Digi ja turundus

Organisatsiooni diginähtavus: SEO teenus ja sponsorartiklid kui edu võti

Posted on by

Digitaalne maailm on muutnud viisi, kuidas organisatsioonid end nähtavaks teevad. Eesti Vabariigi iseseisvuse ajaloo ja kultuuri tähistades tasub tõsta esile ka meie rahva võimekust tehnoloogilisi väljakutseid lahendada ning tulevikku vaadata. Olgu tegemist ettevõtte, ühenduse või muu asutusega, diginähtavus on muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Selle saavutamise põhielementideks on hästi läbimõeldud SEO teenus ning oskuslikult koostatud sponsorartiklid, mis kannavad edasi organisatsiooni väärtusi ja sõnumeid. Kuid millal need abistavad lahendused tegelikult õiges suunas tööle hakkavad ning kuidas neist maksimaalset kasu saada?

Miks on organisatsiooni diginähtavus oluline?

Oluline osa iga organisatsiooni edukusest seisneb nähtavuses internetis. Tänapäeva infoühiskonnas leiavad inimesed vajalikku teavet eelkõige läbi otsingumootorite ning usaldusväärsete portaalide. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu sellele, et sinu tegevused, väärtused ja saavutused oleksid netis lihtsalt leitavad. Eriti Eesti 106-aastase iseseisvuse valguses on igal organisatsioonil võimalus tuua esile nii ajaloolist pärandit kui ka uuendusmeelsust. Siin tulebki mängu SEO ehk otsingumootoritele optimeerimine – kui sinu koduleht, artiklid ja muud digitaalsed materjalid on optimeeritud õigete märksõnade ning kvaliteetse sisu poolest, leidub rohkem võimalusi jõuda just selle huvigrupini, kes sinu sõnumit hinnata oskab.

Kuidas aitab SEO teenus tõsta diginähtavust?

SEO teenus hõlmab kodulehe tehnilist korrashoidu, asjakohase sisu loomist ning välislinkide hankimist. Professionaalne partner võib anda täiendavat väärtust, sest asjatundjad oskavad leida just need kitsaskohad ja võimalused, mida tavakasutaja ei märka. Näiteks SEO teenuse tervikvaade Delfis annab ülevaate erinevatest aspektidest, mida organisatsioon peaks arvesse võtma tehnilise SEO, sisu ning sponsorartiklite osas. Niisuguse teenuse abil saab kindlaks teha, kuidas parandada kodulehe kiirust, ülesehitust ning mobiilisõbralikkust – kõik see omakorda mõjutab nähtavust ning külastajate kogemust.

Kuidas hinnata teenusepakkujat? Võrdle pakkumisi põhjalikult

Kuna SEO teenused ja sponsorartiklid on suur investeering organisatsiooni tulevikku, tuleks partneri valikul olla tähelepanelik. Võrdle erinevaid pakkujaid järgides neid kriteeriume:

Kogemus & portfoolio: Kontrolli, milliste klientidega on teenusepakkuja varem töötanud ning milliseid tulemusi saavutanud.
Läbipaistvus: Hea pakkuja pakub detailset tegevuste plaani ja raporteerib regulaarselt tulemustest.
Mõõdetavad eesmärgid: Kas seatakse konkreetsed sihid (nt märksõnede tõus, külastatavus, artiklite avaldamine) ja analüüsitakse tulemusi läbipaistvalt?
Jätkusuutlikkus: Eelista pakkujat, kes planeerib pikaajalist koostööd, mitte ei luba kiireid võite.
Küsi soovitusi: Vaata varasemate klientide tagasisidet ning küsimuste korral võta nendega julgelt ühendust.

Kui vajad professionaalset hinnangut või nõustamist, uuri backlink.ee SEO lahendusi, kus võid saada asjalikku konsultatsiooni vastavalt oma organisatsiooni vajadustele.

Red flags ehk ohumärgid teenuse valimisel

Kõik SEO ja sisuteenuste pakkujad pole kahjuks ühesuguse kvaliteediga. Mõned ohumärgid, mille korral tasub valvsaks jääda:

Imelubadused: Lubadus kindlale positsioonile või kiirele edule SERP-is ei ole realistlik ega eetiline.
Läbipaistmatu hind ja tööprotsess: Kui hinnapakkumine või töö käik jääb ebaselgeks, võib olla tegemist pealiskaudse pakkujaga.
Spämm-tehnikad: Liigne märksõnade toppimine, dubleeritud sisu ning odavad välislingid võivad tuua kaasa Google’i karistused.
Puuduvad analüütika- ja aruanded: Ilma regulaarsete tulemusraportiteta pole võimalik kindlaks teha, kas investeering töötab.

Väldi kiirustades langetatud otsuseid ning oled juba pool teed usaldusväärse digipartnerini jõudnud.

Kontrollnimekiri – kuidas olla kindel SEO ja sponsorartiklite edukuses?

Kas lehel on kasutajakogemust parandavad tehnilised lahendused (kiire laadimine, mobiiliga kohanduv disain)?
On sisu regulaarselt uuendatud ja seotud teie põhitegevusega?
Kas välislingid pärinevad asjakohastest, autoriteetsetest allikatest?
Kas te jälgite tulemusi ja kohandate strateegiat vastavalt turutrendidele ja analüüsile?
Kas tähtpäevade ja kultuuriüritustega on loodud erilahendusi? Näiteks võiks nendes kajastada Eesti iseseisvuse ja innovatsiooni vaimu.

