimehe kirjastus Post Factum koostöös Riigikantselei EV100 korraldustoimkonnaga. Tutvu EV100 raamatusarjaga www.ev100.ee/ev100-raamatusari.

 EV100 raamatusarja teosed on müügil Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes ning Postimehe klienditeenindustes üle Eesti.  

2018. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

 

PILDIGALERII RAAMATU ESITLUSELT TARTUS: https://www.flickr.com/photos/ev100/albums/72157711190127302 fotod Aron Urb/EV100

Nii joonistasingi paberilehele oktavi jagu musti ja valgeid klahve ning harjutasin päevade kaupa lauaserval klahvide nimesid, käehoidu, sõrmetipuga lööki ning seda, kuidas pöialt alla panna. Kolm kuud hiljem mängisin ühe käega, vigadeta ja päris klaveril «Igaühel oma pill».

See Eesti rahvalaul on pärit aastast 1931. Ent juba sajandi jagu varem, 1839. aastal tulid eesti talupojad kokku, et mängida Väägvere pillikooris. Kõigile soovijaile pille ei jagunud ja oma meisterdatud viiulid ei kõlanud ka just kõige kaunimalt kokku. Ent tahe musitseerida oli tugev. 

1848. aastal kirjutas Torma pillikoori asutanud Adam Jakobson oma päevaraamatusse: «See ettevõte tundus olevat tühi töö ja vaimu närimine, sest üks mänguriist oli pisut madalam kui teine, ühel oli siin, teisel seal viga küljes. Siiski saaks maarahvas, eriti noorsugu pillimängust suurt kasu, sest et see tema mõtted kauneile ja puhtaile elamustele ärataks, tema iseloomus peituva tuimuse kaotaks ja rahva omapärasus võiks nii väljendamist leida.»

Eesti Postimehel ei jäänud 1871. aastal muud üle, kui tõdeda: «Igal pool, kus Eesti rahva pesapaik on, siginevad muusikakoorid, nagu õilmed kevadisel ajal puudest tõusevad, ja kui ühel kihelkonnal veel muusikakoori ei ole, peab ta seda endale häbiks ja ruttab muusika põldu laiendama.»

Igal lapsel oma pill

146. aastat hiljem kirjutab Postimees, kuidas Eesti sajanda sünnipäeva auks saab üha enam noori musitseerimiseks päris uue pilli. Juubeliprogrammi raames käivitunud ja juba kaks aastat kestnud projekt on tänaseks toetanud sadu õppeasutusi just neile vajalike muusikainstrumentide ja tehnika soetamisel. Vajalikud instrumendid leiavad soovijad ise, rahalise toetuse otsustab sooviavalduste põhjal komisjon, kuhu kuulub teiste seas ka idee autor, dirigent Tõnu Kaljuste. 

Bänd kui õppetund

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium võttis kahe esimese toetusaasta vältel vastu neli instrumenti: erinevad kitarrid ja digitaalse klaveri. «Saadud pillidest on 400 õpilase peale enam kui küll ja neid võivad kasutada kõik, kes musitseerida soovivad. Ehkki algselt tehti taotlused ennekõike põhikooli õpilasi silmas pidades,» avaldab gümnaasiumi huvijuht Heidi Taal. 

Pillimängijaid siin jagub, sest koolis tegutseb kümmekond õpilasbändi, isegi õpetajad teevad bändi. Ning konkursi korras võetakse üksteisest ka kord aastas mõõtu.

«Vaja oleks veel helivõimendeid, kuid sel aastal me uut taotlust ei teinud,» lausub Taal. 

Mida vajalikku aga bändi tegemine üldse õpetab?

«Noodikirja- ja harmooniateadmisi. Teistega arvestama õpetab ka, ja suhtlema. Ning ajaplaneerimist õpetab – proovide jaoks peab ju kalendreid klapitama,» arutlevad seitsmenda klassi õpilased Ann Marii, Marie, Aet Marliise, Elis, Lauren ja Gennert läbisegi.

