Eesti Vabariigi ajaloos on mitmeid märgilise tähtsusega sündmusi, kuid üks neist, mis võiks paeluda igaühe südant, on kahtlemata Laulva Revolutsiooni periood. See oli aeg, mil laulu- ja muusikajõud koondusid, et anda panus Eesti iseseisvuse taastamisse. Alljärgnev blogipostitus viib meid tagasi nendesse liikumapanevatesse hetkedesse.
Sissejuhatus
Lõppenud oli 1988. aasta suvi, mil Eestimaa lõi justkui ühtse rütmiga helisema – oli alanud Laulva Revolutsiooni kulminatsioon. See oli periood, mil tavaline inimlik soov vabaduse järele avaldus ühes südantsoojendavaimas vormis – ühislaulmises.
Sisu
Laulva Revolutsiooni tuumiks olid kolm suurejoonelist lauluüritust, mida mäletatakse kui “kolme laulvat ööd”: 1988. aasta juunis Tallinnas toimunud rock-kontsert “Eestimaa laul”, augustikuu Hirvepargi meeleavaldus ning samal aastal septembris Lauluväljakul toimunud “Laulupidu ’88”.
Eestimaa laul
“Eestimaa laul” oli üleskutse mõttevabadusele, kus kõlama lõid nii Eesti rockmuusika tippude looming kui ka taasiseseisvumist ihkavad hüüdlausungid. See üritus kujutab endast hetke, millest said alguse avalikud nõudmised Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks.
Hirvepargi meeleavaldus
Vähem kui kahe kuu pärast tõi Hirvepargi meeleavaldus kokku tuhandeid inimesi, kes nõudsid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimudelt ajalootõe avalikustamist ja Eesti riikliku iseseisvuse taastamist. See oli murdepunkt, millega anti selge sõnum – Eesti rahvas ei soostu enam vaikima.
Laulupidu ’88
Septembris kogunes Tallinna Lauluväljakule ligi 300 000 inimest osalema Laulupeo ’88 sündmustes, mis said tuntuks kui “Laulupeo revolutsioon”. Hümnina kõlanud “Mu isamaa on minu arm” ja teised isamaalised laulud muutusid masside ühislauluks, mis kandis endas soovi vabaduse ja iseseisvuse järele. See oli moment, mis liitis kõik erinevad ühiskonnagrupid ühtse eesmärgi nimel.
Kokkuvõte
Laulva Revolutsiooni sündmused ei ole pelgalt ajaloolised faktid, need on sümbolid, mis tuletavad meile meelde, kui suur jõud on ühtsusel ja rahumeelsel vastupanul. Nende sündmuste kaudu näitas Eesti rahvas maailmale, et vabadus ei ole ainult sõna, vaid midagi, mille eest tasub laulda ja seista. Täna, austades neid vapraid hääli minevikust, saame üheskoos tänulikult hoida ja väärtustada meie riigi iseseisvust.