Praktiline kontrollnimekiri aitab hoida SEO fookust ja tagab, et kampaania toetab organisatsiooni eesmärke.

Millal tasub investeerida sponsorartiklitesse?

Sponsorartiklid pakuvad võimalust rääkida oma lugu usaldusväärsetes meediaväljaannetes ning suurendada tuntust sihtrühmade hulgas. Hästi kirjutatud ja asjatundlikult paigutatud artikkel võimendab organisatsiooni sõnumit ning suurendab selle autoriteeti. Eriti ajakohane on see tähtpäevade ja suuremate kultuuriürituste ajal, mil avalikkuse tähelepanu on suunatud saavutustele ja ühiskonna arengule. Sponsorartiklite edukasutamisel on oluline valida platvorm, mis toetab organisatsiooni väärtusi ja sobib temaatikaga, näiteks koostöö Delfi või teiste tuntud kanalitega. Suurem nähtavus aitab kasvatada usaldust ning suunata külastajaid kodulehele või sotsiaalmeedia lehtedele nagu Backlink.ee Facebook, kus saab suhtlust edasi arendada.

SEO ja sponsorartiklite sümbioosi eelised

SEO ning sponsorartiklid ei ole teineteist välistavad lahendused, vaid moodustavad tugeva partnerluse. Kui SEO korraldab kodulehe tehnilise poole ning optimeerib märksõnu, siis sponsorartiklid loovad usaldusväärseid viiteid ja kasvatavad brändi tuntust. Parim tulemus saavutatakse siis, kui mõlemad strateegiad töötavad kooskõlas: sisu regulaarselt ajakohastatakse, tehakse koostööd erinevate ajakirjandusväljaannetega ning jälgitakse tulemusi analüütikaga. Mõistlik on kaaluda professionaalset teenusepakkujat, näiteks backlink.ee/seo-teenus, kes aitab hinnata vajadusi ning pakkuda organisatsioonile sobiva lahenduse. Pidev töö diginähtavusega toob kaasa usaldusväärsuse tõusu ning avab uusi eduvõimalusi.

Kuidas diginähtavuse strateegiaid aasta ringi arendada?

On oluline jälgida, et diginähtavuse jaoks valitud strateegiad oleksid ajas jätkusuutlikud ning paindlikud. Seda toetab pidev tulemuste analüüs, konkurentsi jälgimine ja uute trendide kaasamine. Võimalusel tasub inspireeruda Eesti Vabariigi ajaloolistest saavutustest ning luua sisu, mis peegeldab meie rahvuslikke väärtusi. Samuti võib kaalu alla lisada teisi tehnoloogilisi arenguid, nagu serverimajutus ja turvalisus, millest loe lähemalt siit. Tänu süsteemsele planeerimisele ning tehnoloogiate rakendamisele on võimalik kujundada digipilt, mis töötab organisatsiooni kasuks nii täna kui ka tulevikus.

Kokkuvõttes on organisatsiooni diginähtavus kaasaegses infoväljas määrava tähtsusega. Targalt valitud SEO teenus ning asjatundlikult kirjutatud sponsorartiklid aitavad sinu ettevõttel või ühendusel esile tõusta ka tiheda konkurentsiga digimaastikul. Uuri lähemalt SEO teenuse tervikvaadet ning leia professionaalne abi backlink.ee/seo-teenus kaudu – nii on võimalik hoida au sees nii meie kultuuri kui ka ühendada see eduka tulevikuga digikeskkonnas.

.ee domeen mitmeks aastaks = muretu tulevik oma veebilehele

Posted on by

Kui sul on veebileht või plaanid selle luua, on domeen esimene samm, mis määrab su kohalolu internetis. Eestis tähendab see sageli .ee domeeni valimist. Aga kas tead, miks tasub domeen registreerida kohe mitmeks aastaks korraga? Vastus on lihtne – see annab sulle muretu tuleviku.

1. Unusta pidev uuendamine

Kui registreerid domeeni vaid üheks aastaks, pead igal aastal uuendama ja meeles pidama arveid. Mitmeaastane registreerimine tähendab, et saad rahulikult keskenduda oma veebilehe arendamisele, ilma et peaksid pidevalt domeeni pärast muretsema.

2. Kindlustad oma brändi

Domeen on sinu digitaalse identiteedi osa. Kui see aegub ja keegi teine registreerib selle enda nimele, võid kaotada olulise osa oma brändist. Mitmeaastane registreerimine hoiab sinu nime turvaliselt sinu kontrolli all ja loob usaldust klientide silmis.

3. Säästad raha ja väldid hinnatõuse

Mitmeaastane registreerimine on rahaliselt nutikas valik. Host.ee eripakkumine võimaldab praegu saada 2 aastat .ee domeeni ühe aasta hinnaga. Lisaks väldid tulevikus võimalikku hinnatõusu – sinu domeen on pikaks ajaks lukus parima hinnaga.

