Sissejuhatus
- augustil 1991, taastas Eesti Vabariik oma iseseisvuse, pannes punkti ligi viiekümnele aastale nõukogude okupatsiooni all. See ajalooline hetk tähistas mitte ainult riikliku suveräänsuse taastamist, vaid ka Eesti rahva taasleitud vabadust. Taasiseseisvumispäev on tähtis märgiline sündmus, mis on igal aastal uuesti meenutatud ja tähistatud tänutundega nende inimeste suhtes, kes oma panuse andsid Eesti riikluse taastamises.
Sisu
Eesti taasiseseisvumine ei toimunud üleöö. See oli järk-järgult küpsev protsess, mis sai alguse juba 1980ndate aastate keskel, kui perestroika ja glasnost lõid võimaluse poliitilisteks muudatusteks. Kuid tõelisteks märgilisteks sündmusteks said 1988. aasta, mil loodi Eesti Rahvarinne, ja 1989. aasta, mil toimus Balti kett – kolme Balti riigi ühine demonstratsioon, kus ligi kaks miljonit inimest hoidsid käest kinni luues inimketti läbi Eesti, Läti ja Leedu.
Ajavahemikul 1990-1991 kogus taasiseseisvumisliikumine hoogu. 1991. aasta alguses korraldatud referendumil hääletas eesti rahvas ülekaalukalt iseseisvuse taastamise poolt. Järgnesid pingelised kuud, kui Nõukogude Liidu keskvõim püüdis taasiseseisvumist peatada.
Otsustavaks hetkeks kujunes augustiputš 1991. aastal Moskvas, kui Nõukogude hardliner’id üritasid riigipöördega taastada vanu kordi. See aga kukkus läbi ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas 20. augusti hilisõhtul taastada Eesti iseseisvuse. Kuulutus iseseisvuse taastamisest levis kiiresti ning mõjus julgustavana teistele Nõukogude Liidu koosseisus olnud rahvastele, saades sillaks uude ajastusse.
Kokkuvõte
Eesti taasiseseisvumispäev meenutab meile, et iseseisvus ja vabadus ei ole iseenesestmõistetavad – need on väärtused, mille eest tuleb seista ja mida tuleb kaitsta. Alates 1991. aastast on Eesti pühendunud demokraatia edendamisele, majanduse kasvatamisele ja rahvusvahelisele koostööle. Tänane Eesti on kaasaegne ja uuendusmeelne riik, mis jätkuvalt au selle rahva vankumatu vaimu ja püüdluste eest, mis muutsid ajalugu ühel augustiööl aastal 1991.