Neil noortel on igaühel kodus ka päris oma pill, mõnel isegi mitu erinevat. Sest igaüks neist mängib vähemalt kahte pilli. Muusikat õpitakse liskas tavakoolile ka muusikakoolis ja eraldi bänditundides.

Bändi koosseisu tehes lähtuvad noored aga sellest, milliste pillidega sünnib kõige ägedam kõlapilt. «Me vahetame nii pille kui ka solisti, sest nii saavad ju kõik kõike teha. Ja ühte kindlat muusikastiili meil ka pole – mängime kõik folkloorist metallini, sest eesmärk on ju põhi alla saada, et edasi õppides oleks erialavalik laiem,» kirjeldavad noored.

Pillikeelipidi tulevikku

«Õppisin varem väikses maakoolis ja nägin, mis juhtus, kui riik meile pillitoetuse andis. Kooli tekkis korraga kolm bändi ja suur elevus,» kirjeldab mõni aeg tagasi Tõstamaalt linna tulnud Elevi.

Ka Frederik ja Villem on koolile ning riigile uute pillide eest tänulikud. «Meie koolist on alati kõneldud kui loomeindu soodustavast keskkonnast, uute pillide tulek on osa sellest. Nüüd on kohe pill käepärast võtta, kui koolis loomistuhin peale tuleb,» rõõmustab Frederik.

Lastemuusikakooli juba lõpetanud Villem usub, et bänditegemine ja muusikaline alusharidus on mõlemad inimeseks kasvamisel väga olulised. «Muusika on toonud mu ellu palju uut, ka tutvusi. Meil kõigil on ju tähtis leida see oma grupp inimesi, kellega koos on lõbus ja hea aega veeta,» arutleb nooruk ja lõpetab: «Tähtis on kooli lõpuks jalad nii alla saada, et pärast gümnaasiumi tead, kuhu suunas elus edasi liikuda.»

​Pilliprojekti tähtsamad märksõnad:

• Dirigent Tõnu Kaljuste mõttest sündinud algatus. «Pill on sümbol – laps mõistab pilli õppides, et tööta ei saa midagi. Hea kõlaga pill on põhjus muusikat armastama õppida.»
• Riik toetab projekti 1,3 miljoni euroga, mis on jagatud nelja aasta peale; 
• Toetada saad sinagi: Hooandja veebilehel või ostes Piletilevi/Piletimaailma toetuspileteid;
• Pillitaotluse võib teha iga asutus, kus lapsed ja noored muusikaga tegeleda saavad – lasteaedadest muusikakoolideni;
• Kalleim seni ostetud pill on tiibklaver (10 000.-), odavaim väike trumm (15-).

Autor: Piret Kooli
(tekst ilmus EV100 erilehes 18. aprillil 2017)

EV100 suursündmuse juhi Margus Kasterpalu sõnul võib sinimustvalgeid salle-mütse võib märgata tuntud skulptuuridel üle Eesti juba 22. veebruari varahommikul.

Salli või mütsi saavad: Suudlevad tudengid (Tartu), Friedrich Reinhold Kreutzwald (Võru), Jakob Hurt (Tartu ja Põlva), Karl August Hermann (Põltsamaa), Kalaga poiss (Haapsalu), Hääletaja (Paide), Kalevipoeg (Tartu), Rootsi lõvi (Narva), Tarvas (Rakvere), Hämarik (Tallinn), Nipernaadi (Valga), Kristjan Jaak Peterson (Tartu), Linda (Tallinn), Lydia Koidula (Pärnu), Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas (Rakvere), Johan Laidoner (Viljandi), Au tööle (Kohtla-Järve), Inimene ja kosmos (Sillamäe), Rapla linna pea (Rapla) ja kindral Tõnisson (Jõhvi).