4. Muretu tulevik

Kui sinu domeen on kindlalt mitmeks aastaks registreeritud, saad keskenduda sellele, mis on tõeliselt oluline: oma veebilehe kasvatamine, sisu loomine ja klientide leidmine. Domeeni pärast muretsemine jääb minevikku.

Kokkuvõte:
.ee domeeni mitmeks aastaks registreerimine tähendab vähem haldusmuresid, kindlamat brändi ja soodsamat hinda. Host.ee pakkumine – 2 aastat ühe hinnaga – teeb selle sammu eriti lihtsaks ja kasulikuks. Kui soovid oma veebilehele muretut tulevikku, registreeri domeen mitmeks aastaks juba täna.

Eesti iseseisvuse sünnipäev: 24. veebruar 1918

Posted on by

Eestlased on alati väärtustanud oma ajalugu ja pärandit, eriti seoses riigi saamislooga. Meie iseseisvus ei ole tulnud kergelt, kuid see on suurt uhkust tekitav teekond, mida väärib meenutada. Iseseisvuspäeva tähistamine on aastakümneid olnud eestlastele oluline sündmus, kuid 24. veebruar 1918 on see kuupäev, mis seisab eriliselt esile kõigis Eesti ajalookäsitlustes. See on päev, mis tegi meist riigi – päev, mil kuulutati välja Eesti Vabariik.

Iseseisvusaate kujunemine ja Veebruarimanifest

Iseseisvuse teekond pole kunagi sirgjooneline. Eesti Vabariigi väljakuulutamine oli pikema protsessi kulminatsioon, mis sai alguse rahvusliku liikumise kasvust ja esimese maailmasõja keerises. Toona oli Eesti osa Venemaa impeeriumist ja seetõttu ka sõja tõmbetuules. 1917. aastal, pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaal ja ajutise valitsuse võimuletulekut, anti välja Veebruarimanifest, mis lubas Eestile piiratud autonoomiat. Siiski, eestlased ihkasid enamat – täielikku iseseisvust.

Iseseisvuse väljakuulutamine

Oluline päev koidikus oli 24. veebruar 1918, kui Eesti Maanõukogu (Eestimaa Päästekomitee) liikmed võtsid endale vastutusrikka ülesande ja kuulutasid Pärnus Endla teatri rõdult (ja hiljem Tallinna avalikkusele) välja “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Sellega deklareeriti Eesti iseseisvus. Sel ajal oli Saksamaa okupatsiooniväed peaaegu Tallinnas, mistõttu oli iseseisvuse väljakuulutamise aknas väga vähe aega. Saksamaa okupatsioon kestis kuni Esimese maailmasõja lõpuni. Iseseisvus sai reaalseks alles pärast Saksamaa kapituleerumist ja Vabadussõja võitu.

Vabadussõda ja tähendus tänasele Eestile

Sellest sammust sündis Vabadussõda, mis kestis enam kui kaks aastat, mille jooksul Eesti riik pidas sõda nii punaväe kui ka Landeswehri vastu. Vabadussõda oli otsustav sündmus, mis kinnitas Eesti iseseisvust ja seda tunnustati ka Rahvasteliidu poolt.

Iseseisvuspäeva tähistamine ei ole pelgalt mineviku meenutamine. See on meeldetuletus eestlaste püüdlustest, võitlustest ja tahtest elada vabas ja iseseisvas riigis. See on päev, mil terve Eesti võtab aja maha, heiskab lipud ja meenutab üheskoos oma riigi sünnilugu.

Eestlased peavad oma iseseisvust kalliks, sest see on ostetud raskustega ja sadade tuhandete inimeste unistuste, töö ning ohverdustega. Iseseisvuspäev on rohkem kui pidupäev; see on austusavaldus nendele, kes võitlesid Eesti nimel, ja meeldetuletus sellest, mis on meile tõeliselt oluline.

Kahe rõõmu- ja leinapäeva vahel – Vabariigi aastapäeva ja märtsiküüditamise mälestuspäeva – on iseseisvuspäeva tähendus eriti silmapaistev. See on päev, mil saame olla tänulikud vabaduse eest, mõelda kriitiliselt meie ajaloolisele teekonnale, ja vaadata lootusrikkalt tulevikku, püüeldes selle poole, et iga Eesti kodanik saaks elada turvalises ja edukas riigis.

Eesti iseseisvus on meie ühine pärand ja uhkus. Olgu 24. veebruar meeldetuletusena sellest, kui kallis on vabadus ja kui oluline on seda hoida ja väärtustada.

Eesti Vabariigi sünnipäev – 24. veebruar

Posted on by

Eestis tähistatakse igal aastal 24. veebruaril riigi sünnipäeva. See on päev, mil märgitakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal – sündmust, mis andis eelduse eestlaste iseseisva riikluse tekkeks pärast pikki sajandeid võõrvõimu all. See päev sümboliseerib enesemääramist ja uhkust oma riigi üle.

