Eesti taasiseseisvumine: tuli läbi raudse eesriide

  1. augustil 1991 jõudis Eesti Vabariik ajaloolise verstapostini – taasiseseisvumiseni. See sündmus, mis pani punkti aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsioonile, ei tulnud üleöö, vaid oli Eesti rahva vastupidavuse, julguse ja leidlikkuse tulemus.

Taasiseseisvumise teekond: võitlus, laulev revolutsioon ja diplomaatia

1980ndate lõpus levis üle Nõukogude Liidu perestroika ja glasnosti tuuled, mille tulemusena hakkasid Balti riikides, sealhulgas Eestis, populaarsust koguma iseseisvuspüüdlused. Eesti NSV-s algasid massilised rahvaliikumised, mida iseloomustasid eriti laulupidudel toimunud meeleavaldused ja Balti keti meenutavad rahumeelsed üritused. 1989. aasta 23. augustil ühendas Balti kett – umbes kaks miljonit inimest käsikäes seistes – Eesti, Läti ja Leedu pealinnad, et mälestada Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäeva ja nõuda Balti riikide iseseisvust.

  1. aasta augustis sai alguse pöördeline hetk, kui Moskvas ebaõnnestus riigipöördekatse, mis andis Balti riikidele võimaluse haarata initsiatiiv. Eesti Ülemnõukogu (hilisem Riigikogu) kuulutas välja iseseisvuse taastamise 20. augustil 1991, tuginedes juriidilisele järjepidevusele 1918. aastal välja kuulutatud Eesti Vabariigiga. Taasiseseisvumise väljakuulutamine leidis aset dramaatilisel ööl, mil eestlased jälgisid pabinalsaatuslikke sündmusi nii Toompeal kui ka oma kodudes.

Selle sündmuse järel leidis Eesti taas oma koha maailma riikide seas, tunnustust nautides ning rahvusvahelisi suhteid taastades. Lääneriikide tunnustus järgnes peagi ning Eesti sai uuesti võimaluse kujundada oma saatus, pidades silmas demokraatlike väärtuste, turumajanduse ja Euro-Atlandi integratsiooni.

Taasiseseisvumine: murdepunkt ja tulevikuvisioon

Eesti taasiseseisvumine oli katalüsaatoriks mitmetele olulistele arengutele, mis on kujundanud riiki nii sise- kui ka välispoliitiliselt. Eestist sai Euroopa Liidu ja NATO liige, luues kindlad alused stabiilsusele ja arengule. Taasiseseisvumispäev on tänaseks saanud Eestis tähistamisväärseks riiklikuks pühaks, mis meenutab meile, et vabadus ja iseseisvus on kallid väärtused. Taasiseseisvunud Eesti on lugu vastupidavusest, ühtsusest ja tulevikku suunatud optimismist; lugu sellest, kuidas väike rahvas võistles ajaloo keerdkäikudega, et taasleida oma koht maailmas.