Aeg	Koht	Riigipea, kes saab salli või lindi	Tseremooniat viib läbi
11.00	Virumaa. Simuna. Käru	Juhan Kukk	Riigikogu esimees Eiki Nestor
14.30	Viljandimaa. Viljandi. Mursi	Jaan Tõnisson	Peaminister Jüri Ratas
15.00	Viljandimaa. Tarvastu. Mõnnaste	Ado Birk	Keskkonnaminister Siim Kiisler
15.00	Viljandimaa. Karksi. Tuhalaane	Ants Piip	Maaeluminister Tarmo Tamm
15.00	Viljandimaa. Halliste. Nosi	Friedrich Akel	Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
15.00	Viljandimaa. Viljandi. Karula	Jüri Jaakson	Rahandusminister Toomas Tõniste
15.00	Viljandimaa. Pilistvere. Kurla	August Rei	Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
15.00	Viljandimaa. Suure-Jaani. Taevere	Tõnis Kint	Riigihalduse minister Jaak Aab
16.00	Võrumaa. Kanepi. Ihamaru	Heinrich Mark	Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
16.00	Tartumaa. Äksi. Kobratu	Kaarel Eenpalu	Siseminister Andres Anvelt
16.30	Virumaa. Kadrina. Vandu	Otto Strandman	Kultuuriminister Indrek Saar
16.30	Harjumaa. Kuusalu. Viinistu	Aleksander Warma	Kaitseminister Jüri Luik
17.00	Läänemaa. Kirbla	Jüri Uluots	Ettevõtlus- ja infotehnolooiaminister Urve Palo
17.00	Läänemaa. Karuse. Illuste	Jaan Teemant	Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Kasterpalu sõnul saab igaüks soovi korral ka kõigile teistele oma kodukandi skulptuuridele rahvusvärvides salle või mütse kududa.

„Praegu on selleks veel parajasti aega. Küll tuleks ettevõtmine varem kohaliku omavalitsusega kooskõlastada,“ rõhutas Kasterpalu.

Austusavaldusena külastavad 22. veebruaril ka Vabariigi Valitsuse liikmed 14 kunagise riigivanema sünnikohti ja asetavad nende fotoskulptuuride ümber sinimustvalged sallid.

„See on žest nendele omaaegsetele riigimeestele, kes on Eesti Vabariigi 1918. aastast tänasesse toonud,“ ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. Austamistseremooniale on oodatud kõik piirkonna elanikud ja kohalike omavalitsuste esindajad.

Skulptuuride mütsistamise-sallistamise idee autorid on Marceau Couve ja KAOS Arhitektid.

Õnneliku juhuse tõttu sattus Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi valdusesse Eesti ooperimaastikul seni avastamata ooperi libreto ning tundmatus noodikirjas partituur. Teose on kuuekümnendate paiku loonud novaatorlik leiutaja ja teadlane Manfred MIM ning see räägib ühest rahvast ja ühest maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof. Selle sündmuse tõttu on nad eneselegi ootamatult saanud alusepanijaks Euroopa kultuurile varasest rauaajast alates. Kanuti Gildi SAALi eestvedamisel on MIMproject’i rohkem kui kümnest erinevate alade loovinimestest koosnev ühendus tänaseks läbi töötanud enamiku Manfred MIMi märkmeid ning restaureerinud ja dešifreerinud partituuri. Euroopas kasutatav standardne noodikiri ei võimaldanud Manfred MIMil muusikalisi ideid piisava täpsusega kirja panna, nii et ta arendas välja keerukama notatsiooni. Transkribeerimise ja lahtimõtestamise käigus on valminud monumentaalne suurteos, mis kaasab pea kogu Estonia teatri koosseisu, solistid, koori, orkestri, balletitantsijad jt. Loodetavasti tuleb ooper “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” esiettekandele just sellisena, nagu Manfred MIM seda ette kujutas. Esietendus 19. jaanuaril 2018 Rahvusooper Estonia teatrisaalis.

Esinevad Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor.
Dirigent: Kaspar Mänd
Manfred MIMi pärandi kallal on vaeva näinud ning ooperi ja muusika lavaküpseks saamise eest hoolitsenud Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Laansalu, Andrus Aaslaid, Karl Saks, Raul Keller, Taavet Jansen, Maike Lond, Oksana Tralla, Mart Koldits, Henri Hütt, Kalle Tikas, Andres Tenusaar ja Evi Pärn.