Sündmuste Taust

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ei tulnud lihtsalt. Esimese maailmasõja tuules, kui Venemaa oli Nõukogude võimu haarangutes ja Saksa keisririik laiendas oma mõjuvõimu, leidsid eestlased võimaluse rahvuslikuks ärkamiseks. Ajalooline hetk jõudis kätte 1917. aastal, kui veebruarirevolutsiooni järel lubas Ajutine Valitsus kohalikul tasandil suuremat autonoomiat. Seejärel toimus 12. aprillil 1917 Tallinnas kõikide Eestimaa kihelkondade esindajate kogunemine – Maapäev, mis nõudis Eestile autonoomiat. 28. novembril 1917 kuulutas Maapäev end Eestis kõrgeimat võimu kandvaks organiks, ent Nõukogude Venemaa võimud seda ei tunnistanud.

Iseseisvuse Väljakuulutamine

aasta alguses suurenes Saksamaa surve ja veebruaris okupeerisid Saksa väed kogu Eesti territooriumi. Tänu Saksa okupatsioonile ei olnud aga Nõukogude Venemaa enam otsene oht, ja Eesti poliitilised jõud kasutasid tekkinud olukorda ära, et iseseisvust välja kuulutada. 23. veebruaril 1918 õnnestus Pärnus Eesti Maanõukogu ehk Maapäeva liikmetel ja Eesti Ajutisel Valitsusel koostada iseseisvusmanifest, mis kuulutas välja Eesti Vabariigi. Järgmisel päeval, 24. veebruaril, loeti manifest ette Pärnus ja Tallinnas. Kuigi tegemist oli Saksa okupatsiooni ajal toimunud formaalse deklareerimisega ning Eesti päris iseseisvus saabus alles pärast Vabadussõda, loetakse Eesti Vabariigi sünnipäevaks siiski 24. veebruari.

Tänapäeva Tähtsus

Tänapäeval on Eesti Vabariigi aastapäev fundamentaalseks rahvuspühaks, mida tähistatakse erinevate pidulike ürituste, paraadide ja kontsertidega üle kogu riigi. Selle päevaga kaasneb alati presidentide kõned, mille keskmes on riigi hetkeseis ja tulevikunägemused, patriotism ja demokraatia väärtustamine. Koolides ja lasteaedades on temaatilised üritused, mis aitavad noorematel põlvedel mõista iseseisvuse tähtsust ja selle eest seista.

Kokkuvõte

veebruar ei ole ainult riiklik puhkepäev, vaid ka ajalooline meenutus Eesti teekonnast oma riikluse poole. See on päev, mis meenutab meile vastutust ja privileegi elada vabas ning demokraatlikus ühiskonnas. Eesti Vabariigi sünnipäev on aeg, mil tuleb taaskinnitada oma pühendumust väärtustele, mille nimel meie esivanemad võitlesid ja millele meie riilik iseseisvus on üles ehitatud.

Kas sinu pilt on juba suurele sünnipäevakutsele lisatud? Aega on 18. veebruarini! | EV100

Posted on by

Projekti eesmärk on luua koos eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse, kus saavad osaleda ka e-residendid. Fotode kogumiseks loodud portaali saavad huvilised üles laadida oma naerunäolised fotod. Sest just taoliste, naeratavate fotodega soovivad tegijad kutset koostades purustada ka müüdi eestlasest kui mornivõitu inimesest.

Kutse koostajad on tänaseks vastu võtnud juba tuhandeid fotosid üle Eesti. Kuid sekka mahub veel. Pildi üleslaadimisele eelneb (fotol kujutatud või foto omaniku) autentimine, mis tagab, et kõik saabunud ja kasutatud fotodel olevad inimesed on reaalselt eestimaalased või e-residendid.

Fotot üleslaadides soovitavad tegijad valikust ära määrata ka maakond või (oma kodu)paik, kuhu külalisi ootate. Samuti võib rippmenüüst valida enda iseloomustamiseks mõne toreda eestikeelse sõna.

«Meie käest on korduvalt küsitud autentimise vajalikkuse kohta ja palutud sellest loobuda. Kindlasti saaksime ilma selle nõudeta rohkem fotosid ja veelgi pikema kutse, kuid autentimine on vajalik just selleks, et saaksime maailmale öelda – need inimesed fotodel on tõepoolest ehedad Eesti inimesed. Ning et tegemist ei ole lihtsalt portsu ritta laotud portreedega,» selgitab projekti eestvedaja Viive Aasma.

Nii määrab autentimine automaalselt foto juurde kutsuja ametliku eesnime – nagu see ID kaardil on.

«See kinnitab omakorda, et meie, kutsujad, oleme ka päriselt olemas. Niisiis mitte Kojamees, vaid Tarmo. Mitte Bravuuritar, vaid Anu Nataly, mitte Iff vaid Ivo Linna. Samuti võib sellisel juhul kindel olla, et näiteks Tanel Padar, Anne Veski ja Kaja Kallas on oma fotod üles laadinud ikka päris ise. Nii saab peokutse ehedalt meie nägu,» rõhutab Aasma.

Tähelepanuväärne on seegi, et just autentimine teeb kutse-projekti unikaalseks kogu maailmas. Mitte kunagi varem ei ole meelelahutusliku kontseptsiooniga projektis nõutud isikutuvastamist. Loomulikult tutvustab selline eriline sünnipäevakutse Eestit maailmale ka kui e-riiki, mis on samuti üks projekti eesmärke.

«Sellist ideed ei saa iga riik isegi kopeerida,» kinnitab Aasma.

