- veebruaril tähistab Eesti Vabariik oma sünnipäeva, päeva, mis on Eesti rahvusliku identiteedi ja iseseisvuse sümbol. See oli 1918. aasta 24. veebruari õhtul, kui Pärnu Endla teatri rõdult loeti ette Eesti iseseisvusmanifest, mis kuulutas välja Eesti rahva enesemääramisõiguse ning sõnavabaduse, usuvabaduse ja eraomandi puutumatuse. See sündmus märgib ajaloolist hetke, mis pani aluse Eesti riiklusele ja vabadusele.
Eesti tee vabadusele
Eesti Vabariigi iseseisvumise eel mängis olulist rolli Esimene maailmasõda ja Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Eestis hoogustasid need sündmused omakorda rahvusluse tõusu ning kohaliku eliidi ja laiemate rahvahulkade soovi määrata oma riigi tulevik ise. Eesti Maapäev, esimene omataoline Eestis ja omamoodi eelkäija tänasele parlamendile, refuseeris järgida Petrogradi väejuhatuse korraldusi, võttes sellega suuna enesemääramisele.
Väljaastumine toimus suurriikide vaheliste keeruliste diplomaatiliste ja sõjaliste konfliktide taustal, mis andis eestlastele võimaluse ajaloolisel hetkel haarata initsiatiiv. Saksa okupatsiooni lõpu lähenemine ja Vene vägede eemaldumine Eestimaa pinnalt lõid tingimused, mis võimaldasid Eesti Ajutisel Valitsusel välja kuulutada iseseisvus.
Manifesti ettelugemine oli küll sümboliline žest, kuid seejärel algas võitlus de facto iseseisvuse eest Vabadussõjas. Vabadussõda kestis peaaegu kaks aastat, ning alles Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920 vaibusid relvad, ja nii sai Eesti de jure tunnustuse oma iseseisvusele.
Rahvuslik tähtpäev tänapäeval
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ei ole pelgalt tagasivaade minevikku – see on ka austusavaldus neile, kes võitlesid riigi iseseisvuse eest, ja ühtlasi meenutus, et vabadus ja iseseisvus ei ole iseenesestmõistetavad. Igal aastal tähistatakse veebruarikuu 24. päeva paraadide, kontsertide ja pidulike sündmustega, mis toovad kokku eestlasi nii kodumaal kui ka väljaspool selle piire.
Presidendi kõne, lippude heiskamine ja mälestustseremooniad, need kõik on osad tänasest päevast, kus mälestatakse minevikku ja vaadatakse lootusrikkalt tulevikku. See on päev, mil peetakse kõrges hinnas eestlaste rahvuslikku uhkust ja riigi saavutusi.
Kokkuvõte
Eesti Vabariigi sünnipäev on rohkem kui ainult ajalooline sündmus – see on tunnistus ühe väikese rahva vastupanuvõimest ning ihast olla peremees oma maal. See päev meenutab meile, et iseseisvus on midagi, mille nimel on võideldud, ning mis nõuab pidevat hoidmist ja väärtustamist. Eesti Vabariigi 24. veebruari tähtpäev on iga-aastane meeldetuletus selle erakordse saavutuse tähtsusest rahva ajaloos ja identiteedis.