2018. a sügisel ja 2019. a talvel: 

5. september kell 19 Vanemuise suures majas DRAAMA festivali raames. Tõlkega inglise keelde. Osta pilet
26. september kell 19 Osta pilet
5. oktoober kell 19 Osta pilet
20. veebruar 2019 kell 19 Osta pilet
3. märts 2019 kell 19 Osta pilet

Labürintteatriühendus G9 ja VAT Teatri lavastus teatrisarjas “Sajandi lugu”, mille toimumisaeg on aastad 1930-1940.

EV100 teatrisari „Sajandi lugu”: Eesti Rahvusraamatukogu, Labürintteatriühenduse G9 ja VAT Teatri kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul.

Öeldakse, et ajalugu on võitjate kirjutatud. Napoleon leidis kogunisti, et ajalugu on vaid hulk valesid, milles on ühisele nõule jõutud. See jätab mineviku mäletamisest äärmiselt subjektiivse ja juhusliku mulje. Ometi põhineb ühe rahva enesekuvand ju suuresti just ajalookäsitlusel. Labürintteatriühendus G9 ja VAT Teater juhatavad vaatajad läbi labürindilaadse Rahvusraamatukogu paralleelreaalsusesse – Eestisse, kus minevikku mäletatakse vaid kangelaslugudena. Uued riigiisad on võtnud oma pühaks eesmärgiks süstida rahvasse eneseusku. Nad on veendunud, et rahva positiivne enesekuvand tagab Eesti püsimajäämise veel paljudeks aastateks. Välja ilmub aga noor Eduard, kes tahab inimesteni tuua ajaloolise tõe. Eduard ihkab rääkida murrangulistest 1930ndatest, kui majanduskriisist ja sisepoliitilisest kemplemisest kurnatud isamaal tõstis pead uus jõud – vastuolulised vabadussõjalased, kelle eesotsas noor ja karismaatiline advokaat Artur Sirk. Eduard tahab rääkida aastatest, mil põrkusid aated ja jõud, südametunnistus ja pragmaatiline kalkuleerimine. Ta tahab rääkida ajast, mil kogu Eesti oli sunnitud otsustama, millisel teel riigi ja rahvana jätkata. Eduardi versioon tekitab uutes riigiisades rahutust, eriti, kuna ta eksib peamise reegli vastu: alati oleks võinud minna ka teisti. Aga on see nii? Saame me iga ajaloolise seiga ja fakti kahtluse alla seada või pea peale keerata? Kuidas me peaksime oma ajaloost rääkima? Mida tasub oma minevikust mäletada? Ja üleüldse, kes see Sirk õige oli?

Esietendus 5. oktoobril 2017 Rahvusraamatukogus.

Algidee: Indrek Hargla ja Aare ToikkaAutorid: Aare Toikka ja Mihkel SeederLavastaja: Aare Toikka, koostöös G9 ja trupigaKunstnik: Henry GriinValguskunstnik: Sander PõlluKostüümikunstnik: Keili RetterMuusikaline kujundaja: Ardo Ran VarresNäituse teostus: Ave Tölpt

Osades: Katrin Saukas, Elina Reinold, Meelis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Inga Vares, Kristo Kruusman, Kristel Maamägi, Henry Griin, Mari Mägi, Keili Retter, Andra Aaloe, Juhan Vihterpal ja Rahvusraamatukogu naiskoor (dirigent: Anneli Surva)

Etendused 2018. a sügisel:
3. september kell 19 ERMi teatrisaal, B-sissepääs, DRAAMA festivali raames. Osta pilet
4. september kell 13 ERMi teatrisaal, B-sissepääs, DRAAMA festivali raames. Tõlkega inglise keelde Osta pilet

Etendused 2017. a sügisel: 5., 9., 10., 13., 14., 18., 19., 21., 23. ja 24. oktoobril kl 19.00.