MILLINE VIDEOKUTSE SIIS TÄPSELT SAAB?

Kõikidest kogutud fotodest luuakse suurejooneline veebis nähtav ja jagatav sünnipäevakutse. Video algab üleskutsega külastada Eestit tema 100. sünnipäeval ning osaleda 2018. aastal toimuvatel juubelipidustustel. Seejärel kuvatakse maakondade kaupa kõiki kutsujaid nimeliste portreede kaudu. Portreefotodega vaheldumisi kuvatakse videos EST-kontseptsiooniga sõnumeid – pilte, mis tutvustavad Eestit kui turismisihtkoha ja e-riiki, kus elab palju andekaid inimesi.

«Umbes 40 protsenti seni saabunud fotodest on Harju maakonna esindajatelt, mis on proportsioonis ka elanike arvuga. Järgnevad Tartu, Pärnu ja Ida-Virumaa. E-residentidelt on saabunud sadakond fotot. Paljud inimesed on ajaloolisele fotole kaasanud ka oma lapse või lemmiklooma. Mitmed küllakutsujad ulatavad meile saadetud fotode kujutletavale külalisele lilli või puuvilju. Palju on fotodel näha ka meie rahvuslikke elemente,» kirjeldab Aasma.

Sünnipäevakutse kerib end videona maailma avalikkuse ees lahti täpselt Eesti 100. sünnipäeval – 24. veebruaril 2018. Hiljem kingitakse video Eesti Rahva Muuseumile, et ka tulevased põlvkonnad saaksid aastate pärast uurida, millised meie, ehedad eestimaalased just sel ajaloolisel juubeliaastal välja nägime.

EV100 sünnipäevakutse on Alfa-Omega Communications, gotoAndPlay, NOPE Creative ühiskingitus Eesti Vabariigi 100. Sünnipäevaks. Kingitust toetab EASi Turismiarenduskeskus.

Kel pikast kirjeldusest hoolimata videokutse mõte ja väljanägemine segaseks jäi, neile pakume näituseks järgmise video:

EV100 sünnipäevakutse loomisel saab silma peal hoida ka projekti Facebooki-lehel.

Veebirakendus MÕTE … et jagada enda mõtteid, leida mõttekaaslaseid ning mõte üheskoos teoks teha | EV100

Posted on by

Tsiteerin Eesti Vabariigi Presidendi 2018 uusaastatervitust: “Igaühe mõte loeb. Igaühe tegu on osa me ühiskonnast. Kogu ühiskond on meie kõikide tegude summa. Kõikide inimeste võimalused teha midagi suurt on saanud korraga võrdseks. Ja kelle mõttest saab tegu, see sõltub pealehakkamisest.” Oleme väike rahvas, kes ei pelga teha tööd, kes elab looduse rüpes ja hoolib oma rahvuspärandist. Tahamegi olla väikesed aga teod on meil suured, sest kui eestlased midagi ette võtavad, teevad nad seda hästi.

Kas tundub tuttav olukord, et pähe on tekkinud mõte, midagi põnevat korraldada aga ei oska või ei julge ise kõike seda ette võtta? MÕTE on selleks edaspidi parimaks sõbraks, sest koos teiste inimestega ärkab MÕTE ellu! MÕTE on veebirakendus, kus saavad kokku inimene, kellel on idee/mõte ja inimesed, kellele antud mõte silma särama lööb või, kes arvavad, et nendel on piisavalt kogemusi või tahtmist idee elluviimiseks enda abi pakkuda. Veebirakendusse saad lisada oma mõtte/projekti/sündmuse/idee, kirjeldada seda lähemalt ning anda teistele inimestele võimalus selle mõttega liituda, et üheskoos see teoks teha. Kogu sündmuse protsessi kajastatakse veebilehel (MÕTE sünnist kuni selle teostuseni), millest tekib nö juhend, kuidas teine kogukond saaks samasugust vahvat üritust korraldada. Niimoodi õpime üksteise pealt ja saame ergutada oma kogukonda, kus elame! Veebirakendust saab kasutada nii külastajana kui ka konto loomisega. Viimane annab võimaluse ise MÕTTEID algatada ja teiste MÕTETES kaasa lüüa. Kõik see aktiivne tegutsemine ei ole asjata ja ei jää tähelepanuta. Iga edukas MÕTE annab võimalusi enda/kogukonna/küla nime heast küljest näidata. Aktiivsele kaasalööjale tekib nö CV, kus kõik osaletud projektid on ühtekokku üles märgitud. MÕTTED sünnivad asukohapõhiselt ja tänu sellele saab jälgida kasvõi iga Eestimaa küla aktiivsust.

HÄID MÕTTEID ja TEGUSID!

Embedding digital into societal challenges | EV100

Posted on by

This conference, which will take place in Brussels, aims to provide input towards policy discussions relevant to policymakers and decision-makers in the EU institutions, Member States, and stakeholders. It relates to some of the barriers to embedding digital solutions into the societal challenges posed by the EU research and innovation (R&I) framework programme Horizon 2020, and the next framework programme. Another aim is to showcase Estonian scientists’ and research-based enterprises’ contributions in addressing these obstacles. The conference will also be an opportunity to find partners for cooperation.

