Eesti rahvusliku identiteedi üks keskseid tahke on aastakümneid olnud laulupidu, mis on ühtlasi üks vanimaid ja mõjusamaid traditsioone Eestis. Laulupidu peetakse sageli eestlaste ühtekuuluvustunde ja rahvusliku iseteadvuse sümboliks.
Sissejuhatus
Laulupidude ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi keskpaika. Esimene üldlaulupidu toimus Tartus 1869. aastal ning sellest sai alguse üks olulisemaid traditsioone Eesti kultuuriloos. Tolleaegne laulupidu oli osa eestlaste rahvusliku liikumise võidukäigust, mille eesmärk oli arendada ja säilitada eesti keelt ja kultuuri.
Sisu
Laulupeo korraldamine oli tollal märgiline samm, sest see andis võimaluse suuremale hulgale eestimaalastele koos olla, laulda ja avaldada ühtsustunnet, sest laulmine liitis eri seisustest inimesed. Laulupidudest kujuneski välja rahvusliku identiteedi väljendus. Tänapäeval tunnustatakse Eesti laulupidusid koguni UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas.
- aastal toimunud esimesel laulupeol osales üle 800 laulja ja pillimängija ning seda külastas ligikaudu 15 000 kuulajat. Tänapäeva laulupeol võib osalejate arv küündida mitmekümne tuhandeni ja pealtvaatajate arv ulatub sageli üle saja tuhande. Laulupidude repertuaar koosneb eeskätt eesti heliloojate teostest, kuid ei puudu ka maailmamuusika klassikat teosed.
Laulupidude kõrghetked on olnud seotud ka poliitiliste sündmustega. Näiteks 1988. aasta esimene “Laulva revolutsiooni” laulupidu aitas oluliselt kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele. Lauljad ja kuulajaskond kogunesid muusikaliidu üleskutsel Tallinna lauluväljakule, et üheskoos laulda Eesti iseseisvusest ja vabaduseigatsusest. See oli võimas näide rahva ühinemisest ja laulujõust, mis aitas murda Nõukogude Liidu surve alt.
Kokkuvõte
Laulupidu on Eesti rahvale midagi enamat kui lihtsalt üritus – see on kollektiivne hingamispäev ja ühislaulu jõud, mis kannab endas tugevat rahvuslikku vaimu. Traditsioon, mis algas pea poolteist sajandit tagasi, jätkub suure hooga tänapäevalgi, olles üks Eesti rahvusliku ühtsustunde ja kultuuripärandi olulisemaid väljendusviise. Eesti laulupidu toob kokku eri põlvkonnad ja erinevad ühiskonnagrupid, et üheskoos laulda Eestimaale, tema minevikule, olevikule ja tulevikule.