Lavastuse loovad Labürintteatriühendus G9 ja VAT Teater 

Labürintteatriühendus G9
labyrintg9@gmail.com

VAT TeaterUus 5, Tallinn

Tel: 6 450 959 / vat@vatteater.ee

Kunstnik Raul Kelleri dialoogipartneriks on „Kunstnikud kogudes” projekti raames Eesti Ringhäälingumuuseum Türil.

Reedel, 10. augustil muuseumis toimuv avalik salvestus on üks osa Kelleri projektist Eesti Ringhäälingumuuseumis. Oktoobri lõpus avatakse muuseumi püsiekspositsiooni täiendusena lakiplaadikirjutaja Saja Synchroni tööprotsessi tutvustav väljapanek, kus on ajutiselt võimalik kuulata ka avalikul salvestusel kirjutatud helikoopiat.

1938. aastal Berliini firma Sander ja Janzen ehitatud lakiplaadikirjutaja Saja Synchron oli omal ajal kõige moodsam ja arenenum salvestustehnoloogia. Seadeldis võimaldas jäädvustada raadiosaateid ja muusikat ning neid hiljem raadioeetris taasesitada. Lõigatud lakiplaatidel on kindel eluiga – iga korraga muudab kuulamine plaadi signaali ja müra suhet – signaal kaob ja asendub lakikihist väljakuluva füüsilise müraga. Füüsilisus on sama efemeerne kui raadioeeter.  

Eksperimentaalse kunstnikuna tegeleb Raul Keller tehnoloogiaga, keskendudes improvisatsioonile, tajule ja füüsilisusele. Läbi “Kunstnikud kogudes” projekti taaselustatakse seega ühe museaali lugu, muudetakse see korraks elavaks ja kirjutatakse juurde uus peatükk.

Ajakava reedel, 10. augustil:

Kell 16 – Ekskursioon Eesti Ringhäälingumuuseumis (Juhan Sihver)

Kell 17 – Eksperimentaalne avalik salvestus otse-eetris lakiplaadikirjutaja Saja Synchroniga. Kavas:

• Raul Kelleri radiofooniline kompositsioon ja vabaimpro modulaarsüntesaatoril
• 1930ndate muusika bluusiduo Ringhold esituse

Lisainfo: Mary-Ann Talvistu, „Kunstnikud kogudes” projektijuht, 5811 7585.

Projektist „Kunstnikud kogudesˮ:

Spetsiaalselt juubeliaastaks ellu kutsutud EV100 kunstiprogrammi suurprojekt viib kümme kunstnikku kokku kümne (väike)muuseumiga üle Eesti, et tõmmata tähelepanu kultuuripärandile ning pakkuda selle mõtestamiseks ja tänapäevaga sidumiseks uusi viise. Projekti käigus viibisid kunstnikud kuni kaks nädalat valitud muuseumi juures residentuuris, tutvudes põhjalikumalt selle ajaloo, kogude ja igapäevase toimimisega. Residentuuri tulemuseks on kümme väga erinevat näitust, sekkumist püsiekspositsiooni või kogude uudset tõlgendamist. Kunstnike töötamine kogude või arhiividega on Lääne kaasaegses kunstis küllaltki levinud praktika, kuid Eestis on katse sellise põhjalikkusega uusi ühendusi luua ja kogukondi sidustada esmakordne.

Fotol Eesti Ringhäälingumuuseumi direktor Juhan Sihver ja kunstnik Raul Keller. Foto autor Maarin Ektermann.

Galeriipiltidel hetked avalikust salvestusest 10. augustil 2018. 

Värsked ilmakodanikud saaksid endale paari Eesti lipuvärvides villaseid sokke, mis jäävad hiljem mälestuseks Eestile tähtsast juubeliaastast. Isekootud sokkides on palju soojust ja armastust.