Background: EU science, research and innovation policy plays an important part in merging the physical and digital worlds by matching digital technologies with innovative solutions to societal challenges. Societal challenges are one of the key priorities of Horizon 2020 and the next framework programme. This priority focuses on areas like health, food, energy, transport, climate, and innovative and secure societies. Many solutions are already in place, but there are growing opportunities and challenges.

Structure: The welcome speech is followed by two policy panel discussions. Both panels are illustrated with two showcases of Estonian science. The topic of the first panel discussion is “Data as a key enabler for Europe’s future: Prerequisites for free movement of data.” The second panel discussion focuses on “Societal acceptance of digital solutions: Preconditions for implementation.”

Organisers: the Estonian Research Council and its Estonian Liaison Office for EU RTD in Brussels, the Permanent Representation of Estonia to the EU, the Ministry of Education and Research in Estonia, Science|Business and the Network of Universities from the Capitals of Europe (UNICA).

Target group: primarily policymakers and decision-makers at the EU institutions, including high officials from the European Commission, representatives of the relevant professional associations, R&I offices, attachés from Member States, representatives of universities, and others in the field.

Additional information on eu2017.ee website: https://www.eu2017.ee/cultural-events/embedding-digital-societal-challenges

Avaliku ruumi loovlahenduste konkursi võidutöö põimib tänavakunsti ja digitehnoloogia | EV100

Posted on by

Parimaks tööks valis žürii ideekavandi pealkirjaga Digi-tänavakunst (OÜ Noar, autorid Edward von Lõngus ja Kadri Uus), mis keskendub klassikaliste lahenduste asemel tänavakunsti ja digitehnoloogia sümbioosile linnaruumis. Konkursi võitjaga alustatakse läbirääkimisi kavandi teostamiseks, mille eksponeerimine algab 2017. aasta teisel poolel, mil Eesti on EL Nõukogu eesistujamaa ning kestab kuni 2018. aasta lõpuni tähistades Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Teiseks tunnistati ideekavand pealkirjaga Pollen (OÜ Kaos Arhitektid, autor Marceau Couve), mille sisuks on kasutada Eesti lipuvärvides salle ja mütse Euroopa pealinnade avaliku ruumi kõige silmatorkavamatel ja tuntumatel kultuuriobjektidel, näiteks skulptuuridel.

Kolmanda koha pälvis ideekavand Muusika Mets Meri (Orangetime Event OÜ, autorid Alo Puustak, Margus Triibmann, Magnus Müürsepp, Kristo Rosenvald, Katri Gailit, Hendrik Kaljujärv, Jüri Luud), mille autorid soovivad linnaruumi rajada M-tähtede muusikalise metsa, mida puudutades saaksid möödujad ise helisid tekitada.

Eripreemiaga pärjati ideekavand Tiiger (OÜ AB Kontekst, autorid Karli Luik, Eik Hermann, Raul Kalvo), millega soovitakse valmistada puidust kuupidest pikseldatud tiigrit kujutav ratsamonument, mille selga saaks iga külastaja ronida. Kujutis sümboliseerib Eestit kui riiki, kus igaühele on loodud võimalus ohje hoida.

Žürii esimehe ja EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa hinnangul olid esitatud tööd vaimukad, värsked ja tulevikku vaatavad ning räägivad just sellisest nutikast Eestist, millist me näha tahame.

Žürii liikme, EKA sisearhitektuuri osakonna professori Hannes Praksi sõnul jäid sõelale ideed, mis pärinesid arhitektuuri- ja kunstivaldkonna vaheliselt alalt: “Kõige paremini jäid kõlama ideed, mis eristuksid linnapildis – neid võib nimetada isegi napakateks ja jaburateks, minu lemmikud olid just kõige jaburamad. Teemat oli mõnusalt vabalt tõlgendatud, palju oli mängulisust, lahedat lahtist mõtlemist. Oma napi pedagoogikogemuse pealt nägin paljudes töödes alget, mida edasi arendades saaks jõuda ägeda teostuseni. Võidutöö küsib, kas riik saaks teha graffitit? Mis saab graffitist, kui seda teha nii-öelda ametlikult? Aga meie riik on teistega võrreldes ka justnagu teismeline hallipäiste kõrval oma 100 aastaga. Sellepärast graffiti, otsapidi ajaloost inspireeritud graffiti, sobib meile isegi kuidagi väga hästi.”

Ideekonkursi võitjat tasustatakse 5000 euroga, teist kohta 3000 euroga ning kolmandat 2000 euroga. Eripreemia auhinnaks on 1000 eurot. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot (ilma käibemaksuta).
Konkursile esitati kokku 25 tööd, kõik esitatud kavandid edastati žüriile hindamiseks.

Lisaks Hannes Praksile ja Jaanus Rohumaale kuulusid ideekonkursi žüriisse Eesti Arhitektide Liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi. Täpsem info ideekonkursi kohta on kättesaadav Riigihangete Registris: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173385.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Lähem info programmi ja kingituste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee.
2017. aasta teisel poolaastal on Eesti esimest korda EL Nõukogu eesistujamaa. Eesistumisest ja selleks valmistumisest saab täpsemalt lugeda veebilehelt www.eu2017.ee.

