Eestimaa ajaloo raamatuküljed on täis märkimisväärseid sise- ja välispoliitilisi sündmusi, mis on mõjutanud ja kujundanud Eesti riigi ja rahvuse saatust. Vaieldamatult üks olulisemaid episoode selles loos oli hetk, mil Eesti kuulutas välja oma iseseisvuse.
Juhtum enne ajalugu: iseseisvuse sünnitunnid
- veebruaril 1918, mil Esimene maailmasõda oli Euroopas veel täies hoos, võtsid Eesti poliitilised jõud vastu ajaloo saatust mõjutanud otsuse. Maailmasõja jätkuv keeris ja Venemaal toimunud Oktoobrirevolutsiooni käigus tekkinud võimutühimik pakkusid sulnis võimalust. Eesti Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik tegid teoks selle, mis seni oli vaid julge unistus – kirjutasid alla iseseisvusmanifestile.
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele luges ette Hugo Kuusner Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruari õhtul ning see kuulutati ametlikult välja 24. veebruaril Tallinnas. Heitlike poliitiliste jõujoonte keskel oli Eesti Vabariigi sünd käegakatsutav, kuid samas ka haavatav. Päevad, mis järgnesid manifesti väljakuulutamisele, olid täis hirmu ja lootust, sest Eesti iseseisvus sõltus paljudest teguritest, sh rahvusvahelisest tunnustusest ja sisemisest kindlustundest, et võõrvõimude vastu peetakse vastu ja riiki kaitstakse.
Tuhast tõusnud rahva tahe
Kuigi manifest oli välja kuulutatud, tuli Eestil end oma iseseisvuse eest veel tõestada. Sõda nõudis palju verevalamist, kuid andis eestlastele võimaluse näidata, et nad on oma maad väärt ja suudavad seda kaitsta rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. See oli periood, mis on läinud ajalukku Vabadussõjana.
Võitlused Venemaa Bolševistliku Venega kestsid kuni 1920. aasta Tartu rahulepinguni, millega tunnustati Eesti Vabariigi iseseisvust de jure. Vabariigi sünd ei olnud lihtne ega valutu, kuid see tipnes võidukalt, andes eestlastele vabaduse ja enesemääramisõiguse, mis oli sajandeid olnud vaid unistus.
Iseseisvuse jäädvustatud hetk
- aastate alguses oli Eesti rahvas saavutanud selle, millest varem oli vaid vaikselt unistatud. Eesti Vabariigi sünnitunnistus, manifest kõigile Eestimaa rahvastele, ei olnud üksnes sõnade kogum paberil, vaid reaalne samm rahva tuleviku kujundamisel.
Eesti Vabariik tähistab oma iseseisvuspäeva 24. veebruaril, meenutades aegu, mil maa ja rahva tulevik oli kaalul. See on päev, mis ühendab nii noori kui vanu, peegeldades patriotismi ja rahvuslikku eneseteadvust. Selle lugude ja mälestustega, mis on teekonnal Eesti praegusesse päeva, on iga iseseisvuspäev austusavaldus esiisadele ja emadele, nende vaprust, visadust ja pühendumust olemaks vaba rahvas vabal maal.