Olen seda ideed tutvustanud juba läbi fb väliseestlastele ja loonud fb-lehekülje: “Eesti lipuvärvides sokid igale aastal 2018 Eestis sündivale beebile” ja kudunud valmis ühe paari sokke. Sokid tegin vana juhendi järgi. Neid sokke tunnetakse Soomes “rongisokkidena”. Lugu sokkide taga on selline, et 1940 aasta talvel põgenes üks ema oma kaks kuud vana lapsega sõja eest Vaasast. Rongireis Vaasast katkes, kuna rauteed oli pommitatud. Rongis istus ema ja lapse vastas pensionile jäänud käsitööõpetaja. Tal oli kahju beebist, kellel ei olnud sokke. Ta harutas lahti oma kampsuni ja kudus sel ajal, kui raudteed korjati beebile sokid. See lugu tõi mulle meelde aja kui eestimaalaiseid küüditati Siberisse. See tõi mulle meelde need inimesed kes palju kannatasid. Usun, et need inimesed aitasid teineteist palju ja et sedalaadseid lugusid leidub mitmeid. Sain idee Soomest, kus ühe kesklehe üleskutse peale tehti Soome lipuvärvides mütse aastal 2017 sündinud beebidele. Usun, et see kingitus võiks ühendada nii kodu- kui ka väliseestlasi. On lihtne kududa paar sokke ja saata need postiga etteantud aadressile. Aasta 2016 sündis umbes 14 000 last. Sokke võiks kududa näiteks kooli käsitöötundides, seda võivad teha kõik, kes kududa oskavad. Usun, et see on teostatav idee. Sokke võib põhimõtteliselt kududa kogu aasta 2018 ja alustada tuleks juba nüüd- mida varem, seda parem. See idee vajab muidugi kaasamõtlejaid ja heakskiitu sünnitushaiglate personalilt. Tuleb mõelda kuhu sokid võib toimetada ja mis nendega pärast nende toimitamist tuleks teha. Teen ettepaneku pakkuda välja, et sokid kootaks lõngast, mida saab pesumasinaga pesta ja teen ettepaneku sokid enne vastsündinute peredele jagamist ära pesta. Loodan väga, et innustute minu ideest, et leidub inimesi, kes selle teoks saamise nimel tahavad tööd teha. See oleks paljude inimeste neid ühendav kaunis ühine tegu, millest jääb aastal 2018 sündinutele mälestus.

Vajan kudujaid ja vabatahtlikke, kes organiseeriksid sokkide kogumise ja jagamise. Et inimesed teaksid kuduma hakata, vajan kedagi, kes projektist rahvale teada annaks ja seda reklaamiks.

The gift on occasion of the first Centennial of the Republic of Estonia, and the arrival of the Presidency of the Council of the European Union to Tallinn.

Produced by the Mexican organization Nueve Arte Urbano, in collaboration with Todoesuno Eesti, with the local support of EKKM, Stencibility, Pirados, Baltic Sessions, and with the guidance of cultural academic curator Marju Kõivupuu from the University of Tallinn; The festival features 36 transgrafiti artists from Estonia, 16 from México, 8 from the rest of the world, and 15 “mextonian” producers with mostly Mexican funding from the company Incusa SA de CV. Murals will be produced in over 25 locations all over Tallinn and will cover a total surface of more than 5000 square meters of wall, with Mexican paint imported for this sole purpose.

With the purpose of revamping the key icons of the Estonian indigenous culture and promoting “cultural freedom”; the festival gathers 60 “Transgrafiti” artists, including the Mexicans Sermob, Sens and Renata, the Estonian Silver “SBoy” Seeblum, the Spanish Boa Mistura and New Zealand´s Aaron Glasson from Pangea Seed’s “Sea Walls”, who will portray a tribute to the women from the Estonian Kihnu Island. “Mextonia is the chance to evoke and renew our identity, as members of a people with deep millenary cultural roots” – Sigre Tompel, the Co-director of the Mextonia Festival (Estonia), says.

Mextonia creates links between Mexico and Estonia, by celebrating the centennial and highlighting the cultural roots of the Estonian people, developing young artists as new champions of the cultural evolution of the world. According to Édgar Sánchez, the Co-director of the Mextonia Festival (Mexico”After producing hundreds of murals to remind my own country of the power of our cultural roots, we join the talent of Estonian creators to celebrate Eesti and ask the world to respect indigenous cultures.”