Lisainfo: Jorma Sarv EV100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi juht Tel. +372 502 3343

E-post: Kontakt

Jaanus Rohumaa kõne Eesti Vabariik 100 juubeliprogrammi lõpetamisel, 1. veebruaril 2020 | EV100

Posted on by

Ja korraga see juhtuski.

Pärdi Keskus, maailmakoristus, linnaväljakud, juubelifilmid, luulepidu, Sittow, Lõngus, Mägi jõudsid lõpuks Rooma, Washingtoni, Berliini ja Pariisi. Rändas Laste Vabariik, rajati tammikuid, trükiti sadu raamatuid, lastele osteti tuhandeid pille, vallutati mäetippe. Oli alanud maailma suurim eestlaste festival!

Aga kuidas see kõik algas?

Suur ja vaikne tuba. Tühi must laud. Vaikselt koguneb selle ümber rahvast Mõtted hakkavad lendama.

Jutustame riigi sünniloo ning juubeliperiood kestab kaks ja pool aastat.

Kuulge, see on PIDU! Me peame tegema seda tänastele inimestele! See on kõigi pidu, kõigi rahvuste, vanuste, sugude ja hoiakute jaoks!

EV 100 igas külas! Igas maailma nurgas! Kõik on oodatud. Kõik on kutsutud. Kõik on kohal. Just.

Ehitame soomusrongi. Lapsed ja noored, neile teeme! Hakkame sättima!

Teeme Eestile kingitusi!

Alati on ka kõhklejaid, neid kellele mõte Eesti riigist ei meeldi. Neid oli aga väga vähe. Nii vähe ei ole vist kunagi olnud.

Olen põlvkonnast, kes on näinud Eesti taasiseseisvumise imet, 80ndate keskpaik ei näidanud märki sellest, et see võiks juhtuda, olid üksikud „hullukesed“, need topiti vanglasse või hullumajja. Näis, et rahvas on vait ja laseb neil seal hääbuda.

Aga korraga see kõik juhtus. Jälle. Sest me teadsime mida tahame. Olla vabad inimesed vabal maal.

Ka Eesti riik ei sündinud 100 aastat tagasi kohemaid ja ühe päevaga. Aga paari aastaga rajati riik koos ministeeriumite, eestikeelse õppe, sõjaväe, maareformiga.

Me oleme nüüd saja-aastases riigis, rikkamad kui kunagi varem. Lapsed õpivad maailma parimates ülikoolides ja juhivad suuri ettevõtteid. Juubel aga tuletas meelde, kust me tuleme ja mis meil nüüd on.

Ja nüüd juhtus see jälle. Aitäh, Eesti rahvas! Sa tegid vägeva juubelipeo. Mõni ehk mõtles, et mida põrgut, riik võiks ka mulle lõpuks mõne kingituse teha, aga siis mõistsid, et riik – see oledki ju sina. Me teemegi kõike endale, lastele, tulevikule… 200 ettevõtjat panid õla alla. Eestile tehti 2000 kingitust ja toimus 3000 sündmust nii kodus kui 35-s riigis. Sest meid on kõikjal ja oma riik on see, mida me läbi ajaloo oleme tahtnud. Nüüd on see käes ja saja-aastane.

Oleme astunud uude aega. Eesti on loomulik Euroopa riik, osaline maailmaorganisatsioonides. Au neile, kes oskavad teha rahu. Nii nagu seda Tartus 100 aastat tagasi.

Nüüd see kõik lõppebki. Korraks on vaikus ja rahu. Riik ei saa puhata, aga inimestena saame korraks aja peatada. Mõtleme nende peale, kes on meie eest elu andnud, kes on palehigis töötanud ja keda ei ole kunagi tunnustatud. Ütleme üksteisele edaspidi rohkem aitäh. Kiidame. Sest seda, mis meid liidab, on rohkem kui seda, mis meid lahutab. Vaatame taevasse ja vaatame meie maad. Ühel pool sädelevad miljardid tähed ja teisel pool miljardid lumekristallid. Ühed on suured ja kauged. Teised väiksed ja lähedal.

Iga rahvas usub, et nende luuletajad on maailma parimad. Meie teame seda. Juhan Viiding on kirja pannud nii:

Tule ütle lahti sellest toorest tagamaast sõnad jäävad surelikeks ja sa tõused maast

lähme siis on tähepüha siis on jälle tuum igas hinges igas veres saad sa olla kuum

on need tõesti pisarad kas taevas toidab neid nad on tähed hoopiski ja neid on triljoneid

Elagu Eesti! Igavesti!

Eesti Vabariik 100 veebikodu kasutustingimused | EV100

Posted on by

Käesolevad tingimused reguleerivad Eesti Vabariik 100 (edaspidi EV100) korraldustoimkonna hallatava EV100 veebikodu (edaspidi portaal) kasutamist füüsilisest või juriidilisest isikust kasutajate (edaspidi kasutaja) poolt. EV100 portaali kasutajaks registreerimisel kinnitab kasutaja, et on tingimustega tutvunud ning nõustub täielikult neid täitma.

Portaalis saab oma kingitusi esitada ja sündmusi lisada ning teiste omi toetada ainult registreeritud kasutaja.

Üldtingimused

Kasutustingimused ei hõlma teabe kuvamist ja isikuandmete töötlemist veebilehtedel, millele portaalis viidatakse, kuid mida ei halda EV100 korraldustoimkond (välislingid koostööpartnerite teenustele).
Kasutaja kohustub kasutama portaali eesmärgipäraselt ning hoiduma kahjustamast riigi ja kolmandate isikute huve.
Kui kasutaja saab portaali kasutamise käigus teada asjaolust, mis võib kahjustada mistahes osalise huve, teavitab ta sellest viivitamata EV100 korraldustoimkonda.
EV100 korraldustoimkond ei vastuta portaali kasutamisest tekkinud kahju või saamata jäänud tulu eest.
Isikuandmete töötlemisele portaalis laienevad Riigikantselei isikuandmete töötlemise tingimused www.riigikantselei.ee, kui portaali kasutustingimustes ei ole sätestatud teisiti.

Kasutajakonto

Portaali kasutajakonto on unikaalne kasutajale eraldatud konto koos sinna juurde kuuluvate andmetega. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus omada EV100 portaalis vaid ühte kasutajakontot ning teha toiminguid vaid ühe kasutajanime all.
Juriidilise isiku nimel tegutsevad kasutajad peavad registreeruma portaalis juriidilise isiku nimel.

Portaali kasutajaks registreerudes ja portaali andmeid sisestades kohustub kasutaja sisestama vaid tõeseid andmeid (sh füüsilise isiku eesnimi, perekonnanimi, kontaktandmed, kasutaja profiili osad ning juriidilise isiku nimi, aadress, registrikood, kasutaja profiili osad).

Nii füüsiline kui juriidiline isik registreerub kasutajaks kas sotsiaalmeediavõrgustiku Facebook kaudu, Google’ konto kaudu, e-posti aadressi ja parooliga, ID-kaardi või Mobiil-ID abil. Veebilehele ev100.ee loodavatel kasutajakontodel on unikaalseks tunnuseks kasutaja isikukood (konto on loodud kas ID-kaardi või Mobiili-ID-ga) või e-posti aadress (konto on loodud e-posti aadressiga, Facebooki või Google’i kontoga). Sama unikaalse tunnusega konto alt ei ole võimalik esindada samaaegselt eraisikut, organisatsiooni või mitut organisatsiooni.

Portaalis kuvatakse füüsilisest isikust kasutaja eesnimi, perekonnanimi ja kasutaja profiili osad (v.a e-posti aadress, telefoninumber) ning juriidilisest isikust kasutaja nimi ja kasutaja profiili osad (v.a e-posti aadress, telefoninumber, registrikood).

Portaali kasutajaks registreerimisega annab kasutaja EV100 korraldustoimkonnale õiguse sisestatud isikuandmeid töödelda.

Kasutajal on õigus nõusolek igal ajal tagasi võtta, nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ja isikuandmete kustutamist või sulgemist, millega kaasneb kasutajakonto sulgemine. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. EV100 korraldustoimkond jätab endale erandjuhtudel õiguse toimida teisiti.

Portaali külastamise tehnilised andmed

Portaali infosüsteemis säilitatavaid tehnilisi andmeid ei tehta isikustatud kujul kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Kasutaja sessiooni identifitseerimiseks kasutatakse küpsiseid (cookies). Tehniliste andmetena säilitatakse:

kasutaja IP-aadress
kasutaja veebilehitseja identifikaator
portaali poole pöördumisele eelneva veebilehe URL
portaali lehekülje URL, mille poole kasutaja pöördus
autentimisviis ja -aeg
kasutaja elektrooniliseks tuvastamiseks vajalikud andmed (isikukood, ees- ja perekonnanimi).

Piirangud

EV100 korraldustoimkond jätab endale õiguse kehtestada igale kasutajale teatud piiranguid, mille raames on lubatud portaali kasutada. Piirangute hulka võivad kuuluda näiteks kasutaja poolt kasutatav kettapind, ajaühikus määratud sisestamise maht, erinevate andmeelementide arv, sisestatava andmeühiku suurus ja muud piirangud. Kasutaja kohustub talle kehtestatud piiranguid järgima ja neid mitte ületama.
Kasutustingimuste rikkumise (sh võõra nime all esinemine, ebaõigete andmete esitamine või muud rikkumised) tuvastamise või kasutustingimuste rikkumise kahtluse korral on EV100 korraldustoimkonnal õigus kasutajakonto sulgeda, ajutiselt blokeerida või kustutada (sh fotod, videod, helifailid, tekstid jms) kasutajat sellest eelnevalt hoiatamata.

Autoriõigused

Portaali kasutades kohustub kasutaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid autoriõigusi reguleerivaid õigusakte ja head tava.

Autoriõigustega kaitstud teoste kuvamine portaalis

Portaali ei ole lubatud sisestada teiste autorite teoseid (sh fotod, videod, muusikateosed, tekstid jms).Portaalis kuvatud teostele laienevad tavapärased autoriõigused, v.a käesolevate kasutustingimuste piirangud.

EV100 korraldustoimkonnal on õigus portaalis kuvatud teoseid Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise tegevuste raames tasuta kasutada (sh anda kasutamiseks oma koostööpartneritele).